Kuivõrd kindlustatud isikule tekkis kahju kaasomandi esemest sisse sadanud vihmavee tõttu ning avaldaja on tekkinud kahju hüvitanud summas 637,65 eurot, on avaldaja omandanud kindlustushüvitise tasumisega kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu. Vaidlust ei ole selles, et kindlustatud korterile on kahju tekkinud kaasomandi esemest, so keskkütte radiaatorist, mis oli amortiseerunud. KrtS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Lisaks sätestab KrtS § 12 lg 2, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, 1 Avalduse kohaselt jõustus 01.07.2020 Seesam Insurance AS-i, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa Services”, AB “Compensa Services” ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė ühinemine, mille tagajärjel läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė’le, mis tegutseb Eestis Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (avaldaja) kaudu. Seesam Insurance AS kustutati äriregistrist 02.07.2020. 2 korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, mille rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p 51). Eeltoodu kohaselt võib puudutatud isik vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest nt KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning
Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud
detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). 1.4 Avaldaja võib
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22): - korteriühistu on oma kohustust rikkunud; korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest, st rikkumine ei ole vabandatav; avaldajal on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. 1.4.1 Korteriühistu on oma kohustust rikkunud. Seejuures annab ainuüksi kahju tekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Avaldaja leiab, et korteriühistu vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei taganud keskkütteradiaatori korrashoidu, mille tagajärjel tekkis kindlustatud korteri nr X omanikule kahju. Seega vastutab korteriühistu kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise eest
S § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 2 p 1 ja alusel ning rikkumine ei ole vabandatav. 1.4.2 Avaldajale on tekkinud kahju, mis on hõlmatud rikutud sätte kaitse-eesmärgiga, rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Korteriühistu kohustuseks oli keskkütteradiaatori korrasoleku tagamine. Kui korteriühistu poleks jäänud tegevusetuks ning oleks enda kohustust täitnud nõuetekohaselt, korraldades vanade keskkütteradiaatorite õigeaegse vahetuse või hoolduse, ei oleks saanud leket toimuda ning korterile kahju tekitada. Seega on tõendatud põhjusliku seose olemasolu korteriühistu tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel. Seega isegi juhul, kui vaidlusaluse kahju tekkimist ei saa puudutatud isikule ette heita põhjusel, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud, saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel, kuna kindlustatud korteri eriomandi esemele on tekkinud kahju 3 tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega ka korteriühistu kohustuse rikkumisest. Käesoleval juhul nõuab avaldaja puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlike ja vajalike kulude hüvitamist, ning sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Seega on täidetud kõik
lg 1 kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ning puudutatud isik vastutab kahju eest täies ulatuses. 1.5
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt
lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kindlustatud korter nr X sai kaasomandi eseme korrashoiukohustuse rikkumise tõttu veekahjustusi, nimetatud asjaolu on tõendatud kahjuavaldusega, LKB OÜ 28.02.2019 ülevaatusaktiga, LKB OÜ 13.03.2019 hinnapakkumise ja fotodega kahjustunud korterist. Kahjustada sai elutoa laminaatparkett 15,95 m2 ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kindlustatud korteri parandamiseks ja senise seisundi taastamiseks tehtavate kulude vajadus ja suurus summas 637,65 eurot (so 70% kahjustatud korteri taastamiskuludest), arvestades kindlustus-lepingujärgset omavastutust summas 95 eurot. 1.6 Viivisenõue
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 2, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 637,65 eurot; viivise alates 18.01.2023
§-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Kindlustusleping on sõlmitud A. M.i ja avaldaja vahel. Vaidlust ei ole, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle
Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Järelikult ei tulene avaldaja nõue puudutatud isiku vastu kindlustuslepingust, kuna kindlustusleping, mille alusel avaldajale nõue üle läks, ei ole sõlmitud avaldaja ja puudutatud isiku vahel. Seega ei ole avaldaja nõude puhul tegemist kindlustuslepingust tuleneva nõudega ning seetõttu ei kohaldu ka
ÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg. Antud juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. KORTERIÜHISTU VASTUVÄITED
lg 1 sätetele läks avaldajale üle nõudeõigus KÜ Vahtra 4 vastu, kuid see ei tähenda, et peale seda tulenevad avaldaja nõuded seadusest. 6 Avaldaja nõue tuleneb lepingust ning nõudele kohaldub aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 150 lg
) § 173 ja
lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14). Avaldaja on kindlustusandja, kellele on võlaõigusseaduse (
) § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.
lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (
lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (
lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 09.03.2022.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-9543/48 p 15)
Kindlustusleping on sõlmitud A. M.i ja avaldaja vahel. Vaidlust ei ole, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle
Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Avaldaja leiab, et nõudele kohaldub TsÜS § 149 järgi seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. 8 10.3 Kohus nõustub sellega, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ei tulene kindlustuslepingust. Kindlustusleping oli sõlmitud kindlustusandja ja korteriomaniku vahel. Ka korteriomaniku võimalik kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu ei tulene korteriomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingust. Kohus märkis eespool (vt määruse p 6), et kindlustusandja on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (
) § 173 ja
lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14) korteriühistu vastu. Kindlustusvõtja nõue läks avaldajale üle vastavalt
10.4 Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kindlustusvõtja / korteriomaniku nõue puudutatud isiku / korteriühistu vastu tuleneb seadusest. Kohus on seisukohal, et korteriomaniku võimaliku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu saab kvalifitseerida lepingust tulenevaks nõudeks KrtS § 12 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 ning
Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriühistu üheks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine, sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele
Võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kindlustusvõtja A. M. on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-6-17 p 11). Nõude üleminekuna
lg 1 alusel omandas kindlustusandja /avaldaja kindlustusvõtja/korteriomaniku õigusliku positsiooni suhtes korteriühistuga. Seega tuleneb ka avaldaja esitatud nõue tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. 10.5 Puudutatud isiku viide TsÜS § 150 lg 1 sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajale ei ole asjakohane. Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega. 10.6 TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, ja lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et leke Vahtra 4-X korteris toimus 25.02.2019.a. Samal päeval esitas kindlustusvõtja /korteriomanik kindlustusandjale /avaldajale kahjuteate. Kahju hüvitamise kohta väljastas avaldaja 13.03.2019 maksmisotsuse nr 2/2019002057». Seega kooskõlas
ÜS § 147 lg 1 ja lg 2 sätestatuga hakkas Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema 13.03.2019.a. Järelikult vastavalt TsÜS § 146 lg 1, saabus avaldaja nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 13.03.2022.a. Avaldus on kohtule esitatud 19.01.2023.a. ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Seega on avaldaja nõue korterühistu vastu aegunud ja avaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 9 11. Iseenesest märgib avaldaja õigesti, et keskküttetorustik (sh radiaatorid) on korteriomanike kaasomandis. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo 21.10.2015, nr 3-2-1-107-15, p 13). KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning
Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (st korteriomanik korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega seonduvalt sh korrashoiukohustust KrtS § 31 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 5 ja KrtS § 12 lg 2 kohaselt ning korteriühistu korteriomandite kaasomandi eseme valitsemise kohustust, sh korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont jne KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel) saab kahju nõuda ikkagi korteriühistult (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649 p 18). Avaldaja tugines oma nõude õigusliku alusena KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning
. Avaldaja pidi tõendama, et toimus leke kaasomandi esemeks olevas küttesüsteemi torustikus . Korteriühistu kohustus on korteriomanike kaasomandisse kuluvate ühiskommunikatsioonide korrashoiu tagamine. Avaldaja ei pidanud tõendama, mida korteriühistu tegi või tegemata jättis, et leket ei lekiks. Vastutuseks vabanemiseks tuli puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja avaldajal kahju tekkimist vältida (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12) Kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks on eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud Kuigi kahju hüvitamise eeldused oleks käesoleval juhul täidetud, tuleb avaldus jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.