J. isikukood XXX, elukoht: XXX; tel XXX; e-post: XXX RESOLUTSIOON 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-23-6501 (kohtueelses menetluses 23278050182) kriminaalmenetlus K. J. kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi
2.
J. tasuma kriminaalmenetluse kulud (määratud kaitsja tasu) summas 187,20 (ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank ASis, märkides ära viitenumbri: 99923900000861 ning selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. 3.
4.
J. jätkama psühhiaatrilist ravi ambulatoorse ravina SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. K. J. peab ravi jätkama vähemalt 1 (ühe) aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest või kuni raviarsti poolt ravivajaduse äralangemise tuvastamiseni, olenevalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. 5.
lg 6 kohaselt kuulub menetlus kohustuse täitmata jätmisel prokuröri taotlusel uuendamisele. 6. Määrus edastada K. J. ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord
p 10 kohaselt ei ole käesolev kohtumäärus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi, milles on esitatud K. J. kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Talle ette heidetav tegu seisneb selles, et 30.03.2023 lõi ta tüli käigus noaga oma XXX L. M. vasakusse tuharasse. Sellega tekitas ta kannatanule valu ja 2 cm pikkuse haava. K. J. on pannud toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Prokuröri hinnangul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur, seda järgmistel argumentidel. K. J. on oma süüd tunnistanud. Nii tema kui ka kannatanu ülekuulamistest nähtub, et K. J. ehmus, kui oli saanud aru, mis oli juhtunud. Politseiniku vormikaamera salvestisest nähtub, et K. J. ei uskunud, et nuga läheb paksust tekist läbi. Ka kannatanu on väitnud, et võib-olla mõtles kahtlustatav, et nuga ei lähe tekist läbi. K. J. helistas pärast juhtumit kiirabisse. Ta andis küll telefoni esialgu kannatanule, kuid pärast suhtles ise kiirabiga. Enne kiirabi saabumist osutas ta kannatanule esmaabi ning kiirabi saabudes oli abiks. Vaadates sündmuse konteksti laiemalt, polnud see K. J. ja L. M. esimene konflikt. Käimas on ka kriminaalmenetlus nr 21278000971, kus osapoolte rollid on vahetuses: K. J. on kannatanu ja L. M. kahtlustatav. Kuigi osutatud asi on veel kohtu-eelses menetluses, on L. M. ülekuulamisel talle ette heidetud tegusid osaliselt tunnistanud. 2021. aasta juulis toimunud sündmuse järel peeti L. M. kahtlustatavana kinni. K. J. on ka käsilolevas menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt eelnes 30.03.2023 noatorkele alandamine, mõnitamine ja sõim tema suunas, st noatorkele eelnes osapoolte vahel suuline konflikt. K. J. sõnul on alandamine, mõnitamine ja sõimamine iseloomustanud tema suhet L. M. juba pikka aega. Kriminaalasja materjalist võib järeldada, et omavahelised halvad suhted päädisid 30.03.2023 sellega, et K. J. karikas sai n-ö täis. See ei vabanda tema käitumist, kuid mõjutab süü suurust. K. J. pole kriminaalkorras kunagi karistatud. Lisaks pole tal ühtegi kehtivat väärteo-karistust ning arhiveeritud väärteokaristused puudutavad üksnes ühistranspordiseaduse koos-seise. K. J. on võtnud eesmärgiks saada iseseisvalt hakkama: elada kannatanust eraldi, leida töö, tulla ise toime ning mitte sõltuda kellestki teisest. Pärast vaidlusalust juhtumit kolis K. J. L. M. lahku. Vaidlusaluse teo toimepanemisest tekkis tal äge XXX ning ta läks SA TÜK psühhiaatriakliinikusse ravile, kus ta viibis poolteist kuud. Ta on seal tänaseni ambulatoorsel ravil. Seejärel sai ta kohaliku omavalitsuse toel eraldi elama. Tal on tugiisik, kes aitab tal järje peale saada. 2
On ilmne, et selle aja jooksul pole K. J. kuidagi võimalik tasuda sellises suuruses menetluskulusid. Pannes talle sellise kohustuse, nulliks see tema ponnistused, saamaks iseseisvalt hakkama. Suures pildis on riigile kasulikum, kui ühiskond saab juurde endaga toime tuleva täiskasvanu, kes suudab loodetavasti peagi ka tööturul tegutsema asuda. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamisel
alusel on võimalik jätta menetluskulud isikult osaliselt välja mõistmata vaid kohtu loal, siis eeltoodut arvestades taotleb prokurör kohtult
K. J. tuleks mõista välja kaitsjatasu 187,20 €, määrates tasumise tähtajaks 6 kuud. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1 ja § 180 lg-st 3, taotleb abiprokurör, et kohus lõpetaks kriminaalasjas nr 23278050182 menetluse.
