2-20-3421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 11. oktoober 2023 Tsiviilasja number 2-20-3421 Tsiviilasi Remmelgamaa OÜ hagiavaldus

§ 644

lg 1 tähtaeg kulgema tööde terviklikust vastuvõtmisest ning selle raames lõppakti allkirjastamisest. Antud juhul ei ole töid lõplikult üle antud, vastu võetud ega ka akti allkirjastatud. Kostja ei ole hagejale üle andnud ka täitedokumentatsiooni, sealhulgas ehitustööde päevikud, sertifikaadid jne.

1. Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud hagejalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata kostja tähelepanu puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Hageja on seda teinud ning esitas kostjale nõuded kohe, kui sai selgeks, et töös esinevad puudused. Ehitustöö puhul on eriteadmisteta algusetapis ja ka vaheetappide tegemisel üsna keeruline aru saada, mis mahus töid on tehtud ja kas need on tehtud nõuetekohaselt. PRIA aktid ei kajastanud kasutatavate materjalide mahtu või isegi materjalide liiki. PRIA aktid ei olnud koostatud põhjalikkusega, nagu koostatakse üldjuhul ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Seega ei tõenda PRIA aktid, et kasutatud materjalid ja teostatud tööd vastavad kokkulepitule ja/või nõuetele. Kuna kostja korrutas hagejale, et kõik tööd saavad tehtud, siis hageja eeldas, et lepingu lõppedes on kõik tööd nõuetekohaselt tehtud. Ka need tööd, mille osas olid PRIA aktid allkirjastatud, kuid mis olid allkirjastamise hetkel tegemata.
2. Isegi kui hageja on minetanud tähtaja lepingutingimusele mittevastavusest teatamisel

§ 644

lg 3 tähenduses, tugineb hageja

§ 645lg-tes 1 ja 2 sätestatud eranditele.

Tööde vastuvõtmine ei välista tellija õigust tugineda asjaolule, et töö on siiski osaliselt tegemata või töövõtja poolt tehtud töö lepingutingimusele mittevastavusele. Pärast töö vastuvõtmist lasub tellijal kohustus tõendada, et vaidlusalused puuduses esinesid tööl juba selle vastuvõtmise hetkel. Lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Raske hooletus võib tihti tuleneda töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust. Töövõtulepingu puhul inditseerib puuduse 4

§ 135

lg 2 lubab arvestada kahju ka abstraktselt, s.o lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kuid maakohtus ei ole arutatud, kas hageja on sätte kohaldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette toonud ja tõendanud. Ringkonnakohus ei kinnitanud seda, et hageja ei ole kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolusid

§ 135lg 2 kohaldamiseks ja seda ei ole teinud ka maakohus.

Hageja hinnangul on ta tõendanud, et kostja poolt lepingu rikkumise tõttu tekkinud hinnavahe on 326 379.56 eurot – see on summa, mis tuleb tasuda, et töö vastaks nõuetele, mis on poolte vahel kokku lepitud.

1. Hageja otsis teenuse pakkujaid, kes oleks valmis puudused kõrvaldama. Asjatundja V. K. on oma arvamuses analüüsinud lepingudokumente ning teostanud objektil kohapeal ka ülevaatuse. Seetõttu on V. K. arvamuse põhjal esitatud hinnapakkumised koostatud eeldusega, et hinnapakkumises märgitud hinnaga on võimalik V. K. aktis märgitud ja eksisteerivad puudused kõrvaldada ning saavutada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tulemus. V. K. on põhjalikult loetlenud asjatundja arvamuses kõik puudused ja lepingu järgi teostamisele kuulunud, kuid teostamata tööd ja tegi puudustest ka fotod. Fotod annavad objektiivse ülevaate sellest, et tööd on tehtud nõuetele mittevastavalt ja fotomaterjali usaldusväärsuses ei saa kahelda. OÜ T hinnapakkumises on eraldi märgitud, et pakkumine on koostatud vastavalt K OÜ poolt koostatud hinnangule, pakkumustabelile ning visuaalsele kohapealsele ülevaatusele tuginedes. S.t hinnapakkumise tegemisel ei ole lähtutud hageja puuduste loetelust ega üksnes V. K. arvamusest, vaid ka tegelikust objekti ülevaatusest. Sama on märkinud ka A OÜ, kes on samuti teostanud kohapeal ülevaatuse enne hinnapakkumise tegemist. Kolme hinnapakkumise keskmine on 326 379.56 eurot. See on summa, mida hageja peaks maksma juurde, et saada kõigile nõuetele vastav ehitis, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu eesmärk. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjalt võtnud vastu tööd summas 575 461.40 eurot. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel allkirjastatud ja PRIA-le esitatud aktid tööde üleandmise aktid on tööde üleandmise aktid, mitte hageja väidetud „rahalised aktid’’. Seega lähtudes asjaolust, et lepingus kokkulepitud tööd summas 575 461.40 eurot on hageja poolt vastu võetud, tuleb eeldada, et kostja on

