← Eesti

3-23-2317/5

Obsah (4)§ 361§ 362§ 29§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-2317 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks

) § 362 lg 2 alusel, kuna esineb

§ 361lg 2 p-s 7 sätestatud alus.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.

  1. Isik saabus
  2. oktoobril 2023 kell 13.42 Riiast reisirongiga ja suundus Valga raudteejaama ees olevasse bussipeatusesse. Isiku väitel tal dokumente ei olnud, kuid tema jope põuetaskust tuli välja paberdokument, mille isik rabas enda kätte ja proovis seda puruks rebida. Patrullpolitseinikel oli vaja kasutada isiku suhtes käeraudu, kuna isik oli politsei vastu agressiivselt meelestatud. Isik peeti
  3. oktoobril 2023 kell 13.50 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. 1.
  4. Menetlustoimingute käigus ilmnes, et isikul oli kaasas X nimeline Saksamaa dokument, sündinud
  5. augustil
  6. Vastusena PPA päringule vastas Saksamaa, et antud isikuandmetega isik on Saksamaal taotlenud varjupaika, kuid saanud seal keelduva otsuse ja isik peab Saksamaalt lahkuma. 1.
  7. X väitis menetlustoimingutel, et tema nimi on XX. Isik saabus aastal 2015 Euroopa Liitu ebaseaduslikult, eesmärgiga elada paremat elu ja õppida. Algul läks ta Rootsi, kus elas kolm aastat, edasi liikus Prantsusmaale ja pärast Prantsusmaad läks edasi Saksamaale. Isiku väitel ei ole tal Eestis sugulasi ega tuttavaid ning ta oleks läinud rongiga edasi Tallinna. Ta soovis minna Saksmaalt Soome, et kohtuda seal oma sugulastega. PPA tegi päringud Saksmaale ja Prantsusmaale Dublini menetluse raames, kuid hetkel PPA ei ole veel ametlikku vastust saanud. 1.
  8. Kuna Saksamaa on viimati menetlenud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust, siis Saksamaal on kohustus tegeleda isiku väljasaatmisega. Sellest tulenevalt algatas PPA Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse, kuid PPA ei jõudnud vormikohast tagasivõtupalvet veel Saksamaa ametivõimudele edastada. Saksamaa ametivõimudel on kohustus palvele vastata kahe nädala jooksul. Isik peeti kinni kell 11.08

§ 361lg 2 p 7 alusel isiku üleandmiseks vastutavale liikmesriigile.

1.5.

§ 361

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. PPA hinnangul kinnitavad isiku käitumine ja ütlused seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. PPA-le teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta. Kuna isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning isikul oli PPA hinnangul planeeritud edasine transport Soome liikumiseks, annab see aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. 1.

  1. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. vastuolus
  2. Kohus koostas esmalt
  3. oktoobril 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
  4. detsembrini 2023 (kaasa arvatud), seejuures juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  5. juuni
  6. a määruse nr 604/2013 art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU SEISUKOHT
  7. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks 2 selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 4.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb PPA, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1 teine lause).

5.

§ 361

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Dublini III määruse art 28 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt sellele määrusele, kui on isikute märkimisväärne põgenemise oht. Igat juhtumit tuleb eraldi hinnata. Kinnipidamine on lubatav, kui see on proportsionaalne, kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamise eelduseks on üleandmismenetluse tagamise eesmärk.

  1. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et isik esitas viimati rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal ja tema taotluse osas tehti tagasilükkav otsus, millest tulenevalt on Saksamaal kohustus tegeleda isiku väljasaatmisega. Samuti ei ole vaidlust selles, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seega on täidetud eeldus, et kinnipidamine viidatud alusel on vajalik üleandmismenetluse tagamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 24 lg-d 1 ja 4) (Riigikohtu
  2. juuni
  3. a määrus asjas nr 3-20-1697).
  4. Isik on avaldanud tema kinnipidamisel, et saabus
  5. aastal Euroopa Liitu eesmärgiga elada paremat elu ja õppida. Isik läks esmalt Rootsi, kus elas kolm aastat, õppis Rootsi keelt ja käis keskkoolis. Rootsist palus isik samuti varjupaika, kuid sealt sai eitava vastuse. Peale Rootsist varjupaiga osas eitava otsuse saamist liikus isik edasi Prantsusmaale, kus küsis samuti varjupaika, kuid sai eitava vastuse. Peale Prantsusmaad läks isik edasi Saksamaale, kus palus varjupaika, kuid mingit vastust ei saanud. Isiku väitel oleks ta läinud edasi rongiga Tallinna. Isik soovis minna Soome, et kohtuda seal oma sugulastega.
  6. Põgenemisohu definitsioon on esitatud Dublini III määruse art 2 p-s n: põgenemisoht on õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et taotleja või kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Kinnipidamise materiaalõiguslik alus on Dublini III määruse art 28 lg 2 koosmõjus art 2 p-ga n ja VSS §-ga
  7. Praegusel juhul on eelkõige asjakohane tugineda VSS § 68 p-le 9 (välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist). Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu
  8. detsembri
  9. a määrus asjas nr 3-202004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika). Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Sellele viitab esmalt isiku omavoliline lahkumine Saksamaalt ja suundumine riiki, kus tal puudub viibimisalus. Põgenemisohtu kinnitab ka isiku eesmärk lahkuda Soome, kuhu liikumiseks oli PPA hinnangul isikul planeeritud ka edasine transport. 3
  10. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et leebemad järelevalvemeetmed (

§ 29

lg 1) ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja nende saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (

§ 361lg 1).

Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et arvestades põgenemisohu olemasolu saaks

§ 29

lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul täita eesmärki samaväärselt kinnipidamisega.

  1. Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.
  2. Eeltoodut arvestades annab kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni
  3. detsembrini 2023 (kaasa arvatud). Seejuures tuleb PPA-l juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  4. juuni
  5. a määruse nr 604/2013 art-s 28 sätestatud tähtaegadest. 12.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.