S § 209 objektiivne koosseis ei ole täidetud. Prokuratuuril oleva teabe põhjal ei saa sedastada, et C oleks isiklikult täitnud aktiivselt tööülesandeid. Ka ei nähtu andmetest, et C oleks tahtlikult esitanud Tervisekassale andmeid oma ajutise töövõimetuse kohta ning jätkanud aktiivset töötamist. Seetõttu ei ole sedastatav, et Eesti Tervisekassa oleks teinud eksimuses olles varakäsutuse ning kannatanud seeläbi kahju. Ühtlasi märkis abiprokurör, et kuriteokaebuse punktis 4 toodud asjaolude suhtes, mis puudutab C tegevust seoses OÜ Y pankrotimenetlusega, on Riigiprokuratuur jätnud
lg 1 p 1 ja § 207 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada vaid kannatanu ning leidis, et X ei saa selles kriminaalmenetluses kannatanuna käsitada. Tõlgendus, et kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale saaks esitada ka isik, kes peab ennast kannatanuks, kuigi ei ole kannatanu
mõttes, muudaks seadusandja poolt süüdistuskohustusmenetluses seatud kaebeõiguse piirangud ja kaebetähtajad sisutühjaks, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmisi ja lõpetamisi saaks tähtajatult vaidlustada kõik isikud sõltumata nende puutumusest kõnealuste juhtumitega. Lisaks märkis abiprokurör, et sama sündmuse suhtes tehtud varasema kaebuse lahendamisel leidis juhtiv riigiprokurör, et X ei saa selles asjas käsitleda kannatanuna. Abiprokuröri hinnangul ei olnud kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid või seisukohti, mis annaks aluse varasemat seisukohta muuta. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
kohaselt ongi ringkonnakohtu pädevuses eelkõige legaliteediprintsiibist kinnipidamise kontroll. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab kohus seega kontrollima, kas siiski esineb piisav alus (
Kaebuses tehakse etteheiteid ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele, sh märgitakse, et prokuratuuril puudub pädevus jätta kuriteokaebust täielikult või osaliselt läbi vaatamata. Seda eksimust ei parandanud ka Riigiprokuratuur. Prokuratuuril on absoluutne kohustus vaadata sisuliselt läbi asjakohased etteheited menetluse alustamata jätmisele.
§-s 213 saab näha prokuratuuri järelevalvemehhanismi legaliteedipõhimõtte järgimise üle. Osutatud paragrahvi lõige 6 annab kõrgemalseisvale prokurörile õiguse hinnata kriminaalmenetlust lõpetava määruse seaduslikkust ka siis, kui kaebajal ei ole
§-st 207 tulenevat kaebeõigust. Legaliteedipõhimõttest tulenevalt on prokurör kohustatud sisuliselt läbi vaatama asjakohased etteheited, mille kohaselt puudus alus kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks või selle lõpetamiseks. Teisisõnu peab kõrgemalseisev prokurör ka omal algatusel (ex officio) hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, kui talle saab mis tahes allikast teatavaks tõsiseltvõetav kahtlus, et kõnealune menetlusotsustus ei pruugi olla seaduslik ja põhjendatud ning seda ka juhul, kui asjakohane teave pärineb isikult, kes ei saa kasutada
§-des 207-208 sätestatud kaebeõigust (Riigikohtu 18. juuni 2021 määrus nr 121-1591, p 19). Kuna Riigiprokuratuuri määruses pole kuriteo alust hinnatud, on Riigiprokuratuur legaliteedipõhimõtet rikkunud. Legaliteedipõhimõttest tulenevalt ei ole kriminaalmenetluse ajendi ja aluse sedastamisel kriminaalmenetluse alustamine prokuratuuri kaalutlusõigus, vaid kohustuslik. Seega, isegi kui jaatada kaebeõiguse puudumist, on potentsiaalse kuriteo osas (täiendava) teabe edastamine prokuratuurile kaebaja kodaniku kohustus ja seda teavet peaks prokuratuuriga jagada saama sõltumata kaebeõiguse olemasolust. Selliselt on tagatud, et prokuratuuril on võimalik hinnata, kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Seetõttu tulnuks kaebuses esitatud kuriteole viitavaid asjaolusid kontrollida. Lisaks leitakse, et kuriteo asjaolude hindamine on mõistlik juba menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt. Tervisekassal kui isikul, keda C pettis ning kes tegi pettuse tõttu varakäsutuse ja sai kahju, on samuti õigus esitada nii kuriteokaebus kui ka edasikaebeõigus
§-de 207 ja 208 mõttes. See tähendab, et kaebuse esitaja esitatud asjaolusid tuleks prokuratuuril varem või hiljem igal juhul kontrollida. Teave, mis kriminaalmenetluse alust kinnitab, on prokuratuurini jõudnud ning nende asjaolude kontrollimine ei tohiks jääda kaebeõiguse puudumise tõttu tegemata või ootama aega, mil otsene kannatanu samade asjaoludega n-ö „oma“ kaebuse esitab. Kui kuriteole viitavat teavet eiratakse kaebeõiguse puudumise tõttu, kahjustab see laiemalt õiguskorda, kodanike usaldust õigussüsteemi vastu ning seab ohtu ühiskonna turvalisuse. 3 1-23-5733 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud 12. septembri 2023 määruses tehtud otsustust. Sellest tulenevalt ei ole sisuliselt tegemist
lg 1 sätestatud korras esitatud kaebusega ning ringkonnakohus ei saa seda läbi vaadata.
