Obsah (6)
§ 121§ 69§ 75§ 68§ 74§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5287 (22284000139) Kohtulahend Tartu Maakohtu 20.09.2022 otsus Tarmo Rapi
§ 121
lg 2 p 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 8 kuud ja 25 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 265 tundi, tähtajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Tarmo Rapp (isikukood: 38608036036; elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) 23.10.2023 Asja arutamise kuupäev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 ja
§ 69lg 6, kohus määras: 1.
Jätta erakorralises ettekandes esitatud taotlus Tarmo Rapile Tartu Maakohtu
- septembri 2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5287 mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
- Pikendada Tarmo Rapile Tartu Maakohtu
- septembri 2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5287 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 (kahe) kuu võrra s.o kuni
- septembrini 2024.a.
- Määrata Tarmo Rapile
§ 75
lg 2 p 8 alusel täiendava kohustusena üldkasuliku töö tegemise tähtaja vältel osaleda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlusel.
- Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
- Tarmo Rapp on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.09.2022 otsusega
§ 121
lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 31.05.-01.06.2022, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning Tarmo Rapil loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74
lg 5 ja
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.11.2021.a.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 25 päeva vangistust..
§ 69
lg 1, 3 alusel asendati Tarmo Rapile mõistetud vangistus 8 kuud ja 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga 265 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.
§ 69
lg 4 alusel on Tarmo Rapp kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
Tarmo Rapile määrati käitumiskontrolli ajaks
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja
§ 75
lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Tartu Maakohtu 26.07.2023 määrusega pikendati Tarmo Rapile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 kuu võrra, s.o kuni 06. juulini 2024.
§ 75
lg 2 p 5 alusel määrati Tarmo Rapile täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile.
- Kriminaalhooldaja on 06.10.2023 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Tarmo Rapi kohta, millest nähtuvad järgnevad asjaolud. Esmakohtumine Tarmo Rapiga toimus 11.10.2022, kui T. Rapp tutvus ja allkirjastas „Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel. Kokku on lepitud 20 kohtumist. 14.12.2022 isik registreerimisele ei ilmunud, esitas arstitõendi haigestumise kohta. 02.03.2023 registreerimise aeg muudeti ametniku haigestumise tõttu. Esmakohtumisel valiti ÜKT tegemise kohaks Varjupaikade MTÜ Viljandi loomade varjupaik. Töö tegemise koha valikul lähtuti võimalusest tunde teha laupäeviti, mida Viljandi loomade varjupaik võimaldab. Kokku on koostatud 11 ÜKT ajakava. ÜKT ajakavade täitmine on olnud problemaatiline isiku väidetavate terviseprobleemide tõttu. ÜKT ajakava 19.10.2022 – 26.10.2022 isik ei täitnud, esitas perearsti väljastatud tõendi haigestumise kohta 15.10– 25.10.
- ÜKT ajakava 16.11.2022 – 30.11.2022 täitis T. Rapp osaliselt, 23.11.2022 tundide tegemata jätmist põhjendas isik unustamisega. ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min sooritas isik 15 tundi. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. ÜKT ajakava 11.01.2023 – 25.01.2023 täitis isik osaliselt, 25.01.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas arstitõendi, mille järgi oli haigestunud 23.01.
- ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min ÜKT- tunnist sooritas isik 15 tundi. Perioodil 15.02.2023 – 28.02.2023 sooritas T. Rapp ÜKT ajakavas ettenähtud 22 h 30 min asemel vaid 7 h 30 min. 15 ÜKT tundi jäi tegemata, isik esitas arstitõendi haige lapse hooldamise kohta. ÜKT ajakava 14.03.2023 – 22.03.2023 jäi täielikult täitmata, isik väitis, et oli haige. Perearsti tõendi järgi oli isikul 17.03.2023 xxxxxxxxxx. Tõend puudub ajakavas ettenähtud päevade (14.03; 15.03; 16.03; 22.03) kohta. 2 ÜKT ajakava 05.04.2023 – 26.04.2023 täitis isik osaliselt. Ettenähtud 4 päeva asemel tegi T. Rapp tunde 2 päeval, 30 ÜKT tunnist jäi tegemata 15 tundi. Perearsti poolt 29.05.2023 väljastatud tõendil on märgitud, et isikul oli 11.04.2023xxxxxxx. ÜKT ajakavas märgitud päevade kohta tõend puudub. 12.04.2023 helistas T. Rapp ametnikule, et ei saa tunde tegema minna, kuna tema 3-aastase lapse ema on kadunud ning ta ei saa last üksi jätta. ÜKT ajakava 10.05.2023 – 31.05.2023 täitis isik osaliselt, 24.05.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas perearsti tõendi haigestumise kohta 22.05 – 28.05.
