← Eesti

2-22-9401/25

Obsah (13)§ 457§ 460§ 162§ 428§ 657§ 456§ 652§ 211§ 368§ 386§ 174§ 654§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 16.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9401 Tsiviilasi ISM

§ 457lg 1 järgi on kohtuotsus üldjuhul kohustuslik üksnes menetlusosalistele.

Kuigi varasema otsusega hageja eriõiguseellasele pandud kohustused on hagejale

§ 460lg 1 alusel siduvad, ei muuda see siduvaks kogu otsust.

Kostjad ei soovinud ega soostunud hageja eriõiguseellase asendamisega hagejaga varasemas menetluses, mistõttu ei olnud hagejal objektiivselt võimalik selles poolena osaleda ja oma vastuväiteid maksma panna. Lisaks ei ole vaidlusalust kraani nimetatud varasema otsuse resolutsioonis, aga see oleks ainsana siduv; sundtäitmine ja TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2). Nimetatud põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda hagejalt varasema otsuse alusel täitemenetluse korras vaidlusaluse kraani avamise kohustuse täitmist olukorras, kus kraani hageja korteris 2a ei asu ning vastavat asjaolu ei ole varasemas menetluses (korrektselt) tuvastatud.

  1. Hageja taotlusel tagas maakohus hagi 28.06.2022 määrusega ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2022/1018 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja esitas selle määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 24.08.2022 rahuldamata.
  2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - kohtulahendi täitmise korral võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena esitada üksnes faktilisi (elu)sündmusi, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist, samuti neid, mis tekkisid kohtumenetluse käigus, kuid menetlusosalisest sõltumata asjaolul ei saanud neid menetluses tõhusalt maksma panna ning kohus ei võtnud nende suhtes seisukohta. Hageja enda väitel tugines hageja eriõiguseellane varasemas menetluses asjaolule, et korteris 2a ei ole torustiku sulgemist võimaldavat kraani. Samale asjaolule tugineb hageja käesolevas asjas. Seega püüab hageja uue vaidlusega takistada jõustunud kohtulahendi täitmist; hageja ei saa esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi väitega, et ta ei olnud varasema menetluse pool ja kohus ei ole poolte vahelist õigusvaidlust enne täitemenetlust lahendanud. Väide objektiivsest põhjusest oma menetluspositsiooni eduka maksmapaneku võimalusest ilmajäämisest ei ole asjakohane. Hagejal oli kinnisasja omandajana võimalus astuda varasemasse menetlusse ja teostada oma menetlusõigusi, kuid seda võimalust ta ei kasutanud; asjakohatu on hageja väide kraani kohta korteris 1, sest varasemas otsuses ei tuvastatud, et korteri 3 veeühendus on suletud korteris 1 asuvast sulgseadmest. Hageja eriõiguseellane ei taotlenud korteri 1 omaniku varasemasse menetlusse kaasamist. Esitatud ei ole ka usaldusväärset tõendit, et korteris 1 asub asjaomane kraan; hageja ei ole eitanud, et korteri 3 veevarustus oli rajatud nii, et kahe korteri vahelise ühendustoru ühenduskoht asub korteris 2a. KrtS § 31 lg 1 ja hea usu põhimõtte järgi peab hageja tagama, et korterisse 3 suubuva torustiku ossa oleks jätkuvalt vaba veevool korteri 2a torustiku osast – nii nagu see oli enne 05.12.
  3. Kostja soov jõustunud kohtulahendi täitmiseks ja seeläbi oma korteri veevarustuse avamiseks ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. 3

(7)MAAKOHTU OTSUS 4. Maakohus rahuldas hagi 13.01.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) ja tunnistas varasema otsuse resolutsiooni p 4 sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud jättis kohus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

Sama otsusega lõpetas kohus

§ 428

lg 1 p 5 alusel tsiviilasja menetluse endise kostja suhtes, kes oli menetluse ajal surnud. 4.

