← Eesti

1-13-11203/146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. oktoober 2023 1-13-11203 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Mohamed Helmi Jebnouni (ik 37207310017) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Mohamed Helmi Jebnouni ja tema kaitsja Leelo Viil Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Iris Asuküla RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole Mohamed Helmi Jebnounile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 14 eurot ja 40 senti).
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mohamed Helmi Jebnounilt Eesti Vabariigi kasuks välja 86 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Mohamed Helmi Jebnouni tunnistati süüdi Harju Maakohtu
  8. märtsi 2014 otsusega KarS § 121 ja § 114 p 1 järgi ning teda karistati 15 aasta pikkuse vangistusega. Lisakaristusena kohaldati Eesti Vabariigist väljasaatmist ning sissesõidukeeldu 5 aastaks arvates isiku väljasaatmisest. Mohamed Helmi Jebnouni kannab karistust alates
  9. juunist 2013 ning tema karistusaja lõpp saabub
  10. juunil
  12. Vangla esitas materjalid Mohamed Helmi Jebnouni vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega ning toetab vabastamist eeldusel, et süüdlane saadetakse riigist välja. Samal seisukohal on prokuratuuri esindaja.
  13. Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 järgi on täidetud. Vabanemise korral asuks süüdlane elama vanemate juurde Tuneesiasse. Analüüsides KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis, jättis kohus süüdlase tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.1 Positiivselt iseloomustab kinnipeetavat töötamine, riskipõhistel vestlustel osalemine (alkoholi kuritarvitamise ja lähisuhete teemal) ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Süüdlane suhtleb pojaga ja tal oleks oskused töökoha leidmiseks. Vabanemisfondis on 1786 eurot. Mohamed Helmi Jebnouni soovib asuda tööle oma vanemate tallu ning alustada poepidamisega. 3.2 „Viha juhtimist“ pole süüdlane läbinud, sest keeldus programmis osalemisest. Süüdlane keeldus veel üsna hiljuti (
  14. märtsil 2023) tööst ramadaani pidamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole ramadaani ajal töötamine keelatud ning usuliste veendumuste tõttu pole õigust töökohustuste täitmisest keelduda. Motivatsioonikirjas väitis süüdlane, et ta ei keeldunud tööst, vaid palus vanglalt teist tööd, sest oli juba neli aastat koristajana töötanud. Kohus märkis, et süüdlane ei saa endale meelepärast tööd valida. 3.3 Süüdlasel on raskusi kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega. Tal on võlgnevusi summas 47 628 eurot. Kannatanu kasuks välja mõistetud kahjuhüvitist (992,70 eurot) ei ole süüdlane tasuma asunud. Ta kahetses küll kuritegu, ent ei ole asunud seda heastama, ehkki saaks soovi korral muuta isikuarvel oleva raha kasutamise korda ja selle tasuda. Seega on väited tasuda kahju paljasõnalised.
  15. Iseloomustuse kohaselt on Mohamed Helmi Jebnouni käitunud vanglas vägivaldselt. Kaitsja esitas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr
  16. Teatisest nähtuvalt ei tuvastatud kummalgi isikul vigastusi. Samal päeval hiljem tungis kaaskinnipeetav Mohamed Helmi Jebnounile kallale, viimane ise kaklust ei algatanud. Teatise kohaselt ei allunud Mohamed Helmi Jebnouni samal päeval ametnike korraldusele minna talle määratud kambrisse, mistõttu tema suhtes kasutati füüsilist jõudu. See on ehe näide isiku tegelikust mõttemaailmast ja suhtumisest – kui ta oma tahtmist ei saa, asub ta tegutsema kalkuleerivalt ja manipuleerivalt, arvestamata norme ja reegleid. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdlast vangistuse ajal karistatud väärteokorras (KarS § 218 lg 1 järgi). Seetõttu ei võimalda isiku käitumine vanglas teha järeldust, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda.
  17. Lisaks on süüdlane
  18. märtsil 2023 ähvardanud vanglas enesevigastamise ja enesetapuga, et saavutada oma tahtmist. Manipulatiivsete võtete kasutamist enda tahtmise saamiseks ei ole aktsepteeritav. Prokuratuuri teatisest nähtuvalt on süüdlase käitumisreaktsioonide tõttu pidanud vanglaametnikud kasutama füüsilist jõudu ja käeraudu. Seega ei oska süüdlane konflikte lahendada mitteagressiivsel viisil ning kui arvestada toimepandud kuritegu, võivad sellel olla rasked tagajärjed. Enne vangistust oli Mohamed Helmi Jebnounil suuri probleeme alkoholiga. Ta süüdistab oma alkoholilembuses teisi. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta samuti alkoholijoobes. Praegugi on süüdlane alkoholi teemal ennastõigustav, st tema hoiakud pole tegelikult muutunud.
