KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene
- jaanuar 2023, Tartu 3-22-1560 Sergei Matvejevi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu
- novembri
- a ja
- aprilli
- a otsustele Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrus Sergei Matvejevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Matvejev RESOLUTSIOON
- Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrus muutmata.
- Jätta määruskaebuses esitatud taotlused läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Eesti Advokatuuri aukohus jättis vastuseks Sergei Matvejevi kaebustele
- novembri
- a otsusega ja
- aprilli
- a otsusega algatamata aukohtumenetluse kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
- S. Matvejev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu eelnevalt nimetatud otsused, millega otsustati A. Matvejevi suhtes aukohtumenetlust mitte algatada.
- Tartu Halduskohus tagastas
- septembri
- a määrusega S. Matvejevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Aukohtul on vastavas menetluses tehtava otsuse langetamisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-20-490, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika). Asja materjalidest ei nähtu, et aukohus oleks teinud menetluslikke eksimusi. Kuna kaebaja ei teavitanud aukoht sellest, et soovib vaidlustada
- aprilli
- a otsust, ei pidanudki advokatuuri aukohus vormistama motiveeritud otsust, vaid võis vastavalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 57 lg-le 31 teha asjas resolutiivotsuse. Pelgalt kaebaja mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Ühestki õigusaktist ei tulene isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- S. Matvejev esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määruse peale. Kaebaja leiab, et halduskohtu määrus on ebaseaduslik ja alusetu. Kaebaja hinnangul panid nii kohtunik, prokurör kui ka teda kaitsnud advokaat A. Matvejev kriminaalasja nr 1-21-474 kohtulikul arutamisel toime kuriteo. Aukohtu otsused on tühised. Kaebaja palub määruskaebuses erinevate isikute suhtes kriminaalasjade algatamist. Kaebaja taotleb kõikide tühiste otsuste tühistamist määrustes,
- veebruari
- a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-21-474 ning nimetatud kriminaalasja uuesti prokuratuuri saatmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
- Kaebaja on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et teda kriminaalasjas riigi õigusabi korras esindanud advokaadi suhtes tulnuks algatada aukohtumenetlus ning vastupidised aukohtu otsused on tühised.
- AdvS § 16 lg 1 ls 1 sätestab, et aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik, kes võib tulenevalt AdvS § 18 lg-st 1 esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kohtupraktikas on aga selgitatud, et huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Advokatuuri aukohtusse pöördumise võimaluse eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (vt RKHK
- juuli
- a otsus asjas nr 3-21-1214, p 10). Isik saaks vaidlustada seda, kui aukohus oleks rikkunud kaebuse läbivaatamisel menetlusnorme (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
- juuli
- a määrus asjas nr 3-22-1493, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika), kuid kõik kaebuses ja määruskaebuses esitatud väited puudutavad kriminaalasja menetluse käigus tehtud väidetavaid eksimusi ja seda, et kuna kriminaalasjas tehtud lahendid on tühised, on tühised ka kõik aukohtu otsused ning käesolevas haldusasjas tehtud lahendid. Samas ei kirjelda kaebaja seda, kuidas aukohus kaebuse läbivaatamisel menetluslikke norme rikkus. Kaebusest tulenevalt pole kaebaja hinnangul aukohtu otsustel adressaati, sest otsused on eesti keeles, kuid kuna tema ei valda eesti keelt, pole need temale suunatud. Ka määruskaebuses on kaebaja teinud advokatuurile etteheite just seal töötavate isikute puuduliku vene keele aadressil, sest väidetavalt ta helistas korduvalt advokatuuri, et saada
- aprilli
- a otsus motiveerituna, aga kuna seal keegi temast aru ei saanud, siis ta seda otsust koos põhjendustega ka ei saanud. Tegemist on kaebaja hinnangul keelelise diskrimineerimisega. Isegi see asjaolu ei tekita ringkonnakohtu hinnangul kaebajale subjektiivset õigust esitada advokatuuri aukohtu otsuste peale kaebust. Seda enam, et kohtupraktikas on leitud, et advokatuuril on õigus nõuda võõrkeelse taotluse esitamisel selle eestikeelset tõlget (RKHK
- juuli
- a otsus asjas nr 3-21-1214, p-d 8–11).
- Kaebaja on esitanud määruskaebuses ka mitmeid taotlusi, mis puudutavad erinevate isikute kriminaalkorras karistamist. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei otsusta isikutele kahtlustuse esitamise ega ka nende kriminaalkorras karistamise üle. Samuti ei anta halduskohtumenetluse raames hinnangut kriminaalasjas tehtud jõustunud otsusele ning ei saadeta asja tagasi prokuratuurile. Kui isik 2 ei ole rahul kriminaalasja tulemiga või sellega, kuidas seda menetleti, tuleb tal kasutada sobivaid õiguskaitsevahendeid. Kuna taoliste taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb need jätta läbi vaatamata.
- Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3