  1. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur algatas 14.02.2022 hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2022/1018 varasema otsuse ja kostja täitmisavalduse alusel. Nõude sisu on mh kohustada hagejat avama korteri 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil. 4.
  2. Maakohtu hinnangul ei saanud korteri 2a vannitoa remont
  3. a mõjutada korteri 3 veevarustust, sest kostja kinnitusel kadus vesi korterit 3 varustavast veetorust
  4. a. Kohtutäituri täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kontrollimise protokollist ja sellele lisatud fotodelt ning RE kinnisvara AS-i eksperthinnangust ja sellele lisatud fotodelt nähtub, et alates
  5. a on korteri 2a vannituba olnud samas seisukorras. Kohtutäitur kontrollkäikudel ega kohtunik vaatlusel korteris 2a ühtegi korteri 3 veevarustust mõjutavat veetoru vahekraani või sulgventiili ei tuvastanud. Maakohus tuvastas vaatluse käigus, et korteri 3 torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud. Seega ei pruugi reaalne veetorustiku paiknemine elamus vastata enam 1950ndatest aastatest pärinevale projektile. Välistada ei saa, et korteri 3 veevarustuse puudumine võib olla tingitud mh ka torustiku vahetamisest või sellega seotud ehitustöödest samas korteris. Sellele viitab Densan OÜ arvamus. 4.
  6. Varasema otsuse resolutsioon p 4 kohustab hageja eriõiguseellast küll avama vaidlusaluse kraani, kuid seda ei ole kohustatud tegema korteris 2a. Seega ei saa kohustada ka hagejat avama kraani korteris 2a. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et korteris 2a pole kraani, mis mõjutaks korteri 3 veevarustust. 4.
  7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtule 07.07.2022 esitatud avaldus kaasomandisse kuuluva elamu veesüsteemi ümberehitamise eelse olukorra taastamiseks, kus avaldajaks on kostja ja puudutatud isikuks hageja. Eeltoodu põhjal peab järelikult ka kostja ise võimalikuks, et praegu ei saa korterist 2a mõjutada korteri 3 veevarustust. 4.
  8. Täitemenetluse jätkamine on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 lg-d 1 ja 2). Vaatluse käigus oli kostjate lepingulisel esindajal võimalik tutvuda korteriga 2a ja ta võis veenduda, et korteris 2a kraanide sulgemine või avamine ei mõjutanud kuidagi korteri 3 veevarustust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.
  9. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 25 t 25 min. Hageja esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Samuti ei ületa tunnihind 140 € (käibemaksuta) vandeadvokaadile tavaliselt makstavat tunnitasu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 4754,39 €, sh õigusabikulu 4264,39 € (käibemaksuga) ning hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 490 €. POOLTE SEISUKOHAD
  10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskuludega seotud otsustuste osas tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
  11. Esiteks kohaldas maakohus valesti TMS § 221, sest kohtulahendi täitmise puhul saab esitada sundtäitmise lubamatuse vastuväited vaid juhul, kui nende alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei saa nõuda, et täitedokumendis juba tuvastatud asjaolu tuvastaks nüüd teistsugustena. Hageja ei esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks tekkinud pärast varasema otsuse jõustumist. Samale asjaolule (vaidlusaluse kraani puudumine) tugines hageja eriõiguseellane varasemas menetluses. 4