  19. Nõustuda ei saa sellegagi, et süüdlasele pole edaspidi ette nähtud ühtegi rehabiliteerivat tegevust. Talle on planeeritud „Viha juhtimine“. Teda rehabiliteeritakse töötamisega. Sotsiaalprogrammi läbimine ja enese põhjalikum analüüs soodustab positiivseid muutusi kinnipeetava hoiakutes ja mõtlemises, sest just nende põhjal võib prognoosida uue kuriteo riski. 2
  20. Mohamed Helmi Jebnouni pani toime raske isikuvastase teo. Ta on iseloomustust arvestades ühiskonnale kõrgohtlik. Oma abikaasa tappis süüdlane piinaval viisil – see näitab, et ta ei oska empaatiline olla ning on võimetu teise inimese kannatusi mõistma ning võib kergekäeliselt kasutada vägivalda.
  21. Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et kinnipeetav suudaks edaspidi ettetulevaid konfliktseid situatsioone lahendada rahumeelselt. Abieluprobleemide tekkides muutus ta närviliseks ja agressiivseks ning tänagi ei ole tema arusaamad ühiskonnanorme väärtustavad. Kuna potentsiaalsed kuriteod võivad olla väga rasked, peaks kinnipeetava soodumus uusi kuritegusid toime panna olema eriti väike. Karistussüsteemi eesmärk on toetada õiguskuulekat eluviisi ja tagada kindlustunne, et meie ühiskonna väärtustel põhinevad normid rakendatakse ellu. Ühiskonna õiglustunde riive analüüsimisel tuleb lähtuda asjaolust, et riiklik karistussüsteem kuulub nende tegurite hulka, mis otseselt või kaudselt aitavad kaasa käitumishoiakute kujundamisele ja säilitamisele ehk kes on oma hoiaku tõttu valmis normi järgima, seda ei ole vaja sundida. Kinnipeetava sisemise käitumiskontrolli rakendamisvõime ei ole kindel. MÄÄRUSKAEBUSED
  22. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada M. Helmi Jebnouni tingimisi ennetähtaegselt.
  23. Määrusest ei selgu, miks on isiku ennetähtaegne vabastamine ennatlik ja ärakantud karistus ebapiisav mõjutamaks süüdlast kuritegu mitte toime panema. Kohus tuvastas õigesti formaalsed eeldused: sh asub süüdlane elama vanemate juurde Tuneesiasse, ta on väljasaadetav. Elukoha puudumine Eestis ei takista tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  24. Kaalutlusõiguse viga näeb kaitsja kohtu siseveendumuse kujunemises – see pole põhjendatud ega jälgitav. Kohus tugines üksnes kuriteo raskusele ja süüdlase varasemale alkoholiprobleemile. Määrusest ei nähtu, miks ei kaalu süüdlase motivatsioon oma eluviise muuta üles tema eelnevat elukäiku ja kuriteo raskust. Põhjendamatult on jäetud arvestamata osalemine rehabiliteerivates tegevustes, töötamine ja alkoholisõltuvusest vabanemise soov, distsiplinaarkaristuste puudumine ja süüdlast eesootavad elutingimused. Arusaamatuks jääb, mille pinnalt kohus süüdlase ohtlikkuse tuvastas, kui uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 18% ja vägivaldse teo tõenäosus 29%. Karistuse lõpunikandmine ei ole vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks.
