Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6549 (21284000166) Kohtulahend Tartu Maakohtu 14.03.2022 otsus Kalju Mäeot

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 3 kuud, millest kandmata karistus vangistus 1 aasta 2 kuud 7 päeva, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Kalju Mäeots (isikukood: 35810246019; elukoht: xxxxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Kalju Mäeotsale Tartu Maakohtu

1. märtsi 2022 otsusega nr 1-21-6549 mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks.
2. Pikendada Kalju Mäeotsale Tartu Maakohtu
3. märtsi 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6549 määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
4. mai 2024.a.
5. Määrata Kalju Mäeotsale

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).

1. Välja mõista Kalju Mäeotsalt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 80 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99922700001760 ning selgituse “nr 1-21-6549, menetluskulu, Kalju Mäeots“.
2. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 172,80 eurot (s.h käibemaks 28,80 eurot) vandeadvokaat Mart Sikutile tema poolt Kalju Mäeotsale kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
4. Kalju Mäeots on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.03.2022 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 06.-08.06.2021, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ja koheselt ärakandmisele määrati 20 päeva vangistust ning ülejäänud karistust s.o 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele mitte pöörata. Kalju Mäeotsale määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 2 kuud 7 päeva ei pöörata täitmisele, kui Kalju Mäeots ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Kalju Mäeotsale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 09.06.2023 määrusega pikendati Kalju Mäeotsale määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 14.11.2023 ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Kalju Mäeotsale katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule 18.08.2023 erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Kalju Mäeotsa kohta. Ettekandest nähtuvalt: 1) Kalju Mäeots ei ilmunud registreerimisele 21.06.
2. 2) K. Mäeots rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi 06.08.2023 aadressil xxxxxxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx , mil varjupaiga töötajad kutsusid politsei. Isik ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma, kuid tunnistas alkoholi tarvitamist. 3) K. Mäeots rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi 10.08.2023 aadressil xxxxxxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,069 mg/l kohta. Varasemalt on K. Mäeots rikkunud registreerimiskohustust, sotsiaalprogrammi kohustust ning kontrollnõuet, mil vahetas elukohta ametniku eelneva loata. Nendele rikkumistele on reageeritud kirjalike hoiatuste ja erakorralise ettekandega. Kalju Mäeotsa kriminaalhooldus algas 30.03.
3. Esmane registreerimine toimus 19.05.2022, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 26 kohtumist. Isik ei ilmunud registreerimisele 28.06.2022, 22.09.2022, 18.01.2023 ja 21.06.
4. 20.01.2023 registreerimisel olid K. Mäeotsal alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (alkoholilõhn). 08.08.2022 alustas sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille osalemise grupis K. Mäeots katkestas, sest ei ilmunud teisele kohtumisele 11.08.
5. Puudumine ei olnud põhjendatud, seetõttu reageeriti kirjaliku hoiatusega. K. Mäeots läbis vahemikus 24.01.2023-15.03.2023 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaalvormis. Hooldusalune ei osanud analüüsida 2 põhjus-tagajärg seoseid. Eesmärgiks seadis alkoholi tarvitamise vähendamine, koostas hädaabiplaani ning kaardistas ametniku abiga riskiolukorrad. 08.03.2023 ilmus isik sotsiaalprogrammi tundi alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega (alkoholilõhn, koordinatsioonihäired). Programmitund lükati edasi, sest ametniku hinnangul ei olnud võimalik teha sisulist tööd. 09.06.2022 ja 12.06.2023 kinnitati K. Mäeotsa juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskavad tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Senise kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholi tarvitamise põhjustest ja tagajärgedest; riskivast, hoolimatust ning teisi ära kasutavast elustiilist; erinevatest probleemide lahendamise võimalustest; impulsiivsusest ja eesmärkide püstitamisest; tulude ja kulude tasakaalus hoidmise võimalustest. Vestlustes on isik osalenud pigem kuulajana, ei soovi vestelda kuriteo toimepanemise põhjusriskidest. Ametniku hinnangul kuritarvitab K. Mäeots alkoholi ning see on peamine uue kuriteo toimepanemise põhjusrisk. 12.04.2022 vahetas Kalju Mäeots elukohta selleks eelnevalt ametnikult luba taotlemata. 14.04.2023 teavitas xxxxxxxxx valla sotsiaaltöötaja S.T kriminaalhooldusametnikku, et K. Mäeots tõsteti 12.04.2023 üürikorterist välja omaniku poolt, kuna seal oli probleeme. Xxxxxxx vald pakkus isikule sotsiaaleluruumi aadressil xxxxxxxx x-xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx. 17.04.2023 teavitas sotsiaaltöötaja S.T, et K. Mäeots paigutati valla varjupaiga teenusele aadressile xxxxxxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx. Põhjuseks oli asjaolu, et K. Mäeots tarvitas sotsiaaleluruumis alkoholi, mis ei ole lubatud ning tegi toas lõket. S. T kutsus politsei ning isik viidi kainenema. Sotsiaaltöötaja hinnangul on hooldusalusel suur probleem alkoholiga. 30.05.2023 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada K. Mäeotsa käitumiskontrolli 2 kuu võrra, s.o kuni 14.11.2023 ning määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.06.2023 määrusega rahuldati ametniku erakorraline ettekanne, määrus jõustus 29.07.
6. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kolmel korral. Kahel korral on tulemus olnud positiivne – 06.08.2023 ja 10.08.
7. 11.08.2023 esitas ametnik xxxxxxxxx varjupaiga töötajale M.A päringu K. Mäeotsa käitumise ja tegevuse kohta. 14.08.2023 saadetud päringu vastusest nähtub, et K. Mäeots tarvitab pidevalt alkoholi ning segab teiste elanike rahu. Varjupaiga töötajad on kutsunud isikule politsei. Kalju Mäeots on toime pannud äärmiselt riskantse ja ühiskonnaohtliku kuriteo, pannes alkoholijoobes liiklusesse siirdudes ohtu enda ja kaaskodanike tervise. Isik on korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et alkoholi tarvitamise keelu määramine ei ole olnud piisav meede isiku käitumise muutmiseks. K. Mäeots suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisse vastutustundetult. Isik ei tunnista kahju, mida alkoholi kuritarvitamine tema elule ja ühiskonnale tekitab. Hooldusalusel puudub tegelik sisemine tahe alkoholi tarvitamisest loobuda. Eeltoodust tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata Kalju Mäeotsale määratud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik esitas 14.09.2023.a. kohtule täiendava tõendina 08.09.2023.a. koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, mis tõendab, et Kalju Mäeotsal tuvastati 08.09.2023 tema elukohas xxxxxxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, s.h: alkoholilõhn, silmade punetus, pupillid suured, reaktsioon aeglane, kõne segane, arusaamatu, aeglane, välimus väga määrdunud, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, ning isik ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma.
8. Kohtuistung 23.10.2023 Kriminaalhooldusametnik kinnitas registreerimiskohustusele ilmumata kohtuistungil, et Kalju Mäeots on jätnud viiel korral: 28.06.2022, 22.09.2022, 18.01.2023, 3 21.06.2023, 07.09.2023 ning lisaks on tal kolm alkoholikeelu rikkumist 06.08.2023, 10.08.2023 08.09.
9. Sotsiaalprogrammi on ta läbinud. Ühel korral on süüdimõistetu lahkunud ootamatult elukohast seoses varjupaiga teenusele asumisega. Kriminaalhooldusametnik avaldas seisukohta, et katseaja pikendamist 6 kuu võrra peab võimalikuks juhul, kui on määratud süüdimõistetule lisakohustuseks alkoholismivastasele ravile pöördumine. Süüdimõistetu tunnistas kohtuistungil alkoholitarvitamise keelu rikkumisi. Registreerimiskohustuse rikkumisi selgitas süüdimõistetu oma jala haigusega, samas kinnitas, et arstitõendit ta selle kohta kriminaalhooldajale ei esitanud. Süüdimõistetu selgitas, et registreerimisele pidin ilmuma korra kuus. Ajad andis talle kriminaalhooldaja paberil, kus olid telefoninumbrid peal. Süüdimõistetu sai aru sellest, et konkreetsetel kuupäevadel peab kriminaalhooldaja juurde ilmuma. Numbreid ja kalendrit ta tunneb ning selles suhtes arusaamatust ja probleeme ei olnud. Alkoholi mittetarvitamise kohustusest ta on aru saanud, kuna kriminaalhooldusametnik selgitas talle, et alkoholi ei tohi tarvitada. Süüdimõistetu vabandas, et astus üle keelu ning taotles käitumiskontrolli pikendamist veel korra tervise pärast kuni aastaks ajaks. Süüdimõistetu taotles katseaja pikendamist ning nõustus lisakohustusega pöörduda alkoholismivastasele ravile. Kaitsja toetas kohtuistungil ettepanekut pikendada K. Mäeotsale katseaega ning määrata lisakohustusena alkoholismivastane ravi. KOHTU PÕHJENDUSED
10. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 5.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui 4 süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 6. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku ütlused ning uurinud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et antud juhul on tõendatud, et süüdimõistetu Kalju Mäeots on rikkunud katseajal käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule 18.08.2023 esitatud erakorralisest ettekande ja lisatud registreerimislehega on tõendatud, et süüdimõistetu Kalju Mäeots on rikkunud katseaja vältel viiel korral

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust: s.h 28.06.2022, 22.09.2022, 18.01.2022, 21.06.2023 ja 07.09.2023. Kohtu hinnangul mõjuvad põhjused registreerimisele ilmumata jätmiseks puuduvad või ei ole need tõendamist leidnud. Süüdimõistetu on seletustes põhjendanud 28.06.2022 ja 22.09.2022 registreerimisele ilmumata jätmist jalavaluga, kuid arstitõendit haiguse kohta ei ole esitanud. Ülejäänud kordadel isik ei mäletanud ilmumata jäämise põhjusi. Kriminaalhooldusametnik on teinud 01.02.2023 Kalju Mäeotsale kirjaliku hoiatuse 18.01.2023 registreerimisele ilmumata jätmise eest.