636 ettenähtud töö üleandmise kohustuse täitnud ja hageja on täitnud

§-s 638 sätestatud töö vastuvõtmise kohustuse. 20. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjaga sõlminud töölepingu majandus- ja kutsetegevuse raamides. Hageja on kasutanud omanikujärelevalve abi. Hageja on tehtud töö viivitamatult üle 5

§ 643alusel oli see hageja kohustus.

Kuna hageja on tööd üle vaadanud ja vastu võtnud, siis on hagejal võimalik tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele ainult teatud tingimustel

§ 645

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel: lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Nimetatud asjaolude esinemist ei ole hageja kostja suhtes tõendanud. Hageja saab kostja suhtes esitada ainult neid nõudeid, mis tulenevad varjatud puudustest, so. vigadest, mida ülevaatamise ajal ei olnud tööde vastuvõtjal võimalik tuvastada. Hageja on tööd vastu võtnud alates 17.10.2016 kuni 06.09.

1. Hagiavaldus on esitatud 03.03.
2. Peatöövõtja poolt seisuga 09.02.2017 oli teostatud töid summas 337 704.13 eurot. Lepingutingimustele mittevastavuse kirjeldamisel ei erista hageja mingeid puudusi lähtuvalt sellest, kas puudused esinesid tööde ülevaatamisel ja vastuvõtmisel või tegemist oli nn varjatud puudustega.
3. Hageja on loetlenud lepingutingimustele mittevastavaid töid. Hageja on kõik nimetatud tööd üle vaadanud ja vastu võtnud. Kostja arvates tuleb hagejal selgitada, miks tema professionaalina tegutsedes koos omanikujärelevalvega on vastu võtnud tööd, mis väidetavalt on tegemata. Nimetatud tööde kirjeldusest ei nähtu, et esinesid

§ 645lg 1 p-des 1 ja 2 esinenud asjaolud.

Hageja nimetatud väidetavad vaegtööd ei ole varjatud puudused, sest on kergesti tuvastatavad töö ülevaatamisel ja vastuvõtmisel. Kui nimetatud puudused esinesid tööde ülevaatamisel ja vastuvõtmisel, siis miks tellija ei ole nendele varem osundanud. Ka ringkonnakohtu arvates on tellija puhul tegemist professionaaliga. Kostja on seisukohal, et nimetatud puuduste esinemine ei ole hageja poolt veenvalt tuvastatud. Hageja poolt kirjeldatud puudused ei ole varjatud puudused ja need ei saanud esineda tööde ülevaatamise ja vastuvõtmise ajal. Isegi keskmiselt mõtlev inimene ei saa kinnitada tööde vastuvõtmisel vastuvõetud tööna tööd, mida ei ole tehtud. Hageja on esitanud pretensiooni tööde kohta, mis üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisel pidid olema silmaga nähtavad, loetavad ja tajutavad nii hagejale kui omanikujärelevalvele.