  25. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamata jätmist on põhjendatud alkoholiprobleemidega. Süüdlane on vangistuses viibinud peaaegu 9 aastat ja 10 kuud, st tarvitamine ei ole talle enam harjumuspärane. Ta on analüüsinud alkoholi mõju oma elule ning soovib sellest loobuda. Motivatsiooni selleks avaldas ta maakohtu istungil. Sõltuvusteemalisi tegevusi ei ole enam planeeritud. Lisakohustusena saab panna alkoholitarvitamise keelu, mis tingiks kriminaalhoolduse ja lisakohustustega selle riski maandamise. Narkootikume süüdlane ei tarvita. Teda motiveerib õiguskuulekalt käituma ülalpidamist ja hoolitsust vajav poeg. Tulevikuks on tal realistlikud ja positiivsed plaanid, mida kriminaalhooldusametniku toel ellu viia. Kohus ei ole põhjendanud, miks soov töötada, lapse eest hoolitseda ja alkoholist hoiduda ei kaalu üles negatiivset. Kohtus ja motivatsioonikirjas avaldatu pinnalt võib eeldada, et Mohamed Helmi Jebnouni on teinud samme õiguskuuleka elu suunas ja valmis edaspidigi muutuma. Tal on vabanemisfondis 1786 eurot. Maakohus on küll viidanud paljudele positiivsetele asjaoludele, ent ei ole nõuetekohaselt põhjendanud ega märkinud, miks vaatamata eeltoodud asjaoludele veendumust Mohamed Helmi Jebnouni õiguskuulekuses ei kujunenud. 3
  26. Põhjendatud ei ole omistada kaalukat tähendust sellele, et süüdlane kannab karistust raske kuriteo eest, sest seda KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Mohamed Helmi Jebnounit on kriminaalkorras karistatud esmakordselt, ent arvestada tuleks tema motivatsiooni oma hoiakuid ja eluviise muuta. Konkreetse kuriteo asjaolusid saab arvestada selle hindamisel, milliseid võimalikke riske kätkeb endas isiku varasem käitumismuster. Maakohtu määruses taoline arutluskäik puudub.
  27. Kohus on märkinud, et süüdlase täitmiskavas on planeeritud veel „Viha juhtimine“ ja töötamine. Samas ei ole kohus arvestanud, et peamise riskifaktori – alkoholiprobleemiga, on vanglas tegelenud ja muid tegevusi on võimalik läbida vabaduses. Asjaolust, et süüdlasele kriminaalhooldust vabanemisel ei kohaldata, pole takistuseks – Mohamed Helmi Jebnouni saab aru töötamise, programmide ja nõustamise vajalikkusest ja kasulikkusest. Maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas veel peaks kinnipeetav oma edasise karistuse ajal suhtumist ja motivatsiooni muutust tõestama ning miks pole rehabiliteerivaid tegevusi võimalik läbi viia vabaduses.
  28. Süüdlane on ära kandud suurema osa oma vangistusest. Õiguskuuleka käitumise tagamiseks on põhjendatud vabastada ta katseajaga kuni
  29. juuni 2028, sest tema vabastamist toetavad argumendid on kaalukad.
  30. Mohamed Helmi Jebnouni esitas omapoolsed vastuväited maakohtu määrusele.
  31. Esmalt selgitab ta Eestisse sattumise asjaolusid ning seda, kuidas eestlased on tema religiooni ja teda ennast solvanud. Ta kirjutab oma neljast abielust eestlannadega ja nende lõppemise põhjustest. Kolmanda naisega on Mohamed Helmi Jebnounil hea suhe ning poja tõttu seob neid sõprussuhe. Kuna kolmanda naise pere ei ole Mohamed Helmi Jebnounile midagi rassistlikku öelnud, leiab ta et Eestis on mõned head inimesed. Neljas abielu

(2011)kujunes suurimaks veaks, sest naine oli oma pere poolt väga mõjutatav. Pere ei sallinud ka Mohamed Helmi Jebnounit. Selle pere poolt koges Mohamed Helmi Jebnouni rassismi ja diskrimineerimist. Naise vanaema lausus rassistlikke solvanguid ka pere 10-kuusele pojale. Eesti riigi rassistlikkust ja islamofoobsust näitab see, et viimase abikaasa pere taotlusel vahetati ära Mohamed Helmi Jebnouni poja araabiapärane nimi.
  1. Rassismi ja diskrimineerimist ei ole Mohamed Helmi Jebnouni kogenud üksnes pere, vaid ka kriminaalasjas osalenud prokuröri poolt, kes muudkui korrutas „moslem, moslem, moslem“. Mohamed Helmi Jebnouni on võitnud kohtus ka vanglat, kes lekitas tema kohta rassistlikku informatsiooni Eesti Ekspressile. Selle tulemusel aga saatis vangivalvur konflikti provotseerimise eesmärgil Mohamed Helmi Jebnouni kambrisse vangi, kellega tal tekkisid probleemid. Vangivalvur on teinud kõik selleks, et Mohamed Helmi Jebnouni kannataks ramadaanikuu ajal.