J. hüvitama määratud kaitsja tasu 187,20 €. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti palub prokurör, et kohus kohustaks
J. jätkama psühhiaatrilist ravi ambulatoorse ravina SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. K. J. peab ravi jätkama vähemalt 1 aasta alates kriminaalmenetluse lõpetamisest või kuni raviarsti poolt ravivajaduse äralangemise tuvastamiseni, olenevalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Prokurör teeb ettepaneku
lõikest 1 tuleneb, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist teise astme kuriteoga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi K. J. 30.03.2023 tüli käigus noaga oma XXX L. M. vasakusse tuharasse. Sellega tekitas ta kannatanule valu ja 2 cm pikkuse haava. K. J. on pannud toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Menetlust lõpetades arvestab kohus sellega, et K. J. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. K. J. on oma süüd tunnistanud. Kohus peab oluliseks asjaolu, et nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütlusest nähtub, et K. J. ehmus, kui oli saanud aru, mis oli juhtunud. Politseiniku vormikaamera salvestisest nähtub omakorda, et K. J. ei uskunud, et nuga läheb paksust tekist läbi. Ka kannatanu on väitnud, et võib-olla mõtles kahtlustatav, et nuga ei lähe tekist läbi. K. J. helistas pärast juhtumit kiirabisse. Ta andis küll telefoni esialgu kannatanule, kuid pärast suhtles ise kiirabiga. Enne kiirabi saabumist osutas ta kannatanule esmaabi ning kiirabi saabudes oli abiks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et käsitletav konflikt polnud K. J. ja L. M. esimene konflikt. Käimas on kriminaalmenetlus nr 21278000971, kus osapoolte rollid on vahetuses. K. J. on ka käsilolevas menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt eelnes 30.03.2023 noatorkele alandamine, mõnitamine ja sõim tema suunas, st noatorkele eelnes osapoolte vahel suuline konflikt. K. J. sõnul on alandamine, mõnitamine ja sõimamine iseloomustanud tema suhet L. M. juba pikka aega. Pärast vaidlusalust juhtumit kolis K. J. L. M. lahku. Vaidlusaluse teo toimepanemisest tekkis tal äge XXX ning ta läks SA TÜK psühhiaatriakliinikusse ravile, kus ta viibis poolteist kuud. Ta on seal tänaseni ambulatoorsel ravil. Seejärel sai ta kohaliku omavalitsuse toel eraldi elama. Tal on tugiisik, kes aitab tal järje peale saada. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ning seda, et tegemist on teise astme süüteoga ning ühekordse teoga, K. J. süü ei ole suur, kahtlustataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning K. J. on võtnud endale kohustuse jätkata psühhiaatrilist ravi ambulatoorse ravina SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. K. J. peab ravi jätkama vähemalt 1 aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest või kuni raviarsti poolt ravivajaduse äralangemise tuvastamiseni, olenevalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Kohtu hinnangul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus kriminaalasjas nr 1-23-6501 kuulub K. J. osas lõpetamisele.
lg 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustusi kohtu poolt määratud tähtajaks. Prokurör taotleb kohtult, et kohus kohustaks
J. hüvitama määratud kaitsja tasu 187,20 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks palub prokurör määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 4
J. jätkama psühhiaatrilist ravi ambulatoorse ravina SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, kusjuures K. J. peab ravi jätkama vähemalt 1 aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest või kuni raviarsti poolt ravivajaduse äralangemise tuvastamiseni, olenevalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Prokurör palub
lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 2600 eurot riigi kanda.
lg 6 kohaselt kuulub menetlus kohustuse täitmata jätmisel prokuröri taotlusel uuendamisele. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja kriminaalasja materjalid, leiab, et prokuröri taotlus menetluse lõpetamiseks
Kohus leiab, et prokuröri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus K. J. suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub taotluses toodud motiividega. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.