Obsah (6)

§ 46§ 124§ 152§ 71§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-210 Määruse kuupäev 31.05.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi L. K ja V. K kaebus X Vallavalitsuse poolt kaebajate kinnistule eba

) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. ASJAOLUD

1. L. K ja V. K (edaspidi ka kaebajad) esitasid 30.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse X Vallavalitsuse tegevusele. X Vallavalitsus rajas/ehitas üle kaebajatele kuuluva kinnistu (X kinnistu, katastritunnus X; asukoht X, X, X vald, X maakond) killustiku-savi seguga tee ilma kaebajate nõusolekuta. Kaebajad on seisukohal, et X Vallavalitsuse tegevus on olnud ebaseaduslik. Seetõttu paluvad kaebajad tunnistada vallavalitsuse tegevuse ebaseaduslikuks ning kohustada valda taastama esialgne olukord, likvideerides üle X kinnistu pandud killustiku ning taastades haljastuse esialgses olekus.
2. Tartu Halduskohus jättis 20.04.
3. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajatele tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad järginud 3-23-210 kohtule heastamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega vastavalt

§ 46lg-le 4 ehk on esitanud kaebuse tähtaega ületades.

1. Kaebajad esitasid 24.04.2023 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebajad pöördusid X vallavanema poole
2. aasta augusti lõpus või septembri alguses koheselt, kui olid avastanud, et üle nende kinnistu on laotatud killustikpinnas. Vallavanem kinnitas V. K, et ebaseaduslikult puistatud killustikpinnas eemaldatakse kaebajate kinnistult, kuid aasta jooksul seda ei tehtud. V. K käis ka
3. aastal vallavanemaga vestlemas ning talle kinnitati, et kui tegemist on ebaseadusliku killustikpinnase laotamisega, siis see eemaldatakse. Kaebajad pidasid vallavanema lubadusi usutavaks. Kaebajate kindlustunnet süvendas see, et 29.04.2019 väljastas X Vallavalitsus kaebajatele ehitusloa suvila ja garaaži ehitamiseks, mille projektis oli toodud välja, et kinnistu piirneb igast küljest aiaga ning pääs kinnistule on planeeritud vaid KauksiVasknarva teelt. Kuna kaebajatele lubati probleemiga tegeleda, siis kaebajatel puudus põhjus arvata, et vallavanem ei täida neile antud lubadust killustik eemaldada. Kaebajad said
4. aastal vastustajalt kirja, milles teatati, et vallavalitsus on algatanud
5. aastal laotatud killustikpinnase suhtes, selle „tee“ avalikku kasutamisse määramise menetluse. Kaebajad edastasid vastustajale selle kohta kirjalikult enda seisukohad. Vallavalitsuse 14.10.
6. a vastuskiri tekitas kaebajates veelkord lootust, et vallavanem täidab varasemalt antud lubaduse ja eemaldab kaebajate kinnistult sinna ebaseaduslikult toodud killustiku. Kaebajad pöördusid
7. aasta jaanuaris juristi poole. Kaebajad ei ole varasemalt kokku puutunud kohtumenetlusega ning nad on varasemalt olnud väga lugupidaval seisukohal vallavalitsuse ja vallavanema suhtes. Ka pärast kaebuse esitamist kohtule soovisid kaebajad saavutada kohtuvälist kokkulepet, kuid kokkusaamisel tunnistati vastustaja poolt üksnes, et neil puudus alus killustikpinnase laotamiseks kaebajate kinnistule, kuid nad eemaldavad selle vaid kohtu korraldusel. Sellel hetkel said kaebajad aru, et vastustaja antud lubadus probleemiga tegeleda ei vasta tõele ning alles juristi poole pöördudes said kaebajad teada, et neil on võimalik riigi tegevust kohtus vaidlustada. Kaebajad leiavad, et vastustaja ei ole enda eksimust kaebajate kinnistule killustikpinnase laotamisel kõrvaldanud pika aja jooksul ning oma tegevusetusega on andnud kaebajatele mõista, et vastustaja on küll eksinud, kuid probleemiga tegeletakse. Sellega lõi vastustaja kaebajatele ebaselge ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mis süvendas kaebajate usaldust avaliku võimu asutuse suhtes. Seega on kaebetähtaega ületatud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on ka kaebajate kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu nad ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või veel vähem kaebetähtaja arvestamisest.
8. Vastustaja asus 02.05.
9. a vastuses seisukohale, et kaebus ei ole asjakohane, ning palub jätta kaebetähtaja ennistamise avalduse rahuldamata. Vastustaja ei ole keeldunud X kinnistult killustiku likvideerimisest ehk toimingu tegemisest. Vastustaja on korduvalt kaebajatele väljendanud valmisolekut X kinnistult killustiku eemaldamiseks, kui tsiviilvaidluses nr 2-2213977 on lahend jõustunud ning juurdepääs ei jää läbima X kinnistut. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kohtule ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist asjaolud, millest lähtuvalt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada (

§ 152

lg 1 p 2), lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

1. Kohus jääb enda 20.04.
2. a määruses toodud seisukoha juurde ja leiab, et kaebus X Vallavalitsuse poolt kaebajate kinnistule ebaseadusliku tee rajamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks on esitatud selleks ette nähtud tähtaega rikkudes. Vastavalt

§ 46

lg-le 4 võib heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, 2 3-23-210 mille kõrvaldamist ta nõuab. Kaebajad märgivad kaebuses, et said X Vallavalitsuse poolt kruusa-saviseguse kattega tee rajamisest enda kinnistule teada

1. aasta augustis või septembris, kui kaebajad oma kinnistule läksid. Seega tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt
2. aasta augustis või septembris ning esitades 30.01.2023 halduskohtule kaebuse X Vallavalitsuse poolt kaebajate kinnistule ebaseadusliku tee rajamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks, ületasid kaebajad kaebuse esitamiseks

§ 46lg-s 4 sätestatud tähtaega.

7.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus.

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 01.10.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.
5. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11).
6. Kaebajad esitasid 24.04.2023 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendasid, et vastustaja on andnud kaebajatele erinevatel aegadel mõista, et tunnistab enda eksimust kaebajate kinnistule killustiku laotamisel ja tegeleb probleemiga, millega lõi kaebajatele ebaselge ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Kaebetähtaega ületati haldusorganilt vastust oodates. Mõjuvaks põhjuseks on ka kaebajate kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu nad ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või veel vähem kaebetähtaja arvestamisest.
7. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kaebajad said enda väidetavast õiguste rikkumisest teada
8. aasta augustis. Kaebajate soov lahendada asi kohtuväliselt ning selleks vallaga suhtlemine mitme aasta jooksul ning siiski soovitud tulemuse mittesaavutamine ei õigusta kaebetähtaja ennistamist, sest see ei ole objektiivne takistus kohtusse pöördumisel. Ka kohtuvälise lahenduse taotlemisel peab isik tegema kõik temast oleneva, et ta jõuaks pöörduda kaebusega kohtusse tähtaegselt. Vastustaja on tunnistanud enda eksimust kaebajate kinnistule killustiku vedamisega, kuid selle kinnituse andmine ei ole kaebajaid eksitav. Vaatamata sellele, et kaebajate sõnul lubas vastustaja nende kinnistule veetud killustiku eemaldada, kuid seda ei teinud, ei saanud kaebajad arvata, et valla tegutsemine killustiku eemaldamiseks võtab aega mitmeid aastaid. Vastustaja antud võimalikele selgitustele vaatamata pidid kaebajad hiljemalt
9. aastal mõistma, et vastustaja jääb toodud killustiku äravedamisel tegevusetuks, ning astuma samme enda õiguste kaitseks. Kui lähtuda kaebajate väitest, et alles
10. aasta alguses juristi poole pöördudes said nad teada, et neil on õigus valla tegevust vaidlustada, ei olnud siiski 3 3-23-210 kaebajatel kui õigusvaldkonnas kogenematutel isikutel alust eeldada, et valla võimalikku õigusvastast tegevust ei saaks üldse vaidlustada või seda saab vaidlustada määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Praegusel juhul ei saa mõistlikuks pidada juriidilise abi otsimist alles
11. aasta jaanuaris, s.o viis aastat hiljem hetkest, mil kaebajad said teada nende kinnistul asuvale teele killustiku toomisest.
12. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebajate taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
13. Kohus märgib täiendavalt, et kuna vastustaja kinnitusel ei ole käesolevaks ajaks kõnealust teed määratud avalikku kasutusse, ei ole kohtul võimalik suunata kaebajaid ka nende õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele, s.o tee avalikku kasutusse määramise vaidlustamisele. Vaidlus selle üle, kas ümberkaudsete kinnistute omanikel on õigus kasutada kaebajate kinnistut läbivat teed juurdepääsuna avalikult kasutatavale teele, on aga lahendamisel poolte viidatud tsiviilasjas nr 2-22-
14. 13.

§ 152

lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg 3 järgi lõpetatakse menetlus juhul, kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, kaebust menetlusse võtmata. Nendest sätetest tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist. 14. Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot, tagastab kohus tasutud riigilõivu kaebajatele (

§ 104lg 5 p 4).

Riigilõiv tagastatakse samale arveldusarvele, millelt see tasuti, pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. 15.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Et X vald ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4