1. Hageja võttis tööd vastu etapiliselt alates 17.11.2016 kuni 06.09.
2. Hageja pretensiooni 18.04.2018 ei saa pidada esitatuks mõistlikul tähtajal sõltumatult sellest, et kostja ei ole seda sõnaselgelt tunnistanud. Kui hageja nimetatud puudused on arvestatavad rahalises väärtuses, siis jääb lahtiseks, milline konkreetne summa vastab igale varjatud puudusele. Sisuliselt nõuab hageja endiselt kogu PRIA poolt tasutud tööde eest raha tagastamist. Hageja poolt esitatud lisa 1, nn võrdlustabel ei võimalda mingit arvutuskäiku jälgida ega ole kohane tõend väidetava kahju arvutamisel.
3. Kostja ei ole valdavalt tunnistanud esitatud pretensiooni. Kui kostja on mõne töö puhul möönnud, et „juhul kui on vähem, tuleb üle mõõta jms“, siis ei ole tegemist nõude omaksvõtuga. Samale järeldusele on jõudnud ka ringkonnakohus. Hageja väide, et temal puudub ehitusprojekt ja asendiplaan, ei vasta tõele. Hageja pidi esitama kolm hinnapakkumist erinevatelt töövõtjatelt ja on mõeldamatu, et tal puudub ehitusprojekt ja asendiplaan. Hagiavalduse lisana 2 on hageja esitanud ka ehitusprojekti ja seletuskirja. Kahju hüvitamise nõude põhistamiseks on hageja esitanud erinevaid hinnapakkumisi ja jääb arusaamatuks, mille alusel need on koostatud, kui hagejal väidetavalt puudub ehitusprojekt. Elektripaigaldiste kontrollmõõtmise aruanne ning elektripaigaldiste audit on lisatud tsiviilasja materjalide juurde. 6

§ 644

lg 3 tähenduses (millega hageja ei nõustu), tugineb hageja

§ 645lg-tes 1 ja 2 sätestatud eranditele.

1. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja ei kasutanud omanikujärelevalvet. Hagejale omanikujärelevalveteenust osutama pidanud lepingupartner (keda nõudis kostja) hagejale tegelikult teenuseid ei osutanud ja hageja jäi seetõttu omanikujärelevalveteenuseta. Seetõttu ei ole hageja nõus väitega, et omanikujärelevalve on kostja tehtud töö üle vaadanud. Omanikujärelevalve poolt tööde teostamist ei ole käesolevas menetluses tõendatud ning hageja vaidleb ühemõtteliselt vastu väitele, et talle oleks kostja nõutud omanikujärelevalve poolt teenust osutatud.
2. Kostja oli lepingutingimustele mittevastava töö tegemisel raskelt hooletu ja kostja tegevuses esineb tahtlus. Samuti pidi kostja teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest hagejale. Kostja oli teadlik mitte üksnes ehitustööde eripärast, vaid ka loomade pidamise spetsiifikast. Kostja kui ehituse valdkonna asjatundja on teinud asjatundja arvamuses kirjeldatud jämedad ehitusalased rikkumised, mida ei ole tehtud kogemata, vaid kostja pidi tegutsema raskelt hooletult ja isegi tahtlikult. Raske hooletus võib tihti tuleneda töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust. Kuivõrd praegusel juhul olid puudused niivõrd olulised, et valminud ehitis on isegi eluohtlik, on tegemist vaieldamatult sellise juhtumiga, mis kvalifitseerub

§ 645lg 1 p-de 1 ja/või 2 alla.

30. Hageja on selgitanud, et PRIA aktide allkirjastamise vajadus tulenes kostjast endast, kes ei suutnud tööde teostamisel graafikus püsida ja kes nõudis, et talle makstaks tasu, et ta töid jätkaks. Kuna tegemist oli ümberehitusega ja hageja loomad samal ajal ajutise varju all, hageja 7

§ 645lg 1 p 1, 2 asjaolud. Kostjal on kõik vastava valdkonna teadmised. Aga sellest hoolimata on teinud ehitustöö, mis 8

§ 101lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel.

