kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav V.H, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud: 18.07.2016 Harju Maakohtu otsusega
alusel vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 477 tundi (karistus täidetud 21.03.2018); antud kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 03.04.03.2018.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest § 179 lg 3; 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;
§ - de 74 lg 1 ja 2; § 75 lg 1 p.p 1-6 kohus otsustas: 1 järgi 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo 1. Süüdi tunnistada V.H
2.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka V.H poolt eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.aprill 2018.a so. Kaks päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.
lg 1 ja 3 korras määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub V.H vangistus 15 (viisteist) päeva ning ülejäänud osa vangistust ehk 3 (kolm) kuud ja 13 (kolmteist) päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. 4. Kohustada V.H 1 (ühe) aastase katseaja jooksul täitma
lg 1 p.p 1-6 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama alalises elukohas aadressil: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
18.septembril 2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav V.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe
järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 03.03.2018 kuni 04.03.2018, s.o 2 päeva, seega ära kandmata on 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 korras määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 15 (viisteist) päeva ning ülejäänud osa vangistust ehk 3 (kolm) kuud ja 13 (kolmteist) päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 750.- eurot ning menetluskulud: riigi õigusabi kulud summas 60 eurot, kokku summas 810 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 12 jooksul. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et V.H on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 20.09.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.H , et kaitsjat ta kohtuistungile kutsuda ei soovi, tunnistades end süüdi temale
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 1 Kohus leiab, et V.H tuleb süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750.- eurot ning menetluskulud ja nimelt temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 60.- eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud maksta ositi 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel võrdsetes osades. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.