  2. Kohtunik K. Jaakus on ühinenud islamofoobiaga ja otsustas Mohamed Helmi Jebnounit mitte vabastada. Põhjuseks on muuhulgas rassism ja diskrimineerimine, sh rääkimine ramadaanist ja kuidas moslemid seda peavad ning töötavad. Sellega võttis kohtunik endale mufti või imaami rolli. Kohtunikul ei ole religioosset haridust, et rääkida tema pädevusse mittekuuluvatel teemadel. Ramadaani ajal pidi Mohamed Helmi Jebnouni töö katkestama, sest soovis mingitki väärikust, ent iga kord töölt saabudes riietati ta alasti keha läbikontrollimiseks. Ramadaani ajal moslemid ei joo, söö ega suitseta, abielus olijad ei ole vahekorras paastu ajal, 4 keelatud on rääkida halvasti ja vulgaarsete sõnadega ning kehaosad peavad kaetud olema. Töötatakse pool päeva (kuni 14.00). Mohamed Helmi Jebnounisse rassistlikult suhtumisele on kaasa aidanud vangla, kes nimetas teda ankeetandmetes araablaseks, kes on pärit Tuneesiast.
  3. Vangla toetas Mohamed Helmi Jebnouni vabastamist tingimisi enne tähtaega. Küll aga mõjutas üksuse juht kohtunikku, sest kirjutas kõike negatiivset. Kohtunik eiras apellatsioonikohtu
  4. a mai otsust ja otsustas mitte vabastada Mohamed Helmi Jebnounit uuel põhjusel (kuna maksmata on 992,70 eurot kahjutasu viimase abikaasa isale). Mohamed Helmi Jebnouni ei saa võtta raha vabanemisfondi 1786 eurost. Selline mõttekäik näitab, et kohtunik ei hooli süüdlase hakkamasaamisest vabanedes, sest just vabanemisfondis olev raha tagab, et süüdlane vargile ei läheks.
  5. Mohamed Helmi Jebnouni arvates on kohtunik emotsionaalne ja feministlik ning on imelik, et ta hoolib maailma turvalisusest ja sellest, et Mohamed Helmi Jebnouni sooritab kuriteo 4000 km kaugusel Eestist. Kohus vabastab üksnes eestlasi, teisi aga diskrimineeritakse nahavärvi ja rassi tõttu. Mohamed Helmi Jebnouni peab kohut teatriks ning Eestit korrumpeerunud riigiks. Lisaks küsib Mohamed Helmi Jebnouni, miks talle määrati kaitsjaks L. Viil, kellega ta ei olnud rahul juba
  6. a kohtuprotsessi ajal.
  7. Mohamed Helmi Jebnouni palub saata kaebuse edasi 14 adressaadile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli
  10. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
  11. märtsi
  12. a määrus nr 1-09-14104/142, p 18).
  13. Kaitsja arvates seisneb maakohtu määruse kaalutlusõiguse rikkumine selles, et see pole põhjendatud ega jälgitav ning sellest ei nähtu, miks ei kaalu süüdlase motivatsioon end muuta üles tema eelnevat elukäiku ja kuriteo raskust. Põhjendamatult on jäetud arvestamata osalemine rehabiliteerivates tegevustes jm positiivsed asjaolud. 24.1 Ringkonnakohus kaitsja etteheidetega ei nõustu. Maakohus on Mohamed Helmi Jebnouni käitumist vangistuses analüüsinud igakülgselt – ehkki süüdlane on sõnades väljendanud soovi end muuta, ei peegeldu see tema vangistusaegses käitumises. Nii on maakohus pidanud positiivseks osalemisi vestlustel, ent möönnud sedagi, et kõiki individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke pole saavutatud – süüdlane on keeldunud läbimast sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Samuti on ta mitmel puhul keeldunud vangla pakutavast tööst. Ehkki Mohamed Helmi Jebnouni ise on põhjendanud tööst keeldumist ramadaani pidamisega, nähtub iseloomustusest, et tööst keeldumine on olnud seotud ka hoiakute ja tõekspidamistega, sh negatiivse suhtumisega vangla poolt pakutavasse töösse. Vangla kirjutab, et Mohamed Helmi Jebnouni on periooditi töötanud koristajana, kuid seejärel päevapealt keeldunud sellest, põhjendades seda pakutud töökoha mittesobimisega talle. Süüdistades kohtunikku teadmiste puudumises, möönab Mohamed Helmi Jebouni aga isegi oma määruskaebuses, et ramadaani ajal on töötamine lubatud kuni kella 14.