- ÜKT ajakava 14.06.2023 – 28.06.2023 täitis isik vaid ühel päeval. 21.06.2023 T. Rapp tunde tegema ei läinud, tõendit ei esitanud. 11.07.2023 selgitas kirjalikult, et unustas 21.06.2023 tunde tegema minna. 29.06.2023 helistas T. Rapp ning teavitas, et ei saanud 28.06.2023 ÜKT tunde tegema minna, sest kukkus
- korruselt ribi katki ning viibis erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). SA Viljandi Haigla poolt väljastatud patsiendikaardilt nähtub, et isik kukkus 27.06.2023 õhtul, EMO-sse pöördus 28.06.2023 hilisõhtul. T. Rapp väitis telefonis, et oli kukkumise ajal kaine. Ametnikul on alust arvata, et see nii ei olnud. Määratud 22 tunnist ja 30 minutist sooritas isik 7 tundi ja 30 minutit, sooritamata jäi 15 tundi. Juulis 2023 ÜKT ajakava ei koostatud isiku tervisliku seisundi tõttu. ÜKT ajakava 18.08.2023 – 25.08.2023 sooritas isik täielikult. Arvestuslehelt nähtub, et T. Rapp käis tegemas ühe päeva lisaks 14.08.
- Ametnik seda sooritusena ei arvesta, sest ajakavas see ei kajastu ning seda ei kooskõlastatud eelnevalt kriminaalhooldajaga. Perioodil 08.09.2023 – 29.09.2023 täitis hooldusalune ajakava osaliselt. 08.09.2023 lahkus isik töökohalt tund aega varem, eelnevalt küsis kriminaalhooldajalt luba. Põhjuseks tõi asjaolu, et pidi lapsele lasteaeda järgi minema ja ühistranspordi graafiku tõttu pidi varem lahkuma. 15.09.2023 tunnid sooritas 16.09.2023, kooskõlastas selle eelnevalt ÜKT tööandjaga. 22.09.2023 tunde tegemas ei käinud. Isiku sõnade järgi oli ta haige, ettekande esitamise ajaks ei ole tõendit esitanud, kuid lubas seda teha. 29.09.2023 tunnid sooritas 28.09.2023, eelnevalt kooskõlastas ametniku ja juhendajaga. Määratud 30 tunnist sooritas 21 tundi ja 30 minutit, sooritamata jäi 8 tundi ja 30 minutit. Tarmo Rapp läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" vahemikus 04.05.2023-07.09.
- Esimesed kaks tundi läbis isik grupis, põhjendatud puudumiste tõttu katkestas grupis osalemise ning edasi jätkati individuaalvormis. T. Rapp oskas nimetada riskiolukordi, mis võivad viia tagasilanguseni. Hooldusalune koostas hädaabiplaani, milles pidas oluliseks kellegi lähedasega rääkimist. Eesmärgiks oli alkoholi tarvitamise vähendamine. Kokkuvõtvalt leidis T. Rapp, et sai programmist palju teadmisi ja oskusi, mida igapäevaelus kasutada. Programmis läbitud 8 tundi loeti sooritatud ÜKT tundide juurde. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 7 korral, millest 3 korral osutus tulemus positiivseks. Ühel korral ei õnnestunud isikut kontrollida, kuid T. Rapp tunnistas telefonikõnes, et on alkoholi tarbinud. 22.03.2023 teostasid Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Juhkam kohustuse täitmise kontrolli. T. Rapil tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,647 mg/l. Kirjalikus seletuses põhjendab T. Rapp alkoholi tarvitamist alkoholivaba õlle otsa saamisega. Isik kirjutab, et oli maal vanematel abis puid ladumas. Samal päeval pidi T. Rapp ÜKT ajakava järgi tunde tegema, kuid väitis, et kehva tervise tõttu seda teha ei saa. 21.06.2023 teavitati epolitsei@smit.ee kaudu, et T. Rapp oli Viljandis ühistranspordipeatuses raskes alkoholijoobes. Indikaatorvahendiga tuvastati joove 1,34 mg/l väljahingatavas õhus. 3 27.06.2023 teostasid Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Aren kohustuse täitmise kontroll-reidi. T. Rapp kodus ei viibinud. Telefonivestluses umbes kella 19.45 paiku keeldus T. Rapp oma täpset asukohta edastamast, kuid tunnistas, et on alkoholijoobes. Sama päeva õhtul kukkus isik
- korruselt, kuid ametnikule väitis, et oli kukkumise ajal kaine. Kirjalikus seletuses väitis T. Rapp, et tegelikult ei olnud alkoholi joonud, mitteametliku töötamise tõttu ei soovinud, et teda kontrollitakse. 11.07.2023 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga T. Rapile mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 2 päeva (sooritamata ÜKT tunnid 182 h 30min) täitmisele pöörata. 26.07.2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määrusega jäeti ametniku erakorralises ettekanded tehtud ettepanek rahuldamata. Tarmo Rapi katseaega pikendati kolme kuu võrra ning
§ 75
lg 2 p 5 alusel määrati talle täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile. Määrus jõustus 19.08.
