TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1458 Määruse kuupäev 31. juuli 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 19. mai

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lõike 2 punkt 4).

Kohtule esitatud kaebusest ning kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks seda, et vanglaametnik T. Salomets karjus kaebaja peale, mistõttu tundis ta hirmutunnet ning tema kõrvad vilisesid. Vestlus põhjustas kaebajale õudusunenägusid, magamatust ja peavalusid. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb kohtult kahju hüvitamist seoses sellega, et vanglaametniku kõnemaneer põhjustas talle tervisekahju. 6.

§ 121

lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7. Kohus selgitab, et

§ 121

lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on praegusel juhul nimetatud eeldused täidetud.

1. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
2. Kaebaja väitel tekitati talle Viru Vangla poolt tervisekahju sellega, et vanglaametnik karjus tema peale 15-minutilise vestluse käigus. Kohus märgib, et tervise kahjustamise näol on küll tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid kohtu hinnangul ei ole mitte igasugune haldusorgani tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivav, kui kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et väidetav vastustaja õigusvastane tegu oleks kahjustanud või üldse mõjutanud kaebaja tervist. Asja materjalidest ei nähtu ning kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks kaebuses kirjeldatud muredega seoses meditsiiniosakonna poole pöördunud. Viru Vangla
3. juuni
4. a otsusest nr 6-16/142-2 nähtub, et kaebaja tervisekaardi kohaselt ei ole kaebaja ajavahemikus
5. mai 2022 –
6. mai 2022 pöördunud meditsiiniosakonna poole hirmutunde või õudusunenägude kaebustega. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul ei ole see ka tõenäoline, et kaebaja poolt väidetud vanglaametniku kõnemaneer tekitaks kaebajal tervisekahju. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vanglaametniku väidetavalt karjuv kõnemaneer ei saanud kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi põhjustada, et seda saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks ning et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. 2 3-22-1458
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus leiab, et arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust ning asjaolu, et hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine on ebatõenäoline, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kohtupraktika järgi oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine on äärmiselt ebatõenäoline.
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Miti kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus kaebaja tõendite kogumise taotluste (võtta vaidlusalust intsidenti ja võrdluseks ka hilisemaid vestlusi puudutavad turvakaamerate video- ja audiosalvestised praeguse asja materjalide juurde ning nõuda vanglalt välja kaebaja
2. juuli
3. a taotlus) lahendamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotlused läbi vaatamata.
4. Kaebaja palvel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime initsiaalidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3