  14. Küll aga nähtub süüdlase kaebusest, et ta on ise valinud mitte töötada sel perioodil. 5 24.2 Kaitsja arvates näitab distsiplinaarkaristuste puudumine ja alkoholiprobleemiga tegelemine muutusi isiku hoiakutes. Kohtupraktikas on leitud, et õiguskuulekat käitumist vangistuse kandmise kestel ei tule mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisena. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmisaegset käitumist hinnates ennekõike silmas pidada süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist (RKKK 3-1-1-12-17 p 19; 1-09-14104/142 p 21; 1-14-10087/66 p 33; 109-3703/83 p 9). Praegusel ajal ei ole kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid täidetud. Vangla näeb uue raske isikuvastase kuriteo ohtu selles, kui isik ei suuda loobuda agressiivsetest käitumismallidest. Sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ on mõeldud viha vaos hoidmise ja enda tunnete valitsemisega mittetoimetulevatele süüdimõistetutele. See programm on süüdlasel läbimata. Ringkonnakohus leiab sellest tulenevalt, et isiku riskid uue vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemiseks ei ole maandatud. 24.3 Maakohus juhtis määruses tähelepanu sellelegi, et Mohamed Helmi Jebnouni vangistusaegses käitumises on täheldatav teatav reeglite mittejärgimine, mistõttu on ametnikud pidanud kasutama tema suhtes füüsilist jõudu ja kalkuleeriv ning manipulatiivne käitumine oma tahtmise saamiseks. Kohus arvestas sedagi, et Mohamed Helmi Jebnounit on vangistuse ajal väärteokorras karistatud varavastase süüteo toimepanemise eest. Vangistuse pikk kestus iseenesest ei ole asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ringkonnakohus leiab, et isiku vangistusaegne käitumine ei luba teha positiivset prognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas vabaduses.
  15. Iseloomustusest nähtuvalt on Mohamed Helmi Jebnouni alkoholiprobleemiga tegeletud vaid korra, st
  16. oktoobril 2022 toimunud vestlusel. Ringkonnakohus ei ole kindel, kas ühe kohtumisega on maandatud alkoholi kuritarvitamise risk, kui vangla isegi möönab, et kinnipeetaval oli enne vangistust suuri probleeme alkoholi liigtarvitamisega (isik tunnistas varasema riskihindamise ajal tihedat alkoholitarvitamist ning mitu päeva järjest „tsüklis“ olemist). Maakohus on samuti kirjeldanud Mohamed Helmi Jebnouni käitumist alkoholijoobes kuriteo toimepanemise ajal. Iseloomustust arvestades süüdistab Mohamed Helmi Jebnouni enda alkoholilembuses pigem teisi. Alkoholiprobleemi pole tal sootuks olnud ning et ta pole olnud ka „tsüklis“. Ringkonnakohtu hinnangul näitab süüdlase selgituste muutumine ajas, et Mohamed Helmi Jebnouni kas eitab probleemi või soovib näidata end paremas valguses. Kuivõrd kohtuotsusest nähtuvalt tekkisid Mohamed Helmi Jebnounil alkoholijoobes olles vihahood, mis lõppesid vägivalla kasutamise ja viimasel korral ka mõrvaga ja isik ei tunnista alkoholiga seotud probleemi, siis kujutab alkohol endast uue kuriteo riskitegurit. Pikaajaline vangistus ei maanda alati alkoholiga seotud riske. Liiati ei ole vanglas alkohol kättesaadav, mistõttu pole ka alkoholist pikaajaline eemalolek heaks indikaatoriks, mille alusel ennustada, kas isikul võib tekkida vabanedes tagasilangus.
  17. Kaitsja arvates ei ole põhjendatud omistada kaalukat tähendust sellele, et süüdlane kannab karistust raske kuriteo eest, sest seda KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Mohamed Helmi Jebnounit vabastamata põhjusel, et ta kannab karistust raske kuriteo eest. Kaalutlusotsus kujunes KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kogumis hindamise tulemusena. Eelkõige rõhutas maakohus seda, et ei näe süüdlase hoiakutes muutusi. Mohamed Helmi Jebnouni süüdistab pöördumises kõiki, alates endiste abikaasade pereliikmetest kuni Eesti riigini välja enda diskrimineerimises ja rassismis. Ringkonnakohus peab neid süüdistusi paljasõnalisteks ja otsituks. Mohamed Helmi Jebnouni 6 sooviks näikse olevat ringkonnakohtu veenmine, et ta on jäetud tingimisi enne tähtaega vabastamata tema rahvusest ja religioonist tulenevatel põhjustel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – maakohus on Mohamed Helmi Jebnouni tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest lähtuvalt veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et süüdlase karistuse eesmärgid on täidetud.
