Obsah (8)

§ 1§ 31§ 22§ 78§ 33§ 23§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11737 Tsiviilasi Valge Küülik OÜ avaldus pankroti välj

) § 1 mõttes ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevus lõppes

1. a oktoobris. Võlgnik muutus 2 maksejõuetus
2. juunil 2022 (toetuse tagasinõudmise otsuse kuupäev), mille peamiseks põhjuseks on COVID-19 viiruse leviku tõttu kehtestatud piirangutest tulenenud tellimuste puudumised, lisaks halvenes
3. a-l võlgniku juhatuse liikme tervis oluliselt, mis tingis töövõime väheneise. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Praegu on võlgnikul kohustusi vähemalt 22 064 euro 32 sendi ulatuses, mida võlgnik tunnistab. Teadaoleva vara väärtuseks on kuni 5000 eurot. Nõudeõigused ja tagasinõutav vara teadaolevalt puudub. Tervendamine ei ole võimalik, kuna puuduvad vahendid võlgade tasumiseks, samuti juhatuse liikme ja omaniku varasem töötegemise võime. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. 5.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31

lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (22 064 eurot 32 senti) vara väärtust (kuni 5000 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgnikul puuduvad majandustegevuse jätkamiseks vajalikud tellimused, samuti puudub võlgniku juhatuse liikmel tervisliku seisundi tõttu vajalik töövõime. Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses (COVID-19 viiruse leviku tõttu kehtestatud piirangutest tulenenud tellimuste puudumised), kuivõrd tuvastamist ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Õ. , kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

1. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
2. novembri 2023 kl 11.00 (

§ 78lg 1).

8. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. 9. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot. 10.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri 3 ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

10.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi (tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 10 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1200 eurot. 10.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 150lg 2).

Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (

§150lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

10.4.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 240 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4