Obsah (6)

§ 189§ 76§ 78§ 751§ 75§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6744 (21260100032) Kohtulahend Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsus Arseni Tart

§ 189

lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat 1 kuu 19 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu Arseni Tartu (isikukood: 38011092716; vabanemisjärgne elukoht: xxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaadi abi Anne Vissak tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

1. Vabastada Arseni Tartu temale Tartu Maakohtu 10.01.2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6744 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.
2. Määrata Arseni Tartule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 01.03.2025.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

3.

§ 751

lg-te 1, 3 ja 4 alusel kohaldada Arseni Tartu suhtes elektroonilist valvet kestusega 4 (neli) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 4. Katseajal on Arseni Tartu kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1 - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Arseni Tartule katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p-de 21 alusel määrata Arseni Tartule katseajaks kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata Arseni Tartule katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vangistusest vabastamist.

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrata Arseni Tartule katseajaks kohustusena mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ning narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate isikutega.

§ 75

lg 2 p 9 alusel määrata Arseni Tartule katseajaks kohustusena alluda elektroonilisele valvele.

1. Välja mõista Arseni Tartult kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99921700047356 ning selgituse “nr 1-21-6744, menetluskulu, Arseni Tartu“.
2. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 108 eurot (s.h. käibemaks 18 eurot) vandeadvokaadi abi Anne Vissaku poolt süüdimõistetu Arseni Tartu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
3. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2
4. Arseni Tartu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.02.2022 otsusega

§ 189

lg 1 järgi ning

§ 65

lg 2 kohaldades mõisteti Arseni Tartule liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.01.2022.a.

1. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Arseni Tartu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetu Arseni Tartu karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalvega.
2. Prokurör esitas oma arvamuse kohtule kirjalikult Arseni Tartu tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kinnitas, et on tutvunud Tartu Vangla materjalidega ja nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokurör asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta.
3. Kohtuistung 30.10.
4. Süüdimõistetu Arseni Tartu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel ja avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on nõus täitma lisakohustusi, mille osas on teinud ettepaneku kriminaalhooldusametnik, samuti on A. Tartu nõus kohustusega mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Jõud muutuda, mis aitab tal tagasilangusest välja tulla. Tema lähedasteks isikuteks on vanemad, õde, naine A.T , lapsed. Tema lähedatest on talle abi, et tagasilangust ei oleks. Vanglas töötab hetkel kokana ja tema tööpäev algab kell neli hommikul. Ta on kõrgem kokk, kes valmistab kogu toidu. Vabanedes ei ole tal probleeme töö leidmisega. Ta läheb esialgu töötukassase ja vaatab vana töökohta, kus varem töötas. Ta on eelnevalt puidufirmades töötanud. Tahab minna tööle puidufirmasse xxxxxxxxx xxxxxxxxxx või xxxx xxxxxxx. Vabanedes hakkab suhtlema vanemate ja õega ning naise- ja lastega. Vanade tuttavatega ei hakka suhtlema. Vanglas vanade tuttavatega ta ei suhelnud. Süüdimõistetu kaitsja palus, et kohus Arseni Tartu vabastaks. A. Tartu positiivseteks asjaoludeks on distsiplinaarkaristuste puudumine ja vangistuses töötamine. Arseni Tartu kinnitab, et tal on võimalik tööle minna xxxxxxxxxxxx, kus tööandjal on olemas kogemus kinnipeetavatega. Tal on selleks tööks oskused ja ka tööandja oskab arvestada töötajaga, kellel on jalavõru. Kaitsja rõhutab, et prokurör on toetanud Arseni Tartu enne tähtaegset vabastamist. II KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Süüdimõistetu Arseni Tartu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega 3 vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmalt selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kohus leiab antud juhul, et Arseni Tartu esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Osales sotsiaalprogrammis Jõud muutuda ajavahemikul 03.03.-10.05.

1. Läbis Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise programmi ajavahemikus 17.08.-18.11.
2. Läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi ajavahemikul 18.10.2022-15.12.
3. Alates 13.09.2021 on osalenud riigikeele õpingutes C1 tasemel. On osalenud tööhõives. Töötab köögitöölisena (kokana) alates 10.06.2022, probleeme ei ole esinenud, köögisolevad ametnikud on kirjeldanud A. Tartut kui kohusetundlikku ja head töötajat. Kuivõrd isiku võimalikku edasist käitumist tuleb prognoosida muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Arseni Tartul karistuse individuaalne eesmärk on täidetud.
4. Järgnevalt hindab kohus süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul Arseni Tartul puudub oht ja risk eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga. Arseni Tartu asub elama aadressil xxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . Tegemist on 3-toalise mugavustega üürikorteriga. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kinnipeetava poolt üüritud elukoht. E.Tle , kes on andnud kirjaliku nõusoleku, et süüdimõistetu võib eelmärgitud aadressil elama asuda elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku hinnangul saab aadressil xxxxxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxx kohaldada elektroonilist valvet. Kinnipeetava sõnul on omavahelised suhted kõikide lähedastega head ning keegi neist pole kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu tervisliku seisundi osas on Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud krooniline haigus ning sõltuvus, esinevad psühhiaatrilised probleemid. On saanud psühhiaatrilist ravi minevikus ning on saamas seda ka vanglas. Ise peab enda tervist heaks. Seega eeltoodud asjaoludel on kohtu hinnangul Arseni Tartu vabanemisjärgsed tingimused positiivsed, tal on olemas elukoht ning toetavad lähedased isikud.
5. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Siinkohal väärib märkimist negatiivse asjaoluna, et süüdistatav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglas viibib kuuendat korda. Käesolevalt karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise toimepanemiseks vajaliku vahendi ja aine valdamise eest. Käesolevalt on kuriteo toimepanemise põhjusteks sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud ja grupi mõju. Ellusuhtumist on mõjutanud pikaajaline kriminaalne keskkond, sõltuvus narkootilistest ainetest, mis omakorda on mõjutanud väärtushinnanguid, suhtlusringkonda ja igapäevast tegevust. Olles 4 korduvalt karistatud, ei ole suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Arvestades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on positiivsed asjaolud kaalukamad ning sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Kohtu hinnangul vähendab riski uute kuritegude toimepanemiseks individuaalse täitmiskava täitmine Arseni Tartu poolt. Oluline on sotsiaalprogrammi Jõud muutuda läbimine, mille tulemuseks on süüdimõistetu oskus analüüsida sõltuvusainete tarvitamise põhjuseid ja tagajärgi ning olla motiveeritud sõltuvusainete valdamisest ja tarvitamisest loobuma. Kohus märgib, et süüdimõistetu Arseni Tartu käitumine vangistuses ning tema poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused, et tulevikus hoiduda uute kuritegu toimepanemisest. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab süüdimõistetu tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib süüdimõistetu üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Arseni Tartu rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik süüdimõistetu Arseni Tartu vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

§ 75

lg 2 p 9 alusel määrata süüdimõistetule kohustusena alluda elektroonilisele valvele, katseaja esimesel neljal kuul kohaldada

§ 751lg-te 1, 3 ja 4 alusel Arseni Tartule elektroonilist valvet.

Lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ja kohustusetele tuleb kuriteoriskide vähendamiseks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabastamist ning

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrata Arseni Tartule katseajaks kohustusena mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ning narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate isikutega. 9. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Arseni Tartule riigi õigusabi summas 108 eurot (s.h käibemaks 18 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Arseni Tartult välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 108 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5 6