(7)5.
  1. Teiseks ei andnud maakohus hinnangut PI „Kommunaalprojekt“ koostatud elamu teise korruse plaanil kajastatud asjaolule, et korteris 2a asuva veetorustiku projektis on ette nähtud sulgurvahend. Kui projektis ette nähtud ja olemas olnud sulgseade puudub, sest korteri omanik on selle kõrvaldanud või on veetorustik muul viisil ümber ehitatud, siis on toimus omaniku ebaseaduslik tegevus, mis ei tohi kaasa tuua s tegevuse tagajärjele tuginemise võimalust õiguse rikkuja enda kasuks. 5.
  2. Kolmandaks viitas maakohus ebaõigesti TMS § 222 lg-le 1, mille alusel saab kolmas isik esitad hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Käesoleval juhul esitas nõude võlgnik TMS § 5 lg 1 tähenduses ja kostjaks on sissenõudja. Maakohus kohaldas õigusnormi valesti tuvastades ekslikult ja vajalike eelduste puudumisele vaatamata võlgnikule kolmanda isiku õiguse kuulumise. 5.
  3. Neljandaks tegi maakohus uuritud tõenditest valed järeldused. RE Kinnisvara AS-i hindamisaktile lisatud ning kohtutäituri ja kohtu vaatlusel tehtud fotodelt nähtub, et korteri 2a sanitaarruume on remonditud, aga neist ei saa järeldada vaidlusaluse kraani puudumist. Samas jättis kohus hindamata veepüstiku projektjoonise ega põhjendanud arvamust, et veesüsteemi praegune olukord ei pruugi vastata 1950ndate projektile. Maakohus järeldas vaatluse põhjal, et korteri 3 torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud, aga kumbki pool ei ole väitnud, et see asjaolu seonduks hageja kohustuse täitmisega. Denson OÜ tõendist saab teha üksnes järelduse, et korteri 3 veevarustust tagaval toru osal, mis jääb kortereid 2a ja 3 eraldavast vaheseinast korteri 2a poole, on torus ese, mis võib takistada vee voolamist.
  4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning menetluskulud pandi kostja kanda ja määrati kindlaks rahaliselt. Uue otsusega jääb hagi rahuldamata ning hageja kannab tema enda ja kostja menetluskulud (

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas (endise kostja suhtes menetluse lõpetamine) jääb sama otsus muutmata ja on edasi kaebamata jõustunud (

§ 456lg 4 ls 2).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus. 8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest varasema menetluse ja otsuse ning täitemenetluse kohta (

§ 652lg 1 p 1).

Pooled ei vaidle, et varasem otsus (tl 11–15, jõustunud ringkonnakohtu 11.10.2021 otsusega, tl 16–19) on hageja suhtes siduv.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas saab uuesti asuda tuvastama asjaolu, kas hageja korteris 2a on vaidlusalune kraan, mille olemasolu tuvastati varasema otsusega. See toob kaasa hagi rahuldamata jätmise. Põhjendused on järgmised. 9.
  2. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem praktika). 5

(7)9.
  1. Pooled on üksmeelsed ja seda kinnitab ka varasem kohtuotsus, et varasemas menetluses vaieldi mh küsimuses, kas hageja korteris 2a asub kraan, mille kaudu saab juhtida kostja korteri 3 veevarustust. Kohtud tuvastasid, et korteris 2a asub asjaomane kraan (varasema otsuse p 8, millega ringkonnakohus nõustus oma otsuse p-des 17.1–17.4). Hageja ei väida, et varasema otsuse p-s 8 tuvastatud kraan oleks korterist 2a eemaldatud pärast varasema otsuse tegemist. Seega ei tugine hageja faktilisele (elu)sündmusele, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. 9.
  2. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et ta saab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi pelgalt seetõttu, et ta ei olnud varasema menetluse pool. Vaidlust ei ole, et hageja on varasema menetluse kostja eriõigusjärglane (sama korteriomandi järgmine omanik) ja lahend on tema suhtes

§ 460

lg 1 ls 1 järgi siduv (st

§ 460lg 2 tingimus pole täidetud).