Mõlemad seisukohad on ilmselgelt alusetud. Ringkonnakohtu pädevuses ei ole legaliteedipõhimõttest kinnipidamise kontroll sõltumata kaebeõiguse küsimusest. Vastavalt PS § 146 esimesele lausele mõistab kohus õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. See tähendab muu hulgas seda, et kohus saab mõista õigust neis küsimustes, milleks menetlusseadustik talle pädevuse annab, tehes seda menetlusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ringkonnakohtu pädevus selle kontrollimiseks, kas prokuratuur on järginud legaliteedipõhimõtet, tuleneb
§-st 208. See tähendab, et ringkonnakohus kontrollib legaliteedipõhimõttest kinni pidamist kaebuse alusel, mille on menetlusseadustikus ettenähtud korras esitanud isik, kellele on menetlusseadustikuga selleks õigus antud. Ammugi ei tähenda kriminaalmenetluses kehtiv legaliteedipõhimõte seda, et kaebajal, kelle hinnangul on Riigiprokuratuur jätnud mingi küsimuse põhjendamatult lahendamata, oleks 4 1-23-5733 õigus konstrueerida ise Riigiprokuratuuri otsustus ja see vaidlustada. Menetleja otsustusena saab käsitada ainult neid otsustusi, mis on määruses kirjas. Taotlust tühistada otsustus, mida määruses polegi, ei saa ringkonnakohus ilmselgelt menetleda. Esitatud kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus lahendada ka küsimust, kas Riigiprokuratuuri tuleks kohustada võtma seisukohta kuriteokaebuses kirjeldatud teos kelmuse tunnuste esinemise küsimuses, sest sellist taotlust pole kaebuses esitatud. Kuna Riigiprokuratuuri määruses olevat otsustust vaidlustatud pole ja kaebuse taotlus ei haaku Riigiprokuratuuri määrusega, ei ole ringkonnakohtul võimalik esitatud kaebust
Seetõttu pole ringkonnakohtul vajadust kaebuse väidet, et Riigiprokuratuur oli kohustatud kelmuse tunnuste esinemise suhtes seisukoha võtma, sisuliselt käsitleda. Siiski peab ringkonnakohus obiter dictum korras vajalikuks märkida, et legaliteedipõhimõttest ega kõrgemalseisva prokuröri õigusest tühistada prokuröri madalamalseisva prokuröri määrus ei tulene kõrgemalseisva prokuröri kohustust esitada igale tema poole pöördunule oma seisukoht madalamalseisva prokuröri määruse suhtes. Selle, kellele ja millisel juhul peab Riigiprokuratuur esitama oma seisukoha menetluse alustamata jätmise põhjendatuse suhtes, määrab
Viidatud säte annab kaebeõiguse ainult kannatanule, mis tähendab, et Riigiprokuratuuril on ka kohustus esitada oma põhistatud seisukoht, kas menetlus jäeti alustamata põhjendatult, ainult vastusena kannatanu või tema esindaja esitatud kaebusele. Seega on ilmselgelt põhjendamatu kaebuse esitaja etteheide, et kaebuse läbi vaatamata jätnud Riigiprokuratuuri määruses pole kuriteo alust vähimalgi määral hinnatud, vaid on käsitletud vaid kannatanu staatuse temaatikat.
lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 3 juhindudes jätab ringkonnakohus esitatud kaebuse läbi vaatamata. 5 1-23-5733 Allkirjastatud digitaalselt 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.