Obsah (8)

§ 37§ 38§ 121§ 43§ 207§ 120§ 80§ 81

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Ma

§ 37

lg 2 p 6 alusel siiski jätkuvalt ka tuvastamiskaebuse esitamine, siis millised on need põhjendused, miks tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik on (

§ 38lg 4 ja § 45 lg 2).

Kui kaebaja soovib esitada ka hüvitamisnõuet

§ 37

lg 2 p 4 kohaselt, siis tuli tal kohtule teatada nõutava hüvitise suurus (

§ 38lg 2).

Kohtule tuli esitada ka tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (

§ 38lg 1 p 8).

8.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus selgitas, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. X sai halduskohtu 19.11.
2. a määruse kätte 03.12.
3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 18.12.2021 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 19.11.
5. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saadetaks asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmiseks. 7.
6. Määruskaebuses leiab kaebaja, et kaebust tagastades takistas halduskohtunik ametnike õigusvastase tegevuse varjamise eesmärgil tema õigust PS § 15 järgi ja rikkus PS § 14 ning

-i nõudeid. 7.

1. Maanteeameti nõue oli algusest peale õigusvastane tegevus, kuna kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik ja kaebaja andmed olid kantud rahvastikuregistrisse. Isik, kes eemaldas kaebaja andmed rahvastikuregistrist, tegutses kuritegelikult või justiitsministeeriumi käsul, kuid mitte kedagi ametnikest ei ole vastutusele võetud kuni käesoleva ajani. Samuti ei ole kaebaja õigusi taastanud ükski kohus Eestis, mis on tõendatud asjaga nr 3-21-1121, mis oli ka Eesti kõrgeimas kohtus, kuid 30.11.2021 ei tehtud sisulist otsust minu kaebuse osas. 7.
2. Kohtunikul ei olnud õigust nõuda täiendavaid selgitusi, kuna esmane kaebus kajastab kohtu poole pöördumise põhjusi ja need olid Ü. Polluksile arusaadavad, kuid ta keeldus kaebust vastu võtmast. Ringkonnakohus juba tühistas tema määruse kaebuse tagastamise 2 kohta. Kohtunik isiklikult püüab juba teistkordselt takistada kaebajal õigusemõistmise teostamist. 7.
3. Kaebajat antud asja materjalidega mitte tutvustades ei ole kohtunikul õigust kaebust tagastada. Samuti ei olnud kohtul õigust nõuda kaebuse muutmist, kuna see on ainult kaebaja õigus ja kohtul on kahju hüvitamise kohtuliku hindamise kohustus. 7.
4. Kohus tegi kohtumäärused neid vene keelde tõlkimata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja vastab vähemalt minimaalmääras määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 9. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. 10. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebuse tagastamisel seoses kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmisega PS §-de 14 ja 15 rikkumisele viitamine ei ole asjakohane, sest vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kaebusega kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seda halduskohus kaebajale 19.11.

1. a määruses ka selgitas. 10.
2. Kaebaja viited sellele, et tema andmed olid kantud rahvastikuregistrisse ja haldusasjale nr 3-21-1121 on käesoleva vaidluse kontekstis samuti asjakohatud, sest asjas nr 3-21-1121 on jõustunud halduskohtu 29.09.
3. a määrus, millega tagastati kaebeõiguse puudumise tõttu Xi kaebus Narva-Jõesuu linna kohustamiseks taastama tema elukohaandmed rahvastikuregistris. 10.
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud väited, et halduskohtul ei olnud enam õigust nõuda kaebajalt täiendavaid selgitusi, kuna kaebus oli esitatud ja ringkonnakohus juba tühistas ühe halduskohtu määruse kaebuse tagastamise kohta, kaebajale ei tutvustatud antud asja materjale, ning, et halduskohtul ei olnud õigust nõuda kaebajalt kaebuse muutmist. Asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas 14.05.
5. a määrusega Xi määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 05.01.
6. a määruse ning saatis asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei tähenda seda, et halduskohus ei võinud kaebuse menetlusse võtmise üle otsustades enam leida, et tegemist on puudustega esitatud kaebusega ja anda kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 120

lg-st 3 tuleneb, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta kaebuse käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks. Käesoleval juhul leidis halduskohus ringkonnakohtu arvates 19.10.

1. a määruses põhjendatult, et kaebajal tuleb kaebuse nõudeid ja põhjendusi täiendada ja täpsustada, arvestades ringkonnakohtu 14.05.
2. a määruses esitatud tuvastamisnõuetega seonduvat seisukohta ja asjaolu, et ringkonnakohtule 05.01.
3. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuses märkis X, et ta soovib esitatud kaebust täiendada ka kahju hüvitamise nõudega. Kui kaebaja soovis jätkuvalt esitada ühte või mõlemat algses kaebuses esitatud tuvastamisnõuet, siis tuli tal halduskohtule esitada ka need põhjendused, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4 ja § 45 lg 2).

3 Kuna kaebaja väljendas esitatud määruskaebuses ise soovi esitada samas asjas halduskohtule ka hüvitamisnõue, siis tuli halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise üle uuesti otsustades välja selgitada, kas kaebaja sellise nõude ka esitab ja kui esitab, siis millised on hüvitamiskaebuse põhjendused ja vastustajalt nõutava hüvitise suurus (

§ 38lg 2).

Eeltoodu näol ei ole tegemist halduskohtu poolt kaebuse esitajalt kaebuse põhjendamatu muutmise nõudmisega, vaid

-st tulenevate halduskohtu toimingutega kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamise staadiumis. Samuti ei nähtu käesoleva haldusasja materjalidest, et kaebaja oleks pärast halduskohtu poolt 19.10.

1. a käiguta jätmise määruse tegemist esitanud halduskohtule taotluse asja materjalidega tutvumiseks ja halduskohus oleks jätnud selle taotluse lahendamata. X sai kaebuse käiguta jätmise määruse kätte 25.10.2021 ja esitas 25.10.2021 taanduse halduskohtuniku vastu, milline taotlus lahendati halduskohtus 26.10.
2. a määrustega. Nimetatud määrused sai kaebaja kätte 01.11.2021 ja ka siis oli tal veel aega kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks vastavalt 19.10.
3. a määrusele kuni 09.11.2021, kuid seda ta ei teinud ja halduskohus tagastas esitatud kaebuse põhjendatult 19.11.
4. a määrusega. 10.
5. Mis puudutab väidet, et halduskohus tegi asjas kohtumäärused neid vene keelde tõlkimata, siis märgib ringkonnakohus, et halduskohtul puudus kohustus omal algatusel võimaldada kaebajale kohtulahendi tõlget võõrkeelde.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 81

lg 6 näeb ette, et menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise menetlusosalise enda kulul. Käesolevas asjas esitas kaebaja detsembris 2020 halduskohtule kaebuse, mis oli eestikeelne. Samuti nähtub kohtuasja toimikust, et nii halduskohtu 19.10.

1. a määrus kaebuse käiguta jätmise kohta kui ka 19.11.
2. a määrus kaebuse tagastamise kohta saadeti kaebajale eestikeelsena ning kaebaja ei palunud halduskohtult määruste tõlkimise korraldamist ega taotlenud menetlusabi määruste tõlkimiseks vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 4