← Eesti

1-23-1049/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-23-1049 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Dmitry Rubenkovi (isikukood 36905143734) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Dmitry Rubenkov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Alina Paadik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. märtsi 2023 otsusega tunnistati Dmitry Rubenkov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka D. Rubenkovi eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmisele asus D. Rubenkov
  6. aprillil 2023 ning tema karistuseaeg lõppeb
  7. augustil
  9. Viru Vangla esitas
  10. septembril 2023 Viru Maakohtule materjalid D. Rubenkovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Vangla ega prokuratuur D. Rubenkovi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Viru Maakohus jättis
  13. septembri 2023 määrusega D. Rubenkovi ennetähtaegselt vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  14. Täidetud on formaalsed eeldused D. Rubenkovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  15. On positiivne, et vangla iseloomustuse kohaselt ei väljenda D. Rubenkov kuritegelikke hoiakuid, on ametnikega viisakas ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ka on D. Rubenkov alustanud vanglas sotsiaalprogrammi läbimist. Tal on olemas toetavad lähedased, vabaduses kindel elu- ja töökoht ning võimalus saada töövõimetuspensionit. Siiski ei saa kindel olla, et vabaduses suudab ta kuritegudest hoiduda.
  16. D. Rubenkovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistust kannab ta esimest korda. Ta on pannud toime vägivallakuritegusid oma abikaasa vastu, kuid siiski ootab abikaasa teda koju. Viimast korda kasutas D. Rubenkov oma abikaasa vastu vägivalda pärast seda, kui oli läbinud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ja kui ta oli kinnitanud, et see programm mõjutas tema mõtlemist ja suhtumist vägivaldsesse käitumisse.
  17. D. Rubenkovi kuritegeliku käitumise käivitajaks on olnud alkoholijoove. Ta tarvitas alkoholi koos oma abikaasaga. Väidetavalt lasid nad end pärast viimast D. Rubenkovi kuritegu kodeerida. Enda sõnul teadvustab D. Rubenkov alkoholi seost oma kuritegudega ja ta on motiveeritud alkoholist loobuma. Alates
  18. augustist 2023 osaleb ta sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Siiski puudub kohtul veendumus, et D. Rubenkov ei jätka vabaduses alkoholi tarvitamist. Tal on olnud juba varem võimalusi oma käitumise muutmiseks, kuid ta ei ole seda teinud. Sõltuvusteemaline sotsiaalprogramm on D. Rubenkovil alles pooleli ja seega ei pruugi see soovitud mõju avaldada. Vanglas ei ole D. Rubenkov tõesti alkoholi tarvitanud. Vabaduses on alkohol aga kergesti kättesaadav.
  19. Ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka D. Rubenkovi vabastamisjärgsed elutingimused. Enne vangistust elas ta ühiselamus, kus kasutas korduvalt oma abikaasa suhtes vägivalda. Nüüd soovib ta asuda elama oma vanemate juurde, kuid samas viitas ka sellele, et kavatseb jätkata kooselu oma abikaasaga ning soovib tegelikult elada koos temaga. Seega ei saa välistada, et soov vanemate juurde elama minna on kõigest näiline ning vabaduses võib D. Rubenkov rikkuda elektroonilise valve tingimusi, viibides oma endises elukohas koos abikaasaga. Ka pärast elektroonilise valve lõppemist võib ta abikaasaga kokku kolida ja see loob ohu uuteks abikaasa vastu suunatud vägivallategudeks.
  20. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et D. Rubenkovil on Venemaa kodakondsus. Kuigi hetkel on tal Eestis viibimiseks kehtiv elamisluba, on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) alustanud menetlust tema elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kui D. Rubenkovi elamisluba tunnistatakse kehtetuks, ei saa ta Eestisse jääda ega täita siin kriminaalhoolduse nõudeid.