Hageja nõuab hinnavahe hüvitamist summas 329 675,94 eurot. Alternatiivselt on hagejal

§ 101

lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel puuduste kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamise nõue. 43.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 44. Kohus leiab, et poolte vahel oli kehtiv leping, mis oma olemuselt oli töövõtuleping.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingust tulenes kostja kohustus ehitada projektile vastav ehitis ning hageja kohustus oli tasuda poolte poolt kokku lepitud tööde maksumus. Hageja on loetlenud lepingu objektis esinevad puudused ja esitanud nende tõendamiseks 01.02.2019 koostatud asjatundja arvamuse (dtl 148 jj). Pooled vaidlevad, kas asjatundja arvamus on lubatav tõend. Hagiavalduse juurde lisatud SA K andmete kohaselt V. K.’le on Eesti Ehitusinseneride Liit väljastanud 06.12.2012 ehitusinseneri IV kvalifikatsiooni ja pädevuse üldehituse alal. 23.03.2018 väljastati talle Eesti Ehitusettevõtjate Liidu poolt ehitusjuhi tase 6 spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele. 29.03.2019 on talle väljastatud ehitusjuhi 6 tase spetsialiseerumisega omanikujärelevalve tegemisele (dtl 192).

1. Kokkuvõtvalt on asjatundja leidnud, et kostja on koostanud nõuetele mittevastava ehitise projekti ning rikkunud ehitisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid. Ehitatud ehitis on ohtlik tervisele, varale ja keskkonnale. Ehitise nõuetekohane ja ohutu kasutamine ilma tellijale täiendavaid kulutusi kaasa toomata ei ole võimalik (dtl 177). Asjatundja arvamuse koostamisel on tuginetud ehituse peatöövõtulepingus kokkulepitule, hinnapakkumises toodule, esitatud projektdokumentatsioonile ning paikvaatluse tulemustele (dtl 155). Asjatundja on loetlenud tema poolt tuvastatud puudused ehitises. 18.04.2018 hageja poolt kostjale esitatud pretensioonis (dtl 83 jj) on loetlenud puudustega teostatud tööd ja lisatööd ning tegemata tööd.
2. TsMS § 232 lg 3 alusel kohus on seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, kui: 1) tegemist on vaidlusega, mis tuleneb mõlema poole majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingust, ja 2) puudub asjaolu, mis oleks 10

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 135

lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud.

1. Kahju hüvitamise eelduseks on kostja poolse rikkumise tuvastamine ja rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemine, samuti põhjusliku seose tuvastamine. Hageja leiab, et tal on tekkinud otsene rahaline kahju. Kohus märgib, et hageja on välja toonud, et projekti muudeti suulise kokkuleppe alusel ning tehtud tööde vastavust projektile ei olnud hiljem enam võimalik kontrollida. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised muudatused projektis kokku lepiti. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha, milles pooled kokku leppisid ning milliseid ehitisel esinevaid puudusi saab lugeda lepingu rikkumiseks. Samuti, kas neid saab pidada kostja poolseteks rikkumisteks.
2. Lisaks ei ole hageja tõendanud temal tekkinud kahju suurust. Kohus leiab, et asjatundja arvamuses puuduvad summad, mis ühe või teise puuduse kõrvaldamiseks kuluks. Hageja ei ole esitanud täpset arvutuskäiku ja seetõttu ei ole tema poolt nõutava kahjuhüvitise suurus jälgitav. Hageja poolt esitatud hinnapakkumistes (dtl 193-202) loetletakse erinevad tööd ja nende maksumus. Hinnapakkumised on koostatud asjas esitatud asjatundja arvamuse põhjal. Kuivõrd kohus ei käsitle asjatundja arvamust kui ekspertiisiakti, vaid kui dokumentaalset tõendit, kus on üldsõnaliselt kirjeldatud ehitisel esinevad puudused, siis hinnapakkumised ei tõenda selgelt ja piisavalt kahju suurust. Tõendamiskoormus kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude osas lasub TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud. 11

§ 643

kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

lg 1 esimese lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja esitas vastuväited nendele pretensioonis märgitud puudustele, mis on hageja poolt PRIA-le esitatud aktide alusel tellija poolt vastuvõetud. Kostja on kohtule esitatud teostatud tööde aktid (dtl 217-256). Kostja selgitas (dtl 258), et kõik lepingulised tööd on hagejale üle antud, hageja on tööd vastu võtnud ja esitanud tööde vastuvõtmise aktid PRIA-le, kes on ka tööde eest hagejale tasunud. Hageja vastu võtnud töid summas 575 461.40 eurot. Hageja ei ole vastu võtnud ja kostja ei ole üle andnud töid summas 2 035.08 eurot (577 496.48-575 461.40). Nimetatu nähtub ka esitatud aktidest. 06.09.2017 seisuga on 575 461.40 euro väärtuses töid vastu võetud. Lisaks hageja esitas konto väljavõtte Agorek OÜ-le maksete tegemise kohta (dtl 43), mis tõendab kostjale maksete tegemist summas 575 461.39 eurot.