- 05.10.2023 saatis kriminaalhooldusametnik SA Viljandi haiglale päringu selle kohta, kas T. Rapp on pöördunud pärast määruse jõustumist alkoholismivastasele ravile. Tallinna vangla Tartu esinduse kriminaalhooldusosakonna ametnikud S. Palk ja K. Vasar teostasid ette teatamata kohustuste kontrolli 17.09.
- Kontrolliti isikut tema elukohas aadressil Rapiku, Sammaste, Viljandi maakond. Kell 14:59 andis indikaatorvahend Alcovisor Mercury Nordic 10202196 tulemuseks 0,654 mg/l. 02.10.2023 seletas T. Rapp kirjalikult, et ta alkoholi ei tarvitanud, tervisliku seisundi tõttu kasutas Vipis taruvaigu-saialille tinktuuri, mis sisaldab 56% etanooli. Ametnik selgitas, et ravimite valimisel tuleb lähtuda sellest, et see ei sisaldaks alkoholi, sest tal on alkoholi tarvitamise keeld. Ettekande koostamise ajaks on T. Rapp sooritanud 127 tundi üldkasulikku tööd. Sooritamata on 138 tundi. Käitumiskontroll Tarmo Rapi suhtes ei ole kulgenud eesmärgipäraselt, sest isik on korduvalt tahtlikult rikkunud talle kohtulahendiga määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tarmo Rapp on näidanud üles ükskõikset suhtumist talle antud võimalusse jätkata elu vabaduses ning vangistuse kandmise asemel teha üldkasulikku tööd. Hooldusalusele on antud võimalusi oma käitumist muuta. Ametniku hinnangul pole T. Rapp oma vigadest õppinud ning on jätkanud alkoholi tarvitamist hoolimata keelust. Lähtuvalt eeltoodust, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku T. Rapile mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud 18 päeva (sooritamata ÜKT 138 tundi) täitmisele pöörata
- Kohtuistung 23.10.
- Kriminaalhooldusametnik esitas kohtuistungil kohtule: 1) arstitõend selle kohta, et 18.09.25.09.2023 oli isik haige; 2) Viljandi Haigla päringu vastus, et isik on pöördunud kolmel korral ka alkoholismi häirete ravi teenusele; 3) arvestuslehe selle kohta, et peale erakorralise ettekande esitamist on Tarmo Rapp sooritanud veel 15 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata on 123 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik asus kohtuistungil seisukohale, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning käesolevalt on mõistlik tema suhtes jätkutegevustega edasi minna – s.o jätkuvestlused ning üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada kahe kuu võrra. Süüdimõistetu Tarmo Rapp avaldas, et on üldkasuliku töö tegemise tähtaja vältel läinud tööle ning ta on saanud lapsehooldusõiguse - ta on ainsaks hooldajaks 3,5-aastasele lapsele. Ta käib psühholoogide juures ning alkokabinetis. Süüdimõistetu on avaldanud soovi üldkasuliku töö tundide sooritamisega jätkata ning täita talle üldkasuliku töö tähtajaks määratavaid kohustusi. 4 KOHTU PÕHJENDUSED
- KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
- KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
§ 69
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
- Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu Tarmo Rapp on üldkasuliku töö tegemise tähtaja vältel ükskõikselt suhtunud talle määratud lisakohustusse mitte tarvitada alkoholi. Samuti on ametnikul alust arvata, et alkoholi kuritarvitamise tõttu ei täida Tarmo Rapp korrektselt talle määratud ÜKT ajakavasid. Alkoholi tarvitamise keeldu on süüdimõistetu rikkunud 22.03.2023, 21.06.2023, 27.06.2023 ja 17.09.
- Kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, esitatud kirjalikest tõenditest ning kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tundide tegemiseks on Tarmo Rapile koostatud 11 ÜKT ajakava. Perioodiks 19.10.–26.10.2022 koostatud ÜKT ajakava isik ei täitnud. Perearsti väljastatud tõendi kohaselt oli 15.10.–25.10.2022 Tarmo Rapp haigestunud. Perioodiks 16.11.–30.11.2022 koostatud ÜKT ajakava täitis T. Rapp osaliselt, 23.11.2022 tundide tegemata jätmist põhjendas isik unustamisega. ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min sooritas isik 15 tundi. Rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega. Perioodiks 11.01.–25.01.2023 koostatud ÜKT ajakava täitis isik osaliselt, 25.01.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas arstitõendi, mille järgi oli haigestunud 23.01.
- ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min ÜKT- tunnist sooritas isik 15 tundi. Perioodil 15.
- 28.02.2023 sooritas T. Rapp ÜKT ajakavas ettenähtud 22 h 30 min asemel vaid 7 h 30 min. 15 ÜKT tundi jäi tegemata, isik esitas arstitõendi haige lapse hooldamise kohta. Perioodiks 14.03.–22.03.2023 koostatud ÜKT ajakava jäi täielikult täitmata, isik väitis, et oli haige. Perearsti tõendi järgi oli isikul.17.03.2023 xxxxxxxxx. Tõend puudub ajakavas ettenähtud päevade (14.03; 15.03; 16.03; 22.03) kohta. Perioodiks 05.04.–26.04.2023 ÜKT ajakava täitis isik osaliselt. Ettenähtud 4 päeva asemel tegi T. Rapp tunde 2 päeval, 30 ÜKT tunnist jäi tegemata 15 tundi. Perearsti poolt 29.05.2023 väljastatud tõendil on märgitud, et isikul oli 11.04.2023 xxxxxxxxx . ÜKT ajakavas märgitud päevade kohta tõend puudub. 12.04.2023 helistas T. Rapp ametnikule, et ei saa tunde tegema minna, kuna tema 3aastase lapse ema on kadunud ning ta ei saa last üksi jätta. Perioodiks 10.05.–31.05.2023 5 koostatud ÜKT ajakava täitis isik osaliselt, 24.05.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas perearsti tõendi haigestumise kohta 22.05.–28.05.
- Perioodiks 14.06.–28.06.2023 ÜKT ajakava täitis isik vaid ühel päeval. 21.06.2023 T. Rapp tunde tegema ei läinud, tõendit ei esitanud. 29.06.2023 helistas T. Rapp ning teavitas, et ei saanud 28.06.2023 ÜKT tunde tegema minna, sest kukkus
- korruselt ribi katki ning viibis erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). SA Viljandi Haigla poolt väljastatud patsiendikaardilt nähtub, et isik kukkus 27.06.2023 õhtul, EMO-sse pöördus 28.06.2023 hilisõhtul. T. Rapp väitis telefonis, et oli kukkumise ajal kaine. Ametnikul on alust arvata, et see nii ei olnud. ÜKT ajakava 18.08.2023 – 25.08.2023 sooritas isik täielikult. Arvestuslehe kohaselt on 14.08.2023 teinud T. Rapp lisapäeva, kuid ametnik seda ei arvesta, kuna see ajakavas ei kajastu ja ametnikuga kooskõlastatud ei olnud. Perioodil 08.09.2023 – 29.09.2023 täitis hooldusalune ajakava osaliselt. 08.09.2023 lahkus isik töökohalt tund aega varem, eelnevalt küsis kriminaalhooldajalt luba. Põhjuseks tõi asjaolu, et pidi lapsele lasteaeda järgi minema ja ühistranspordi graafiku tõttu pidi varem lahkuma. 15.09.2023 tunnid sooritas 16.09.2023, kooskõlastas selle eelnevalt ÜKT tööandjaga. 22.09.2023 tunde tegemas ei käinud. Isiku sõnade järgi oli ta haige, ettekande esitamise ajaks ei ole tõendit esitanud, kuid lubas seda teha. 29.09.2023 tunnid sooritas 28.09.2023, eelnevalt kooskõlastas ametniku ja juhendajaga. Määratud 30 tunnist sooritas 21 tundi ja 30 minutit, sooritamata jäi 8 tundi ja 30 minutit. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 7 korral, millest 3 korral tuvastati rikkumine – isikul esinesid alkoholi tarvitamise tunnused. Ühel korral ei õnnestunud isikut kontrollida, kuid T. Rapp tunnistas telefonikõnes, et on alkoholi tarbinud. Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Juhkam teostasid 22.03.2023 kohustuse täitmise kontrolli. T. Rapil tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,647 mg/l. Kirjalikus seletuses põhjendab T. Rapp alkoholi tarvitamist alkoholivaba õlle otsa saamisega. Isik kirjutab, et oli maal vanematel abis puid ladumas. Samal päeval pidi T. Rapp ÜKT ajakava järgi tunde tegema, kuid väitis, et kehva tervise tõttu seda teha ei saa. 21.06.2023 teavitati epolitsei@smit.ee kaudu, et T. Rapp oli Viljandis ühistranspordipeatuses raskes alkoholijoobes. Indikaatorvahendiga tuvastati joove 1,34 mg/l väljahingatavas õhus. Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Aren teostasid 27.06.2023 kohustuse täitmise kontrollreidi. T. Rapp kodus ei viibinud. Telefonivestluses umbes kella 19.45 paiku keeldus T. Rapp oma täpset asukohta edastamast, kuid tunnistas, et on alkoholijoobes. Sama päeva õhtul kukkus isik
- korruselt, kuid ametnikule väitis, et oli kukkumise ajal kaine. Kirjalikus seletuses väitis T. Rapp, et tegelikult ei olnud alkoholi joonud, mitteametliku töötamise tõttu ei soovinud, et teda kontrollitakse. Tallinna vangla Tartu esinduse kriminaalhooldusosakonna ametnikud S. Palk ja K. Vasar teostasid ette teatamata kohustuste kontrolli 17.09.
- Kontrolliti isikut tema elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx . Kell 14:59 andis indikaatorvahend Alcovisor Mercury Nordic 10202196 tulemuseks 0,654 mg/l. 02.10.2023 seletas T. Rapp kirjalikult, et ta alkoholi ei tarvitanud, tervisliku seisundi tõttu kasutas Vipis taruvaigu-saialille tinktuuri, mis sisaldab 56% etanooli.
- Kohus leiab, et Tarmo Rapp ei ole täie tõsidusega suhtunud üldkasuliku töö sooritamisse ja käitumiskontrolli kohustuste täitmisse. Kohus tuvastas, et mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ja käitumiskontrolli kohustuste mittetäitmiseks Tarmo Rapil puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus taotluse lahendamisel asjaoluga, et süüdimõistetu on avaldanud valmisolekut teha üldkasulik töö lõpuni ning on näidanud üles soovi edaspidi oma kohustusi korrektselt täita ning 6 lisakohutusena võtta täitmiseks osaleda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlustel. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse täitmisele pööramine ennatlik ning süüdimõistetule tuleb anda võimalus üldkasuliku töö tegemise jätkamiseks ja kontrollnõuete täitmiseks. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune on avaldanud valmisolekut talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ning käitumise kontrollnõuete ja lisakohustuse täitmiseks, leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning Tarmo Rapi õiguskuulekale käitumisele suunamiseks on põhjendatud pikendada talle Tartu Maakohtu
- septembri 2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5287 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, lisakohustusena määrata Tarmo Rapile
§ 75
lg 2 p 8 alusel täiendava kohustusena üldkasuliku töö tegemise tähtaja vältel osaleda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlusel. Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule Tarmo Rapile võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et täiendava kohustuse määramine on piisavalt mõjusaks abinõuks, mille kaudu süüdimõistetu Tarmo Rapp saab võimaluse näidata, et tal on motivatsiooni ja tahet täita edaspidi korrektselt käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu hinnangul omab Tarmo Rapp käesolevalt motivatsiooni üldkasulikku töö tunde ettenähtud mahus lõpuni sooritamiseks, mida kinnitab asjaolu, et 265-st üldkasuliku töö tunnist on käesolevaks ajaks veel sooritamata 123 tundi üldkasulikku tööd ning seega pole tegemist isikuga, kes on loobunud üldkasuliku töö tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7