1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3574 (16244000174) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi

§ 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 250 lg 1, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.Z Kar

S § 169 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele, kui N.Z ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab N.Z-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.11.2019.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.Z-ilt menetluskuluna sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. 2 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11, 44308 Rakvere) kasuks 75,60 (seitsekümmend viis eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 12,60 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava N.Z-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 alusel jätta menetluskuludest kaitsjatasu summas 75,60 eurot v.-adv.

Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista N.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada N.Z tasuda menetluskulud kokku summas 900 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700058496 ning selgitus: „N.Z, 1-19-3574, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS N.Z on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 18.02.2009 otsuse järgi kohustatud maksma elatist tütre M V (snd xxxx) ülalpidamiseks lapse emale K P (P) igakuiselt alates 23.12.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni, s.o 138,88 eurot, kuid mitte vähem kui näeb seda ette seaduses kehtestatud miinimum, ei maksnud elatist täies ulatuses süstemaatiliselt ja pikema aja vältel alates 23.12.
3. Nimelt N.Z jättis maksmata elatise ajavahemikus 23.12.2007 kuni 31.12.2011 ning ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.12.2014 ning maksis elatist ainult osaliselt täitemenetluse käigus ajavahemikus 01.01.2012 kuni 31.12.2012 summas 231,60 eurot, ajavahemikus 01.01.2013 kuni 31.12.2013 summas 115,19 eurot, 01.01.2015 kuni 31.12.2015 summas 406,10 eurot, 01.01.2016 kuni 31.12.2016 summas 1276 eurot, 01.01.2017 kuni 31.12.2017 summas 761 eurot, 01.01.2018 kuni 08.11.2018 summas 105 eurot. Seisuga 01.12.2018 on elatise võlg 13849,17 eurot, millest riikliku elatisabi nõue moodustab 1200 eurot. N.Z ei maksnud elatist ajavahemikus 23.12.2007 kuni 01.09.2008 vaatamata asjaolule, et tal oli töötasu tööandjatelt xxxx OÜ ja xxxx OÜ. Samuti N.Z ei maksnud elatist 2011-2014 vaatamata asjaolule, et töötas alates 2011 lõpust kahe ja poole aasta kestel xxxx. N.Z kui töövõimeline isik ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi varalise seisundi parandamiseks, kuna ei ole otsinud piisava intensiivsusega tasuvamat tööd, ei ole võtnud arvele Töötukassas (ametlikult mittetöötamise ajal). Sellega N.Z pani toime vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui 3 kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o kuriteo KarS § 169 järgi. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 169 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 73 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui N.Z katseajal 1 aasta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav N.Z on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav N.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. N.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s. o 810 eurot ning

§ 175lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtumenetluses summas 90 eurot.

Kokkuleppe kohaselt,

§ 180

lg 3 alusel, jätta menetluskuludest kaitsjatasu, mis on seotud 31.10.2019 ja 14.11.2019 istungitega, summas 75,60 eurot riigi kanda ning võimaldada N.Z tasuda menetluskulud kokku summas 900 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik