lg 2 p 1,
lg 2 järgi
27.04.1993.a Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mille kandmise alguseks 16.05.1992.a; 3. 25.03.1996.a Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega
lg 1,
,
p 2 järgi
01.04.1999.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega
³,
p 7,8 järgi
lg 1 alusel 15 aasta vangistusega,
29.05.2001.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 järgi
10.12.2001.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
³ järgi
05.02.2002.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
³ järgi
lg 3 alusel 19 aasta 6 kuu vangistusega, mille kandmise alguseks 05.02.2002.a; 8. 09.09.2002.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
S § 65 lg 2 alusel 19 aasta 4 kuu 26 päeva vangistusega, mille kandmise alguseks 09.09.2002.a; 12.12.2005.a Harju Maakohtu määruse alusel jäi liitkaristuseks Riigiprokuratuuri taotluse menetlemise tulemusena 17 aastat 4 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 09.09.2002.a; 9. 08.02.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 19 aasta 11 kuu 26 päeva vangistusega, mille kandmise alguseks 09.09.2002.a; 20.06.2008.a Tartu Maakohtu määrusega parandati viga liitkaristuse osas KarS § 65 lg 2 järgi ja liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel jäi 13 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 08.02.2007.a. Erinevate kohtuotsustega mõistetud liitkaristustest nähtuvalt kannab Z.M vangistuses karistust I ja II astme kuritegude eest. Viimasest liitkaristusest on Z.M ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud poole (½) karistusaja ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks aadressi X järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. 03.12.2013.a kohtuistungil taotles Z.M enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 2 3 KarS § 76 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Z.M-i ja tema kaitsja ning olles tutvunud prokuröri kohtule elektroonselt edastatud arvamusega, on seisukohal, et Z.M-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesoleval ajal välistavad Z.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise toimepandud kuritegude rohkus ja raskus- vangistuses karistuse kandmise ajal on Z.M jätkanud kuritegude toimepanemist ja positiivsed muutused Z.M-i käitumises on hakanud ilmnema alles tema lähiminevikus vangistuses karistuse kandmise ajal. Vangistuse ajal toimepandud kuritegude eest on Z.M-i kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral. Käesoleval ajal kannabki Z.M vangistuses liitkaristusena karistust karistuse kandmise ajal toimepandud teise inimese tapmise eest, mille ta pani toime sellel ajal, kui kandis karistust vabaduses toimepandud teise inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Lisaks kannab Z.M käesoleval ajal vangistuses liitkaristusena karistust vanglas toimepandud raske avaliku korra rikkumise (s.o huligaansuse eest
Viimasest karistusest 13 aastat 6 kuud 26 päeva on kantud napilt pool – see sai kantud 20.novembriks 2013.a. Z.M on vangistusest kandmata veidi vähem kui 7 aastat vangistust. Vangistuse ajal toimepandud kuritegude rohkus ja I astme kuriteo rasked tagajärjed (inimese surm) välistavadki käesoleval ajal Z.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise elektroonilise valve alla, kuna toimepandu raskus ja kuritegude rohkus ei ole proportsioonis ja küllaldane kantud karistusaja pikkusega ja ärakandmata karistusaja suurusega. Kui Z.M ei oleks vangistuses jätkanud kuritegude toimepanemist, oleks tal juba enam kui 3 aastat tagasi olnud kantud talle kolmanda süüdimõistva kohtuotsusega
lg 1 ja
p 2 järgi liitkaristuseks mõistetud 15 aastat vangistust ja ta viibiks vabaduses. Z.M-i enda süülisest käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal, kuna ta on jätkanud vangistuses kuritegude toimepanemist, on tulenenud tema karistusaja pikenemine. Vabaduses viibides on Z.M-i käitumine olnud determineeritud ja oluliselt mõjutatud liigsest alkoholitarbimisest ja X. Käesolevalt on Z.M-i käitumisest tema vangistuses viibimise ajal hakanud ilmnema positiivsed muutused – distsiplinaarkaristusi tal ei ole, on osalenud riigikeele õppes, jalgpallitreeningus, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud 3 4 taasühiskonnastavates programmides ning kontaktisik ja psühholoog on viinud temaga läbi vestlusi eluviisi teemal. Vangistuse ajal on Z.M töötanud ja töötab ka käesoleval ajal. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi Z.M enam ei ole. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on Z.M-ile ette nähtud osaleda 2015.a III kvartalis taasühiskonnastavas programmis Z.M-i senisest elukäigust nähtuvalt (alkoholi tarbimine ja narkosõltuvus ning vabaduses joovastavate ainete tarbimisest tulenevalt kuritegude toimepanemine) on oluline, et Z.M osaleks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud taasühiskonnastavates tegevustes et Z.M-i vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. Kuna Z.M on vabaduses viibimise ajal sisutanud aega uute kuritegude toimepanemisega ja vabaduses toimepandud kuritegude raskusaste üha kasvas (kolmanda süüdimõistva kohtuotsusega karistati juba teise inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel), siis ei pruugi Z.M vabaduses ise vabatahtlikult talle vajalikes taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on Z.M-i tähtaegse vanglast vabanemise ajaks 02.09.2020.a. Seega on võimalik kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist veel edaspidigi menetleda. Heli Sillaots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.