järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust O.U-le Harju Maakohtu 09.09.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks loeti 19 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. O.U-le mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 09.09.2002. Kohtuotsus jõustus 16.02.2007. 2. O.U avalduse alusel parandas Tartu Maakohus 20.06.2008 määrusega Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsust O.U-le
Määruse kohaselt tuleb Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusesse teha vastav parandus ning
lg 2 alusel suurendada O.U-le mõistetud 7-kuulist vanglakaristust temale Harju Maakohtu 09.09.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 12 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks tuleb lugeda 13 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda alates 08.02.
lg 1 või lg 2 alusel, ning karistuse kandmise algusajast, mis on jällegi liitkaristuse puhul sõltuvuses sellest, kas see on isikule mõistetud
Kuna O.U-le on moodustatud vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele liitkaristus
lg 2 alusel, liites konkreetses kriminaalasjas mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, siis tuleb ka tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade arvestamisel lähtuda viimase kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse pikkusest ja selle konkreetse liitkaristuse kandmise algusajast ehk praegusel juhul kohtuotsuse kuulutamisest. Kuna antud juhul on Tartu Vangla O.U tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade arvestamisel eeltoodust ka lähtunud, siis puudub vajadus ja seaduslik alus kohustamaks neid arvestama vastavaid tähtaegu muudel alustel või muul viisil, kui nad seda praegu teevad. Seega jättis maakohus O.U taotluse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 6. O.U palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning rahuldada tema taotlus lugedes tema karistuse kandmise aja alguseks 03.08.1995 ning arvestada tema tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise taotlemise tähtaegu vastavast kuupäevast. O.U on seisukohal, et maakohtu määrus läheb vastuollu üldistele vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhimõtetele. O.U toob välja, et kui kohus arutab isiku tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist arvestades
lg-s 3 sätestatud asjaolusid, arvestab ta tema poolt toime pandud distsiplinaarrikkumisi vangistuse kandmise algusest, seda ka juhul, kui karistus on liidetud
O.U märgib, et kui isikule mõistetakse liitkaristus, siis muutub karistuse pikkus, mitte karistuse liik. Ka talle liitkaristuste mõistmisel jäi tema karistuse liigiks vangistus, milles ta viibib alates 03.08.
lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt suurendatakse süüdimõistetule liitkaristuse hilisemal mõistmisel uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega käesoleval juhul suurendati O.U-le mõistetud 7 kuu pikkust vangistust temale Harju Maakohtu 09.09.2002 otsusega mõistetud 17 aasta 4 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse ärakandmata osa võrra seisuga 08.02.
lg-st 2 tulenevaid liitkaristuse mõistmise reegleid ning on põhjendatult märkinud mõistetud 13 aasta 6 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva.
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Liitkaristuse kandmise aja alguseks varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäeva arvestamine oleks justkui ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvestamine, mis ei ole aga põhjendatud. Seega, kuigi liitkaristus on O.U-le
lg 2 alusel mõistetud tema suhtes tehtud mitmete varasemate kohtuotsustega mõistetud liitkaristustest, mida ta on osaliselt ka ära kandnud, siis tuleb ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade arvestamisel siiski lähtuda vaid viimase liitkaristuse (millest on liitmisel juba maha arvestatud varasemate kohtuotsustega ärakantud karistuste osa) pikkusest ja selle kandmise algusajast. Kuna O.U suhtes tehtud viimase kohtuotsusega, s.o Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega on temale mõistetud liitkaristuseks
lg 2 alusel 13 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmise algust tuleb arvata alates 08.02.2007, siis tuleb ka vanglal arvestada nimetatud karistusest süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegu, võttes aluseks konkreetse karistuse kandmise algusaja. 7.2 Ka käesolevas asjas on maakohus O.U-le selgitanud, et kuna talle on moodustatud liitkaristus
lg 2 alusel, liites konkreetses kriminaalasjas mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, siis tuleb ka tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade arvestamisel lähtuda viimase kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse pikkusest ja selle konkreetse liitkaristuse kandmise algusajast. -3- 7.3 Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.U taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seega jätab kohtukolleegium vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -4- Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.