1. Käesolevas asjas 06.04.2022 tehtud otsuses on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et PRIA-le esitatud aktid on käsitletavad teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidena. PRIA-le esitatud aktid vastasid põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra § 17 lg 1 p-le
2. Töövõtulepingus ei leppinud pooled kokku, millises vormis tuleb tööde üleandmine ja vastuvõtmine dokumenteerida. Hageja on nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastanud. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei saa enam vaidluse all olla asjaolu, et kostja andis tööd üle etapiliselt ja hageja on etapiliselt ka tööd vastu võtnud.
3. Hageja on välja toonud, et poolte vahel oli kokku lepitud, et aktide allkirjastamisel igat tööd üksikult üle ei kontrollita, vaid kõik tööd saavad valmis siis, kui on tööde üleandmise tähtaeg. Hageja on selgitanud seda vajadusega maksta kostjale tasu ning eeldades, et lepingu lõppemise ajaks on kostja kõik tööd valmis teinud ja ka korrektselt üle andnud. Kohus leiab, et nimetatud põhjendust ei saa pidada usutavaks ega mõistlikuks. Lisaks ei ole sellist poolte vahelist kokkulepet tõendanud. Hagejal oli õigus ja kohustus töid üle vaadata, seda enam olukorras, kus oli selge, et algselt koostatud projekti pole võimalik ellu viia. Hageja tegevusalaks on tema enda kinnitusel loomakarja kasvatus ning seega pidi olema kursis loomapidamise spetsiifikaga. Seega pidi ta vähemalt osaliselt saama aru ka ehitamise protsessis esinenud puudustest ning viivitamatult neile tähelepanu juhtima. Samuti on sellises olukorras mõistetamatu aktide allkirjastamine. Hageja pidanuks puudused tuvastama hiljemalt üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamise ajaks, kuivõrd allkirjastamise eelduseks on tööde ülevaatamine. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on tööd vastu võtnud, ei muuda õiguslikku olukorda asjaolu, et kostja on hageja hinnangul puudusi otseselt või kaudselt tunnistanud.
4. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tegemist oli nn rahaliste aktidega ja ta oli sundseisus, pidi aktidele alla kirjutama, sest muidu ei saa PRIA toetust. Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud hagejalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata kostja tähelepanu tehtava töö puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Kohus märgib, et hageja oli talupidamises 12

§ 645

lg 1 ja 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma või lepingutingimustele mittevastavus tekkis tahtluse või raske hooletuse tagajärjel. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja

§ 643mõttes võtnud vastu kostja poolt tehtud tööd ning nende eest ka tasunud.

Hageja pidanuks tema poolt nimetatud rikkumistele tuginema varem, s.o täitma kohustust ja õigust tööd üle vaadata ning lepingule mittevastavuse korral töid mitte vastu võtma. Kohus leiab, et nimetatud olukorras ei ole kostja vastu nõude esitamine põhjendatud. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata. 56. Hageja tugineb alternatiivselt puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamise nõudele

§ 101

lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 128 lg 3 ning

§ 646

lg 5 alusel.

§ 646

lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

§ 646

lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

1. Kohus leiab, et ka alternatiivne nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus on juba käesolevas otsuses analüüsinud töö vastavust lepingutingimustele ning leidnud, et kuivõrd pooled on algse lepingu sõlmimise järgselt leppinud kokku projektimuudatustes ja ehituslikes muudatustes ning hageja ei ole nende sisu tõendanud, siis ei ole võimalik kindlaks teha, kas töö vastab lepingutingimustele või mitte.. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi ka alternatiivses nõudes rahuldamata. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3. Seega jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on küsinud seisukohad menetluskuludele. Vaidluse olemust arvestades leiab kohus, et otstarbekas on määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 13