MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus 9 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Vello Oja ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale
Viru Maakohtu 24.04.2023 määrusega pöörati Vello Ojale Tartu Maakohtu 06.09.2022 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algust loeti 1 alates tema kinnipidamisest 18.04.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vello Oja kannab vangistust teise astme kuriteo eest, tal on 9 kuulisest vangistusest ära kantud 2 vähemalt pool, s.o 4 kuud 15 päeva mõistetud karistusajast. Antud juhul on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmalt selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kohus leiab antud juhul, et Vello Oja esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vello Oja poolt kuritegude toimepanemine seondub alkoholi kuritarvitamisega. Süüdimõistetu eitab sõltuvust. Vestlusel on süüdimõistetu avaldanud arvamust, et edaspidi suudab hoiduda alkoholist, enda sõnul vanus ja tervis ei luba endist eluviisi jätkata. Samas on seda eluviisi jätkanud aastaid. Vangla materjalidest nähtuvalt on süüdlane vabanemise korral kindla elukohata. Kindla elukoha puudumist on Vello Oja ka ise kohtuistungil kinnitanud. Lisaks on ta avaldanud, et ei soovi vabaneda, ärakantavat karistusaega on vähe jäänud ja ta soovib karistuse lõpuni ära kanda. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. 7. Järgnevalt hindab kohus süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Süüdimõistetul lähedased isikud, kellega suhelda, puuduvad. Ainuke elus olev lähedane on poeg, kes elab xxxxxxxxxx , viimati suhtles pojaga väga palju aastaid tagasi. Kinnipeetav ise veetnud suure osa elust vanglas. Väljas olles suhtleb asotsiaalset eluviisi viljelevate isikutega, kellega koos alkoholi tarbitakse. Vello Oja edasine suhtlus kriminogeensete isikutega võib edaspidi samuti probleeme tuua konfliktide ja varguste näol. 8. Lõpuks tuleb
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Siinkohal väärib märkimist negatiivse asjaoluna, et süüdistatav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vello Ojal on tõsine alkoholiprobleem, mis kajastub ka kuritegudes, millest enamus on seotud alkoholi tarbimisega või varastamisega. Tarbib enamasti kangemat alkoholi, koguseid ei oska täpsustada. Kuna kõik eelnevad teod on toimepandud alkoholijoobes ja kui isik ei ole alkoholisõltuvusest loobuda suutnud, siis vabaduses on väga suur tõenäosus samade probleemide kordumiseks. Puudulikule probleemide lahendamise oskusele viitab seegi, et isik on viimased aastad tegelenud varastamisega ja ei suuda ise ennast majanduslikult kindlustada ja korraldada oma elu seadusekuulekalt. Sõnades on eesmärgid realistlikud (leida tööd ja elada rahulikku elu), kuid 3 nende saavutamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks (nt alkoholi kuritarvitamisest loobumine) puuduvad strateegiad. Eeltoodust tulenevalt esineb suur risk, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemisega. Kuna Vello Oja avaldas kohtuistungil, et tema poolt nimetatud elukohas talvel elada võimalik ei ole, siis tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetul ennetähtaegse vabanemise korral elukoht puudub. Kohus märgib, et ei ole võimalik süüdimõistetut ilma elukohata tingimisi enne tähtaega vabastada. Samuti leiab kohus, et kui isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks ja tahaks täita käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vello Oja tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.