KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2023 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-23-1681 (2440,23,002095) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi

§ 132p 1, § 133-135 kohus isikukood 38011235721, elukoht XXX, e- OTSUSTAS: 1.

Jätta Margus Jänese kaebus Ida Prefektuuri 22.05.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,23,002095 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

1. Rahatrahv summas 400 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele EE777700771003813400 LHV Pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber
3. Rahuldada kaitsja, advokaat Andrei Matvejevi taotlus Margus Jänesele riigi õigusabi osutamise eest tasu 352,80 eurot. 1
4. Välja mõista Margus Jäneselt osaliselt kaitsjatasu summas 150 eurot osutatud õigusabi eest. Ülejäänud osas jätta õigusabi kulud riigi kanda.
5. Margus Jänesel tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele EE777700771003813400 LHV Pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank, Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, väärteoasja nr, kaitsjatasu. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
6. septembrist
7. a. MENETLUSE KÄIK 22.05.2023 koostas Ida prefektuuri uurija Natalja Kreivald kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2440,23,002095 selle kohta, et Margus Jänes 12.05.2023 kell 18.30 pöördus avalikkuse poole sotsiaalvõrgustikus "Facebook", jagas ja eksponeeris oma postituses Georgi linti ja rinnamärki viisnurga sirbi ja vasaraga. Margus Jänes jagas postitust sotsiaalmeedias avalikult, kui Venemaa Föderatsiooni tähistas võidupüha. Seega selle päeva puhul edastatud avaliku postitusega väljendas ta toetust agressorriigi sõjaväe ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning meetoditele. Margus Jänese tegu kvalifitseeriti KarS § 1511 lg 1 järgi ja karistuseks määrati rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. 23.05.2023 esitas Margus Jänes kohtule kaebuse. Viru Maakohtu 06.06.2023 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Margus Jänes kõrvaldas puudused 09.06.2023 ja 13.06.2023 esitatud taotlustega. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Ta ei teadnud, et Facebooki ei tohi panna üles pilte Venemaa kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. 2 Kaitsja leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada või alternatiivselt vähendada karistust. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Menetlusalune isik Margus Jänes andis ütlusi, et tema ei ole väärtegu toime pannud. Ta ei toeta agressiooni.
8. mai on võidupüha, mälestus sõjast. Ta saatis need pildid Facebookis oma sõpradele. Selles ei olnud midagi halba. Kohtuistungil avaldati veebipolitseiniku 15.05.2023 kiri (lk 19), et kasutaja Margus Jänes pöördus Ida-Harju politseijaoskonna Facebook Messengeri, küsimusega kas selle eest trahvi ei saa ja edastas keelatud sümboolikaga foto iseendast, mis on tal avaldatud avalikult Facebooki profiilil. Vastatud teatajale veebipolitseiniku poolt: "Tegemist on keelatud sümboolikaga, mille palume sotsiaalmeediast eemaldada ja ka avalikus ruumis selliselt keelatud sümboolikat eksponeerida ei tohi. Selline teguviis näeb ette karistuse.". Info edastatud Kiviõli veebipolitseinikule Kohtuistungil avaldati Margus Jänese 14.05.2023 kiri ja fotod (lk 20-22) Politsei- ja piirivalveametile, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Ringkonnaprokuratuurile, milles kirjutas vene keeles, et on Venemaa poolt, toetame Venemaad, hakkame sõbralikult elama ning lisas manusena fotod endast, kus ta eksponeerib keelatud sümboolikat. Leheküljel 22 on üles väksete tähtedega kirjas:“Punini eest!!!“. Kohtuistungil avaldati e-toimiku väljavõte (lk 23) väärteomenetluse 2440,23,002095 algatamise kohta. Kohtuistungil avaldati tõlge vene keelest ja fotod koos venekeelse tekstiga (lk 24-25), mille kohaselt eksponeeris Margus Jänes 12.05.2023 pilotkas poseeriva meesterahva fotot (tema ise) ja 16.05.2023 jagas pilti tektiga „Anna palun see võidulint edasi, ära hoia seda lehe peal, las jõuab see [lint] võimalikult suure hulga rahvani Hiigelsuure võidu auks. SEE ON VÕIDULINT!!!“ Sirbi ja vasaraga viisnurkse rinnamärgi kujutise keskel venekeelne tekst ISAMAASÕDA. Kohtuistungil avaldati karistusregistri väljavõte Margus Jänes kohta (lk 86) , mille kohaselt on tal 2 kehtivat karistust. Kohtuistungil avaldati väljavõte internetist (lk 85), et Margus Jänes jagas oma kontaktidega seda fotot. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Margus Jänese kaebus ei ole põhjendatud.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. 3 Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – Margus Jänese ütlusi ja uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Kaitsja ja menetlusalune isik Margus Jänes vaidlevad vastu sellele, et tegu on väärteoga. Margus Jänes ei toetanud foto postitamisega mitte Venemaa agressiooni, vaid tähistas võidupüha. Pildi postitas sõprade jaoks. KarS § 1511 lg 1 näeb ette väärteokaristuse agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Vaatamata selle, et Margus Jänes kinnitas kohtuistungil, et postitas

1. mail peetava võidupüha puhul pildi sõprade jaoks, on asja materjalidega tõendatud, et postitatud foto oli Margus Jänese Facebooki lehel avalikult eksponeeritud. Nimelt on Ida-Harju politseijaoskonna veebipolitseinik teatanud et Margus Jänes edastas temale keelatud sümboolikaga foto iseendast, mis on tal avaldatud avalikult Facebooki profiilil (lk 19). Margus Jänes, avalikkuse poole pöördudes sotsiaalvõrgustikus Facebook jagas ja eksponeeris oma postituses Georgi linti ja viisnurka sirbi ja vasaraga. Toimikus olevate fotode juures (lk 25) on näha maakera märk, mis teadaolevalt tähistab Facebookis avalikku postitust. Riigikohus on lahendis 4-22-3610 selgitanud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kuna Margus Jänes postitas enda foto avalikult sotsiaalvõrgustikku Facebook ning see oli nähtav kindlaks määramata arvule isikutele, siis loetakse tema tegu avalikult toimepanduks. Peale selle on kindlaks tehtud, et Margus Jänesel on foto peal rinnas Georgi lint ning peas oleva pilotka peal on viisnurk sirbi ja vasaraga. Kohus leiab, et nimetatud sümbolid on otseselt seostatavad Venemaa sõjaga Ukraina vastu. Veel on Riigikohus lahendis 4-22-3610 selgitanud, et Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada KarS § 1511 objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvahelise kuriteona. Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu
2. aprilli
3. a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ 584 AE;
4. oktoobri
5. a 4 avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Ka oli karistusseadustiku täiendamine §-ga 1511 suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu ja sellest johtunud soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete rahvusvahelise õiguse rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. Margus Jänes postitas nimetatud foto seoses
6. mail Venemaal tähistatava võidupühaga, avaldades sel moel toetust Venemaale sõjas Ukraina vastu. Lähtudes ülaltoodust peab kohus tõendatuks, et Margus Jänes 12.05.2023 kell 18.30 pöördus avalikkuse poole sotsiaalvõrgustikus "Facebook", jagas ja eksponeeris oma postituses Georgi linti ja rinnamärki viisnurga sirbi ja vasaraga. Margus Jänes jagas postitust sotsiaalmeedias avalikult, kui Venemaa Föderatsiooni tähistas võidupüha. Seega selle päeva puhul edastatud avaliku postitusega väljendas ta toetust agressorriigi sõjaväe ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning meetoditele. Seega on Margus Jänese tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 1511 lg 1 järgi. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Margus Jänes täitis objektiivse koosseisu KarS § 1511 lg 1 järgi vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Alates
7. veebruarist 2022 on kõigile Eesti Vabariigis elavatele isikutele ühemõtteliselt selge, milline tähendus on siinses õigusruumis Georgi lindil ja viisnurgal koos sirbi ja vasaraga ning mida tähendab nende avalik eksponeerimine. Margus Jänes pidas selgelt võimalikuks ja möönis, et avaldab oma postitusega toetust Venemaa Föderatsioonile, tema poolt toime pandavatele rahvusvahelistele kuritegudele ning sellisena mõistab seda ka keskmine kõrvaltvaataja. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 1511 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Margus Jänes pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. 5 KarS § 1511 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot või aresti. Menetlusalune isik on karistatud KarS § 1511 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, mis on keskmisest määrast madalam määr. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime väärteorikkumise kaudse tahtlusega, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikul on kaks kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul Margus Jänese süü tase on keskmisest madalam ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmisest määrast oluliselt madalamas määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 400 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. MENETLUSKULUD Maakohus rahuldas Margus Jänese riigi õigusabi taotluse ja määras talle riigi õigusabi korras kaitsja koos kohustusega hüvitada osaliselt osamaksetena õigusabikulud. Eesti Advokatuuri poolt oli määratud Margus Jänese kaitsjaks advokaat Andrei Matvejev. Kaitsja esitas 14.08.2023 kohtule taotluse hüvitada 168 eurot (140 + 20% s.o 28 eurot toimiku materjalide õigusliku analüüsi ja kliendiga nõupidamise eest), 15.08.2023 esitas kaitsja kohtule totluse hüvitada õigusabikulud 165,60 eurot (istungiks ettevalmistus, istungil osalemine ja sõidukulud Narvast Jõhvi, 138 + 20% s.o 27.60) ja 19,20 eurot (16 + 3,20 istungil osalemise eest), kokku moodustasid õigusabikulud 352.80 eurot.

§ 38lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätteid. kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. 6 Margus Jänes on hetkel ametlikult töötu ja saab töövõimetoetust, seega ei saaks ta ise tasuda kaitsja tasusid, kuid on võimeline seda tegema osaliselt. Kohus leiab, et Margus Jänes peab hüvitama õigusabikuludest 150 eurot ning ülejäänud osa tuleb jätta riigi kanda. KOHTU MEETMED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 22.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2440,23,002095 muutmata. Õigusabikulud tuleb osaliselt välja mõista Margus Jäneselt. Kohus määrab menetluskulude ositi tasumise tähtajaks 1 aasta alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7