← Eesti

2-22-126505/13

Obsah (12)§ 62§ 444§ 34§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2023 , Tallinn Tsiviilasja number 2-22-126505 Tsiviilasi Aktsiaselts Plus

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 20.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G.lt (kostjalt) 158,70 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 07.09.2022 määrusega põhjusel, et kostja esitas 01.08.2022 ja 30.08.2022 e-posti aadressidelt xxx ja xxx vastuväite hageja nõudele.
  2. Hageja esitas 12.09.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.
  3. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 26.09.2019 liitumislepingu nr 851973289, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Tele2 Eesti AS loovutas nimetatud lepingust tulenevad kostjavastased nõuded hagejale, kes nõuab kostjalt põhivõla 109,31 euro, sissenõudmiskulu 20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 13,98 euro ning edasiulatuva viivise tasumist lepingujärgses määras (0,05% päevas). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.
  4. Harju Maakohus võttis 17.10.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. 2

(2)
  1. 17.10.2022 saatis kostja kohtule venekeelse e-kirja, et ta on haiglas. E-kirjale oli lisatud arusaamatust dokumendist teatud lõik, millest oli võimalik aru saada, et tegemist on mingi osaga uuringu vastusest. Pole selge, kelle osas see uuring on läbiviidud ja mida sellega soovitakse tõendada. Lisaks on lisa venekeelne.
  2. 01.11.2022 e-kirjaga teatas kohus kostjale, et tal tuleb kohtule esitada eestikeelsed dokumendid, vastasel juhul jätab kohus need tähelepanuta. Samuti pikendas kohus hagile vastamise tähtaega kuni 20.11.
  4. 04.11.2022 teatas kostja e-kirja teel (e-kiri oli inglise keeles), et ta on välismaal haiglas. Lisatud oli venekeelne väljavõte 04.11.2022 toimunud meditsiinilise konsultatsiooni kohta, kostja kaebab traumajärgse valu üle. E-kirjadest nähtub ka, et need kaebused on kostjal ilmnenud juba alates märtsist
  5. Seega pole tegemist akuutse haigusseisundiga, samuti ei nähtu, et kostja viibiks statsionaarsel ravil.
  6. 07.12.2022 kohustas kohus

§ 34

lg 2 alusel kostjat leidma endale tõlk või eesti keelt valdav esindaja hiljemalt 12.12.

  1. Kostja vastas kohtule taaskord vene keeles, et Eesti Vabariigi seaduste kohaselt on isikutel, kes ei ela Eestis, õigus tasuta tõlgile.
  2. 16.03.2023 määras kohus kostjale lõpliku tähtaja eesti keelt valdava esindaja leidmiseks ja hagile vastamiseks. Lõplikuks tähtajaks määras kohus 24.03.
  3. Lisaks selgitas kohus kostjale, et hagile vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 alusel.

  1. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (24.03.2023) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
  2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis õigustaks seda, et kostja võiks lõputult hagile vastamisega venitada. Maksekäsu kiirmenetluses suutis kostja oma seisukohad õigeaegselt esitada. Kostja esitab järjepidevalt tõendeid selle kohta, et ta on oktoobris ja novembris 2022 viibinud arsti juures konsultatsioonil. Tõendeid selle kohta, et kostja viibiks haiglas, esitatud ei ole. Kostja viibis arsti juures kuus kuud tagasi – see ei õigusta hagile vastamata jätmist ja oma kohustuste täitmata jätmist. Kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Menetluskulud
  3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

14.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud suuruseks 120 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

15.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 16. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 3

(2)17.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.