Õiguskirjanduses on leitud, et jõustunud kohtuotsus kehtib õigusjärglase suhtes vähemalt põhinõude osas alati samal viisil ja sama sisuga kui algseks menetlusosaliseks olnud õiguseellase suhtes (

II komm, § 460, p 3.2.a). Kohtulahendi siduvus nimetatud tähenduses hõlmab ka seda, et kohtulahendi järgi kohustatud isiku õigusjärglane saab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ainult samadel alustel ja tingimustel nagu kohustatud isik. Vastupidise käsitluse järgi oleks võimalik lõputult vältida mistahes asjaga seotud kohustuste täitmist, võõrandades asja edasi ja esitades üha uusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid samadel asjaoludel. 9.4. Hageja leiab, et ta ei saanud objektiivsetel põhjustel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna vaidlusaluse kraani puudumise väidet, sest käesoleva menetluse kostja olevat takistanud hagejal astumast varasemasse menetlusse poolena pärast korteri omandamist. Ringkonnakohus selle põhjendusega ei nõustu.

§ 211

lg 1 ls 1 sätestab mh, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Järelikult oli hagejal õigus astuda varasemasse menetlusse ja selle õiguse teostamine ei sõltunud praeguse menetluse kostjast. 9.

  1. Senises kohtupraktikas on leitud, et kui vastaspool (või tema õiguseellane) käitus sundtäidetava kohtulahendini viinud menetluses vastuoluliselt ja hilisema täitemenetluse võlgnik jäi seetõttu ilma võimalusest kasutada tõhusalt kohaseid õiguskaitsevahendeid, siis võib TMS § 221 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p 11.2). Käesoleval juhul ei ole aga tegemist kirjeldatud olukorraga, sest eelmises p-s 9.4 märgitu kohaselt ei saa hageja sisuliselt heita kostjale ette vastuolulist käitumist varasemas menetluses, vaid tõhusad õiguskaitsevahendid võisid jääda kasutamata kas hageja enda või tema eriõiguseellase käitumise tõttu. 9.
  2. Niisiis pole täidetud kumbki eespool p-s 9.1 kirjeldatud võimalus selleks, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena saaks hageja tugineda vaidlusaluse kraani puudumisele. Tegemist ei ole uue (hilisema) asjaoluga ja samade väidete esitamine varasemas menetluses polnud objektiivselt võimatu. Järelikult välistab TMS § 221 lg 2 hagi alusena märgitud vastuväitele tuginemise ja TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. 9.
  3. Eeltoodud kaalutlustel ei ole vaja asja lahendamisel hinnata täitemenetluse dokumente ega kraani väidetava puudumise kohta esitatud ja kogutud tõendeid, sest kohus ei saa sama asjaolu uuesti hinnata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses. Ühtlasi ei ole vaja vastata kostja kaebuse ülejäänud väidetele.
  4. Ringkonnakohus möönab, et varasema otsuse resolutsiooni p 4 on osaliselt ebaselge ning selle kohane täitmine ja ka täitmisele sundimine võib olla keerukas. Samas avaldas hageja, et ta ei soovi esitada

§ 368lg-s 2 sätestatud tuvastusnõuet. Kostja ei avaldanud, et tema sooviks vastava nõude esitada. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste 6

(7)tuvastamist

§ 368

lg 2 järgi, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus (RKTKo 19.01.2011, 3-2-1-134-10, p 13). Kirjeldatud olukorras ja võttes lisaks arvesse eespool p-s 9.6 kokkuvõtvalt märgitut, et saa hagi rahuldada pelgalt hea usu põhimõtte alusel, sest ka see eeldaks vaidlusaluse kraani puudumise tuvastamist. 11. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagi tagamine tühistada (

§ 386lg 4 ls 1).

12. Hageja ja kostja senised menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Endise kostja suhtes on menetlus maakohtu otsusega lõpetatud ilma menetluskulusid jaotamata ja selles osas on otsus jõustunud.

§ 174

lg-te 3 ja 5 mõtte kohaselt määrab menetluskulud vajalikus osas rahaliselt uuesti kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). 13. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi praeguseks otsustatud menetluskulude jaotuse (

§ 654

lg 2² ja

§ 173lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.11.2023 otsusega RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 222-9401 (v.a otsuse resolutsiooni p I.2, mille kohaselt on kostja X osas Harju Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus edasi kaebamata jõustunud) ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  6. Rahuldada ISM Varad OÜ kassatsioonkaebus. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.