1-06-14860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-14860 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mat

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse osas, suurendades Kar

S § 65 lg 2 alusel P.K-le Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega mõistetud 7-kuulist vanglakaristust temale Harju Maakohtu 09.09.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 12 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust võrra, lugedes lõplikuks liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda alates 08.02.

1. 11.07.2011 saabus Tartu Maakohtusse P.K taotlus tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade ülevaatamiseks. Taotluse kohaselt arvestab Tartu Vangla tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegu valesti, kuna jätab arvestamata tema poolt juba varasemate otsuste järgi ärakantud karistuse. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus tuvastas, et käesoleval juhul suurendati P.K-le Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega mõistetud 7 kuu pikkust vangistust temale Harju Maakohtu 09.09.2002 otsusega mõistetud 17 aasta 4 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse ärakandmata osa võrra seisuga 08.02.
2. Kui Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse alguseks loeti 09.09.2002, siis jäi P.K 08.02.2007 seisuga nimetatud karistusest kanda veel 12 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Seega liideti Tartu Maakohtu otsusega mõistetud 7 kuu pikkusele vangistusele 12 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust, saades lõplikuks karistuseks 13 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmise aega hakati lugema alates 08.02.
3. Maakohus leidis, et selliselt toimides on kohus õigesti järginud KarS § 65 lg-st 2 tulenevaid liitkaristuse mõistmise reegleid ning on põhjendatult märkinud mõistetud 13 aasta 6 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva. Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 määrusele kriminaalasjas nr 1-088340, millele tuginedes leidis, et kuigi liitkaristus on P.

§ 65

lg 2 alusel mõistetud tema suhtes tehtud mitmete varasemate kohtuotsustega mõistetud liitkaristustest, mida ta on osaliselt ka ära kandnud, siis tuleb ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade arvestamisel siiski lähtuda vaid viimase liitkaristuse (millest on liitmisel juba maha arvestatud varasemate kohtuotsustega ärakantud karistuste osa) pikkusest ja selle kandmise algusajast. Kuna P.K suhtes tehtud viimase kohtuotsusega, s.o Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega on temale mõistetud liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 13 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmise algust tuleb arvata alates 08.02.2007, siis tuleb ka vanglal arvestada nimetatud karistusest süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegu, võttes aluseks konkreetse karistuse kandmise algusaja. Kuna P.K kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuritegude eest, siis tuleb tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegadena arvestada KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ½ 13 aastast 6 kuust ja 26 päevast ja KarS § 76 lg 2 p 2 alusel ⅔ 13 aastast 6 kuust ja 26 päevast, mille algust tuleb hakata arvestama alates 08.02.

1. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu P.K esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles palub lugeda temale Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 kohtuotsusega mõistetud karistusaja alguseks 03.08.1995, jätta temale 08.02.2007 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 7 kuud vangistust kandmise aja alguseks 09.09.2002 ning korrigeerida kogu karistusaja algus ja lõpp, märkides, millal avaneb tema tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus. Süüdimõistetu seisukohad on lühidalt järgmised. P.K on seisukohal, et Tartu Maakohus on jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, mis puudutab tema karistuse kandmise aja alguse kuupäeva, millega muutus oluliselt ka avalduse esitamise võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna Ida-Viru Maakohtu 25.03.1996 otsusele järgneva Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 otsusega on karistuse kandmise aja alguse kuupäev ebaõigesti arvestatud, siis on ka kõikides hilisemates kohtuotsustes märgitud ärakantud ja kandmisele jääva karistuse ajad ebaõiged. P.K leiab, et Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 otsuses on tema karistuse kandmise aja algus märgitud valesti. Ta selgitab, et tema suhtes kohaldati tõkend – vahi all pidamine – 03.08.1995, mitte aga 18.01.1999 nagu on märgitud otsuses. Teda ei vahistatud teistkordselt ning ta ei ole alates tõkendi kohaldamisest 03.08.1995 ühtegi päeva vabaduses viibinud. 2 P.K leiab, et Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 kohtuotsusest on alguse saanud tema karistuse kandmise aja alguse ebaõige arvestamine. Kuivõrd tõkendit – vahistamist – kohaldati P.K suhtes 03.08.1995, leiab ta, et sellest lähtuvalt oleks tulnud arvestada tema karistuse kandmise aja algust alates 03.08.1995 ja lugeda vahi all oldud aeg karistusaja hulka. P.K pöördus tegelikult ärakantud karistusaja pikkuse osas selgituste saamiseks Tartu Maakohtu poole. Tartu Maakohtu 20.06.2008 määrusega loeti P.K lõplikuks karistuseks 13 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust hakati arvestama alates 08.02.
2. P.K pöördus uuesti avaldusega Tartu Maakohtusse tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade ülevaatamiseks. Tartu Maakohtu 29.02.2012 määrusega jäeti tema taotlus rahuldamata. P.K leiab, et Tartu Maakohtu määrusega on kohus ebaseaduslikult suurendanud temale Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega mõistetud karistust ja muutnud karistuse kandmise aja algust. Olukorras, kus P.K taotles kohtult enda ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade ülevaatamist, ei olnud kohtul õigust asuda tema olukorda halvendama ja iseseisvalt muutma Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
4. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu P.K sellega, et temale Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aega hakati arvestama alates 18.01.
5. Seejuures väidab P.K, et tema suhtes ei ole nimetatud kuupäeval tõkendit kohaldatud. Ringkonnakohus kontrollis vaidlusalust asjaolu, taotledes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja arhiivist P.K suhtes 18.01.1999 kriminaalasjas nr ½-483/99 tehtud vahistamismääruse väljastamist. Ringkonnakohtule saadetud määruse koopiast nähtub, et 18.01.1999 on Tallinna Linnakohtu kohtunik Katre Poljakova vaadanud läbi Vanglate ameti uurimistalituse juhataja taotluse P.K suhtes vahi all pidamise kohaldamiseks ning määranud võtta P.K vahi alla. Vahistamismääruse ja selle tõlke kättesaamist on P.K kinnitanud oma allkirjaga. Eeltoodust tulenevalt on väär P.K väide, mille kohaselt ei ole tema suhtes 18.01.1999 vahistamist kohaldatud.
6. Ringkonnakohus ei jaga P.K seisukohta, mille kohaselt tulnuks temale Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aega hakata arvestama alates 03.08.1995, mil tema suhtes kohaldati vahi alla võtmist eelmises kriminaalasjas. 3.
7. P.K tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 otsusega KrK § 177-3 ja § 101 p 7, 8 järgi ning KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Kuna P.K pani kuriteod toime ajal, mil ta kandis temale Ida-Viru Maakohtu 25.03.1996 otsusega mõistetud karistust, kohaldas linnakohus KrK § 41 ning liitis mõistetud karistusega osaliselt eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 aastat 6 kuud 15 päeva, mõistes P.K lõplikuks karistuseks 22 aastat vangistust. Kuivõrd P.K suhtes oli antud kriminaalasjas kohaldatud 18.01.1999 tõkendina vahistamist, tuli KrK § 45 kohaselt tema eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistuse tähtaja hulka. 3 3.
8. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Linnakohus on P.K-le liitkaristuse mõistmisel ning karistuse kandmise aja alguse arvestamisel alates 18.01.1999 toiminud kooskõlas seadusega. KrK § 41 kohaselt oli liitkaristuse mõistmisel üheks liidetavaks eelmise otsuse järgi kandmata karistus, mis arvutati liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga. Kuivõrd liideti üksnes kandmata karistuse osa, ei saanud liitkaristuse kandmise algusaeg langeda kokku eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Vastasel juhul leidnuks aset ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvestamine, mis on aga põhjendamatu. Eelnevast lähtuvalt on alusetu P.K taotlus arvestada temale Tallinna Linnakohtu 01.04.1999 otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aega alates 03.08.
9. Linnakohus on liitkaristuse mõistmisel juba arvestanud mõistetavast karistusest maha tema poolt alates 03.08.1995 kantud karistuse ning selle teistkordseks mahaarvamiseks puudub alus. Kuna P.K suhtes oli 18.01.1999 kohaldatud tõkendina vahistamist ning eelvangistuses viibitud aeg arvestati KrK § 45 kohaselt karistusaja hulka, tuli liitkaristuse kandmise aega hakata arvestama alates tõkendi kohaldamisest.
10. Veel on P.K määruskaebuses leidnud, et Tartu Maakohtu 20.06.2008 määrusega on kohus ebaseaduslikult suurendanud temale Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega mõistetud karistust ja muutnud karistuse kandmise aja algust. Ringkonnakohus leiab, et P.K seisukoht on ekslik ning Tartu Maakohtu 20.06.2008 määrusega hoopis kergendati süüdimõistetu olukorda. Nimetatud määrusest nähtuvalt on maakohus parandanud Tartu Maakohtu 08.02.2007 kohtuotsuses esineva vea, mis leidis aset P.

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel.

Maakohus on määruses selgitanud, et Tartu Maakohtu poolt 08.02.2007 otsuse tegemise ajal ei kajastanud karistusregister märget Harju Maakohtu 12.12.2005 määruse kohta ning KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse moodustamisel võttis kohus ekslikult aluseks vana otsuse järgi kandmisele kuuluva karistusena 19 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Tegelikult oli Harju Maakohus oma 12.12.2005 määrusega lugenud kandmisele kuuluvaks karistuseks 17 aastat 4 kuud ja 26 päeva. Vea parandamisega vähenes P.K-le Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega mõistetud lõplik liitkaristus 19 aastalt 11 kuult ja 26 päevalt 13 aasta 6 kuu ja 26 päevani. Asjaolu, et karistuse kandmise aega tuli hakata arvestama alates otsuse tegemisest 08.02.2007, tulenes taas sellest, et otsuse tegemise hetkeks kantud karistus oli juba mõistetud liitkaristusest maha arvestatud. Vastupidiselt P.K seisukohale ei toonud see kaasa tema olukorra halvenemist – kui enne Tartu Maakohtu 08.02.2007 kohtuotsuses vigade parandamist oleks P.K karistusaeg lõppenud 05.09.2022, siis Tartu Maakohtu 20.06.2008 määruse alusel on selleks kuupäevaks 04.09.2020. 5. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et kinnipeetavate kinnipidamistähtaegade järgimisega tegeleb vangla arvestusosakond. Seega on süüdimõistetul oma ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise kuupäeva teadasaamiseks õigus pöörduda selgitustaotlusega arvestusosakonna poole. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau