← Eesti

3-22-1561/11

Obsah (7)§ 37§ 152§ 155§ 2§ 44§ 121§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1561 Määruse kuupäev 21. juuni 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X kaebus Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 tühistamiseks, kohust

) § 100 lõige 1) ja teeb järgmised menetlustoimingud kohtumenetluse lõpuleviimiseks.

  1. Kohus jääb
  2. mai
  3. a kohtunõudes väljendatud seisukoha juurde ega nõustu kaebaja väitega, et Viru Vangla
  4. mai
  5. a otsus nr 6-10/3995-3 on kehtiv ja omab mõju ning praktilist tähendust. Vaidlusaluse Viru Vangla
  6. mai
  7. a otsusega nr 6-10/3995-3 jäeti rahuldamata kaebaja
  8. veebruari
  9. a taotlus nr 6-10/3995-1 lühiajaliseks väljaviimiseks
  10. veebruaril või
  11. veebruaril 2022 ja
  12. märtsi
  13. a taotlus nr 6-10/6403-1 lühiajaliseks väljaviimiseks
  14. märtsil või
  15. märtsil
  16. Kaebaja esitas juulis 2022 kohtule kaebuse, millega nõudis Viru Vangla
  17. mai
  18. a otsuse tühistamist. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises olukorras tühistamiskaebus kohane õiguskaitsevahend, kuna vaidlustatud otsuse mõju oli halduskohtule kaebuse esitamise ajaks lõppenud, sest kuupäevad, milleks kaebaja väljaviimist taotles, olid möödunud (vt Tartu Ringkonnakohtu
  19. märtsi
  20. a määrus haldusasjas 3-15-2189, p 10). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oli Viru Vangla otsuse kehtivus kaebuse esitamise ajaks lõppenud. Kohus selgitab, et haldusakti kehtivus ei ole sõltuv haldusakti õiguspärasusest. Seega isegi kui vaidlusaluse otsuse tegemisel on vangla teinud olulise kaalutlusvea, siis see ei tähenda, et Viru Vangla
  21. mai
  22. a otsus nr 6-10/3995-3 oleks kehtiv. 15.

§ 37

lõike 2 punkti 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam mingisugust tulu tõusta, ei täida enam õiguste kaitse funktsiooni (K. Merusk, I. Pilving. Kohus. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 53). Kohus osutab, et tühistamiskaebuse rahuldamisel ei saaks kaebaja luba lühiajaliseks väljaviimiseks. Samuti on alternatiivsed kohustamisnõuded lubamatud, kuivõrd kohus ei saa kohustada haldusorganit tegema toimingut, mille tegemise aeg on möödunud. Kohus selgitab, et kohustamisnõude korral saab kohus kaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat sama taotlust uuesti läbi vaatama, aga ainult selle perioodi osas, mille kohta oli taotlus esitatud. Kohtul aga ei ole võimalik kohustamisnõude rahuldamisel kohustada Viru Vanglat taotlust uuesti läbi vaatama, sest see aeg, milleks kaebaja lühiajalist väljaviimist taotles, oli kaebuse esitamisel juba möödunud (vt Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2017. a määrus haldusasjas 3-15-2189, p 11). 16. Tulenevalt eeltoodust on kohus endiselt seisukohal, et Viru Vangla 25. mai 2022. a otsus nr 6-10/3995-3 on täielikult ammendunud ning kaebuses esitatud tühistamis- ja 3 3-22-1561 kohustamisnõuded on muutunud menetluslikult lubamatuteks nõueteks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

novembri

  1. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34).

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

  1. Kohus küsis
  2. mai
  3. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib üle minna Viru Vangla
  4. mai
  5. a otsuse nr 6-10/3995-3 õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja ei soovinud
  6. mail 2023 kohtusse saabunud avalduses menetluse jätkamist vangla
  7. mai
  8. a otsuse nr 6-10/39953 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
  9. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja ei ole tuvastamisnõudele üleminekut taotlenud, siis lõpetab kohus

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel praeguse asja menetluse osas, milles kaebaja taotleb Viru Vangla

  1. mai
  2. a otsuse nr 6-10/3995-3 tühistamist, kohustava ettekirjutuse tegemist anda luba väljaviimiseks või alternatiivselt ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks.
  3. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

  1. Kaebaja on esitanud ka nõuded Justiitsministeeriumi vastu, taotledes Justiitsministeeriumi kohustamist jälgida vaiete/pöördumiste menetlemisel seaduses sätestatud tähtaegu ja
  2. märtsil 2022 ja
  3. mail 2022 esitatud vaiete mittetähtaegse lahendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt

§ 2

lõike 4 teisest lausest ning

§ 44

lõikest 1 tõlgendab kohus kohustamisnõuet selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte abstraktselt kõigi isikute õiguste kaitseks. 21.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses Justiitsministeeriumi vastu esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta esmalt kaebuses esitatud kohustamisnõude osas ja seejärel hüvitamisnõude osas. 22. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Halduskohtule esitatavas kaebuses võib

§ 37lõike 2 punktist 2 tulenevalt nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. 4 3-22-1561

  1. Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist ning kaebajal ei ole õigust nõuda Justiitsministeeriumile abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, et Justiitsministeerium peab talle vastates järgima seadustes sätestatud õigusnorme. Justiitsministeeriumil on juba iseenesest kohustus järgida oma tegevuses seadust (sh vastata kinnipeetavate pöördumistele selleks seaduses ette nähtud tähtaegasid järgides). Kohus ei saaks hakata lahendama sellist umbmäärast kohustamiskaebust, vaid kaebaja saab nõuda konkreetsele vaidele ja/või pöördumisele tähtaegselt vastamiseks kohustamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus nõudmaks Justiitsministeeriumi kohustamist järgida tema vaietele ja pöördumistele vastates seaduses sätestatud tähtaegasid.
  2. Seoses esitatud hüvitamisnõudega märgib kohus järgmist. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
  3. Kaebaja heidab Justiitsministeeriumile ette, et tema
  4. märtsil 2022 ja
  5. mail 2022 esitatud vaideid Viru Vangla direktori otsuste peale ei lahendatud HMS § 84 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus selgitab, et antud juhul ei tulnud Justiitsministeeriumil
  6. märtsi
  7. a ja
  8. mai
  9. a vaiete lahendamisel lähtuda HMS ette nähtud tähtaegadest. Vangistusseaduses reguleeritud olukordades haldusmenetluse seadust ei kohaldata (VangS § 11 lõige 1). Vastavalt VangS § 11 lõikele 7 on vangla haldusakti või toimingu peale esitatud vaide lahendamise tähtaeg 30 päeva arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja
  10. märtsi
  11. a vaie edastati Justiitsministeeriumile
  12. märtsil 2022 ning vaide lahendamise tähtpäev saabus VangS § 11 lõike 7 kohaselt
  13. aprillil 2022 ning sellel kuupäeval Justiitsministeerium vaideotsuse ka tegi. Kaebaja
  14. mail 2022 esitatud vaie edastati Justiitsministeeriumile lahendamiseks
  15. juunil
  16. Vaide lahendamise tähtpäev saabus
  17. juulil
  18. Nimetatud kuupäeval Justiitsministeerium vaideotsuse ka tegi.
  19. Eeltoodust tulenevalt on Justiitsministeerium kaebaja
  20. märtsi
  21. a ja
  22. mai
  23. a vaided lahendanud VangS § 11 lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul ning kaebaja õigusi ei ole
  24. märtsi
  25. a vaide ja
  26. mai
  27. a vaiete lahendamisel rikutud ega riivatud. Seega ei saanud kaebajal ka vaiete lahendamisel kahju tekkida.
  28. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud
  29. septembri
  30. a määruses nr 3-13-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS § 7 lõike 1 nõuded ei ole täidetud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kaebeõigus Justiitsministeeriumi vastu hüvitamisnõude esitamiseks.
  31. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Justiitsministeeriumi vastu esitatud kohustamis- ja hüvitamisnõude

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

  1. Kuna kohus lõpetab asjas osaliselt menetluse ja ülejäänud osas tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VangS § 33 lõige 1 ning taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab taotlused sel põhjusel läbi vaatamata. 5 3-22-1561
  2. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.