§ 75

lg 2 p 2 märgitud kohustust mitte tarvitada alkoholi on Kalju Mäeots katseaja vältel rikkunud kolmel korral: 06.08.2023, 10.08.2023 ja 08.09.

1. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli 06.08.2023 kohaselt on politsei kontrollinud Kalju Mäeotsa tema elukohas indikaatorvahendi AlcoQuant abil ja Kalju Mäeotsal esinesid tugevad alkoholi tarvitamise tunnused. Ta tunnistas ka ise alkoholi tarvitamist, indikaatorisse puhuma ei olnud võimeline. Eeltoodud rikkumise kohta on 15.08.2023 Kalju Mäeotsa ütluste järgi kirja pandud kirjalikus seletuses märgitud, et tarvitas tuttavaga väljaspool varjupaiga territooriumi alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokolli 10.08.2023 kohaselt on Kalju Mäeotsa elukohas indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud Kalju Mäeotsal positiivne tulemus 0,069 mg/l. Eeltoodud rikkumist on Kalju Mäeots 15.08.2023 seletanud, et käis Viljandis ja tarvitas alkoholi (1 gin), sest suu kuivas ja janu oli. 08.09.2023.a. on koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mis tõendab, et Kalju Mäeotsal tuvastati samal kuupäeval tema elukohas xxxxxxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, s.h: alkoholilõhn, silmade punetus, pupillid suured, reaktsioon aeglane, kõne segane, arusaamatu, aeglane, välimus väga määrdunud, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, ning isik ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma. Viljandi valla sotsiaalkeskuse 14.08.2023.a. kirjast nähtub, et Kalju Mäeots viibib xxxxxxxx valla sotsiaalkeskuse varjupaiga teenusel alates 15.04.2023.a. ja alkoholitarvitamise keelust ta kinni ei pea, tarvitab alkoholi pidevalt ning segab teiste inimeste rahu. Eelmärgitud kirjast nähtub, et Kalju Mäeots on varjupaiga teenusel olles tarvitanud viina v. olnud alkoholijoobes s.h 08.07.2023.a. tarbis Kalju Mäeots varjupaiga ruumides viina. Varjupaiga töötajad on 06.08.2023 Kalju Mäeotsale kutsunud politsei, kuna isik oli tugevas joobeseisundis ning ei olnud adekvaatne. Samuti on tõendatud erakorralise ettekande ja kriminaalhooldusametniku ütlustega, et Kalju Mäeots 12.04.2023 vahetanud elukohta selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata.
2. Kohus peab oluliseks märkida, et Kalju Mäeotsale on erinevate kohtulahenditega võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Tartu Maakohtu 14.03.2022 otsusega kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 20 päeva vangistust ja ülejäänud karistus 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Kalju Mäeots ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Kalju Mäeotsale lisakohustusena käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 09.06.2023 määrusega pikendati Kalju Mäeotsale määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 14.11.2023 ja 5

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Kalju Mäeotsale katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Hoolimata eelviidatud meetmetest, ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja on taaskord rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal on ilmne, et süüdimõistetu ei ole korrektselt täitnud kõiki temale katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning tema senine kriminaalhooldus on olnud mõneti problemaatiline. Kohus on andnud talle võimaluse kanda osa oma karistusest vabaduses käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi järgides, kuid sellest hoolimata on süüdimõistetu kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid rikkunud. Kalju Mäeotsa rikkumised on olnud tahtlikud ja need rikkumised takistavad järelevalve teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Samas tuleb märkida, et Kalju Mäeots suhtub üldjoontes positiivselt talle katseajaks määratud kohustuste täitmisse, nimelt ta on kohtuistungil avaldanud, et teeb pingutusi kohustuste täitmiseks ja vabandab seniste rikkumiste pärast. Eelmärgitu annab lootust, et Kalju Mäeots suudab edaspidi katseaja vältel käitumise kontrollnõudeid korrektselt täita. Süüdimõistetu on avaldanud nõusolekut katseaja tähtaja pikendamiseks ning talle sõltuvusravi määramisemiseks. 8. Kohtu hinnangul lisakohustuse määramine ja katseaja pikendamine võimaldab hinnata, kas Kalju Mäeots on valmis muutma oma senist eluviisi. Juhul, kui ta endiselt kuritarvitab talle antud võimalust kohustuste rikkumise näol, on edasine lahendus tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine ja karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas. Kohtu hinnangul on otstarbekas anda Kalju Mäeotsale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kohus peab põhjendatuks jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus vangistus täitmisele pöörata ning pikendada Kalju Mäeotsale Tartu Maakohtu 14. märtsi 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6549 määratud katseaega 6 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 14. mai 2024.a. ning määrata Kalju Mäeotsale

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). 9. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Kalju Mäeotsale riigi õigusabi summas 172,80 eurot (s.h käibemaks 28,80 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kalju Mäeotsalt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 172,80 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 6