  18. Kaitsja arvates saab konkreetse kuriteo asjaolusid saab arvestada riskide hindamisel, ent maakohtu määruses taoline arutluskäik puudub. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuriteo asjaoludega seonduvalt on kohus märkinud, et oma abikaasa tappis süüdlane piinaval viisil – see näitab, et ta ei oska empaatiline olla, on võimetu teise inimese kannatusi mõistma ning võib kergekäeliselt kasutada vägivalda. Kohtuotsusest nähtub, et kuriteo pani Mohamed Helmi Jebnouni toime otsese tahtlusega ja oma alaealise lapse juuresolekul. Kohtukolleegiumi hinnangul näitab süüdlase käitumine praeguse ajani vangistuses, et ta on võimeline vägivaldseks ning manipulatiivseks käitumiseks. Mohamed Helmi Jebnouni seisukoht, st kuidas ta 992,70 eurot kahjutasu kannatanu isale maksmata jätmist põhjendab, näitab, et süüdlane ei ilmuta mingitki kahetsust ja empaatiat oma tütre kuriteo läbi kaotanud perele. Ta süüdistab hoopis maakohut, et viimane ei mõista, et Mohamed Helmi Jebounil on vabanemisfondi raha enda tarbeks rohkem vaja ning uue põhjuse otsimises, et teda mitte vabastada. Maakohtu määrusega kooskõlas on Tartu Ringkonnakohtu
  19. mai
  20. a lahend (kus kaaluti süüdlase vabastamist KrMS § § 4241 järgi). Nimetatud lahendis pidas ringkonnakohus välistatuks niisuguse kurjategija vabastamist, kes pole kannatanule kahjuhüvitist isegi mitte osaliselt tasunud, st pole asunud kahju heastama.
  21. Kaitsja arvates näitavad ka uue kuriteo riskiprotsendid, et tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks on madal. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas ollakse juba mõnda aega seda meelt, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud, ei saa vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades arvesse võtta, kui vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang peab olema kontrollitav: see peab kajastama andmeid, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust (vt TrRKo määrus asjas nr 1-16-6652/40).
  22. Kaitsja on veendumusel, et vangistus karistuse edasist eesmärki ei täidaks. Allakirjutanute arvates märkis maakohus õigesti, et raske kuriteo toime pannud kurjategija tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik väikse retsidiivsusohu korral. Mohamed Helmi Jebnouni sellele kriteeriumile ei vasta. Olles varasemalt toime pannud kannatanu kehalise väärkohtlemise (
  23. oktoobri 2012 episoodis lõpetati KrMS § 2031 lg 6 alusel ning Mohamed Helmi Jebnounit kohustati käituma kannatanuga viisakalt ja lugupidavalt ning hoiduma tema suhtes kuue kuu jooksul vägivallast), uuendati kriminaalmenetlus kehalise väärkohtlemise osas, kuna Mohamed Helmi Jebnouni tappis oma abikaasa piinaval viisil
  24. juunil
  25. Seega näitab nii kehalise väärkohtlemise toimepanemine kui ka kannatanu hilisem mõrvamine süüdlase madalat enesevalitsemistaset. Vangla arvates ei teadvusta Mohamed Helmi Jebnouni täielikult asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ega ole valmis nende põhjusi kriitiliselt analüüsima. Ta õigustab oma tegu kultuurierinevustega ning püüab süüdistada saatust ja teisi. Ringkonnakohtu arvates ei ole sel põhjusel võimalik praegusel ajal 7 tõsikindlalt väita, et süüdlane oleks oma teost ja selle tagajärgedest aru saanud ning valmis end muutma.
  26. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu määruses selliseid kaalutlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid selle tühistamise. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  27. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulutas määruse ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit, millele vastab 86 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 14 eurot ja 40 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel Mohamed Helmi Jebnouni kanda.
  28. Mohamed Helmi Jebnouni palub saata oma kaebuse selles nimetatud erinevatele adressaatidele. Ringkonnakohus seda taotlust ei rahulda. Mohamed Helmi Jebnouni ei ole lisanud ühtki põhjendust, miks ringkonnakohus peaks kaebuse edastama veel 14 adressaadile. Vastavalt vangistusseadusele on isikul õigus pidada kirjavahetust vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras ning talle ei tohi keelata kirjavahetust suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega. Seega saab Mohamed Helmi Jebnouni (kui vangla sisekorraeeskiri seda lubab) pöördumise ise soovitud adressaatidele edastada. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.