  21. Mõningast riski võib näha ka D. Rubenkovi majanduslikus olukorras. Enne vangistust töötas ta kojamehena ja sai lisaks töötasule töövõimetuspensioni. Vabanemise järgselt saab D. Rubenkov kojamehena töötamist jätkata ja ka tema osaline töövõime kehtib
  22. aasta novembrini. Samuti on tal vabanemisfondis 135,50 eurot. Samas on tal K-Raha andmetel ka enam kui 30 000 euro ulatuses võlgu, mis seonduvad lastele elatise maksmata jätmisega. Kojamehe töö eest lubatakse D. Rubenkovile vaid ligikaudu 100 eurot kuus. Tõsi, majanduslikust olukorrast tulenevat riski vähendab mõningal määral asjaolu, et D. Rubenkov ei ole varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid ning tal on olemas lähedaste toetus. Lähedaste toetus oli tal olemas ka varem ja siis see 2

(4)tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud. Niisiis ei saa töökohagarantiile ja lähedaste toetusele olulist rolli omistada nüüdki. Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas D. Rubenkov määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Ta on pärit korralikust perekonnast ning tal on piinlik oma vanemate, abikaasa, ühiskonna ja riigi ees. Ta on saanud vanglakogemuse, soovib edaspidi muuta oma elu ning palub võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Oletuslik on kohtu seisukoht, et abikaasaga kooselu jätkamise soovi tõttu võib D. Rubenkov rikkuda elektroonilise valve tingimusi. Kooselu kavatseb ta tõesti jätkata, kuid ei soovi rikkuda elektroonilise valve tingimusi. Abikaasa kolib tema juurde. Nii tema kui ta abikaasa lasid end kodeerida. Nii tema kui ta abikaasa on kaine pärast tema viimast kuritegu kaine olnud. Ka D. Rubenkovi vanemad on täiskarsklased ja nende korteris ei tarvitata alkoholi. Ta jätkab tööd kojamehena. Kuigi töötasu on tõesti väike, ei saa ta osalise töövõime tõttu raskemat tööd teha. Majanduslikel põhjustel pole D. Rubenkov kuritegusid toime pannud. Tal on häbi, et ta ei ole suutnud maksta elatist oma lastele. Seoses Venemaa agressiooniga saadab vangla automaatselt iga Vene kodaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimuse otsustamiseks PPAsse. D. Rubenkov loodab, et tema elamisluba kehtetuks ei tunnistata. Kui seda siiski tehakse, allub ta korraldusele Eestist lahkuda või minna väljasaatmiskeskusesse. Tegelikult on tal häbi olla Venemaa kodanik. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus D. Rubenkovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas muu hulgas D. Rubenkovi võimalikele majanduslikele raskustele ja sellele, et tema elamisluba võidakse tunnistada kehtetuks. Need asjaolud tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel rolli omada ei saa. Et D. Rubenkov ei ole pannud kuritegusid toime majanduslikel põhjustel, pole tõenäoline, et ta hakkab sooritama kuritegusid oma rahaliste probleemide tõttu. Ekslik on maakohtu seisukoht, et elamisloa kehtetuks tunnistamisel ei saa D. Rubenkov Eestisse jääda ja kriminaalhoolduse nõudeid täita: vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p-le 5 on D. Rubenkovil kohtulahendist tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks nii vangistuse kandmise ajal kui ka võimalikul ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Siiski on maakohtu D. Rubenkovi vabastamata jätmise otsustus põhjendatud.
  5. D. Rubenkov on tervelt viis korda peksnud oma abikaasat: 2 korda
  6. aastal, 2 korda
  7. aastal ja korra
  8. aastal. Sellest hoolimata kavatsevad D. Rubenkov ja tema abikaasa oma kooselu jätkata. See loob arvestatava ohu, et D. Rubenkov võib panna abikaasa vastu toime uued vägivallakuriteod.
  9. D. Rubenkovi kuritegusid on mõjutanud alkoholi tarvitamine. Väidetavalt on D. Rubenkov ja tema abikaasa nüüd alkoholi tarvitamisest loobunud. Ringkonnakohus jagab maakohtu kahtlust, kas D. Rubenkov ikkagi suudab vabaduses alkoholist eemale hoida. Varem ta seda teinud ei ole, kuigi pidanuks juba esimeste kuritegude järel aru saama, et alkoholi tarvitamine on tõsine riskitegur tema kuritegeliku käitumise avaldumise juures. Väidetavalt lasid D. Rubenkov ja tema abikaasa end pärast viimast vägivallategu alkoholi vastu n-ö kodeerida, kuid selline teaduslikult 3
(4)tõestamata pigem platseeboefektiga sekkumine ei pruugi soovitud mõju avaldada. Ka see, et vangistuse tõttu ei ole D. Rubenkov saanud mõnda aega alkoholi tarvitada, ei ütle veel midagi selle kohta, et ta enam alkoholi ei tarbi. Erinevalt vanglast on vabaduses alkohol kergesti kättesaadav. Kuigi on positiivne, et vanglas on D. Rubenkov alustanud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimist, ei pruugi ka see programm efektiivseks osutuda. D. Rubenkov viitab sellele, et ta läheks elama oma vanemate juurde, kes alkoholi ei tarvita. See ei taga D. Rubenkovi enda kainust: ta võib kasvõi siis alkoholi pruukima hakata, kui tema vanemad kodunt ära on, vanemate eest salaja vms. Samuti võib alkoholi tarvitamist soodustada see, kui D. Rubenkovil tekivad mõned eluraskused või kasvõi probleemid abikaasaga.
  1. Ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste ning elektroonilise valvega ei pruugi olla võimalik D. Rubenkovi kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandada. Käitumiskontrolli ajaks saaks talle panna küll alkoholi tarvitamise keelu, kuid nähtuvalt vangla iseloomustusest on ta varem sellist keeldu rikkunud.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. septembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.