) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 486 lg 1 p 3).
lg 1 p 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt. Kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu kohaselt paluvad menetlusosalised selle kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Menetlusosalistele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 3.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohtu hinnangul vastab menetlusosaliste esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse. 2
kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (
Kohus jätab kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda, sest nad ei ole teisiti kokku leppinud. 7. Edasikaebeõigusest kohtuliku kompromissi peale on pooled lühendanud ühele tööpäevale (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.