1-23-5310/8

(23231551035)Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Mia Valge Tõlk Evelin Veeret Põhja Ringkonnaprokuratuuri Annika Vanatoa abiprokurör Kriminaalasi Lerika Kersman süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Lerika Kersman, isikukood: 60506050881, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, xx klassi haridusega, xxx, xxx, elukoht: xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkendit kohaldatud ei ole; Kaitsja Vandeadvokaat Liis Suik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest § 73 lg 1, 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Lerika Kersman KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega.
2. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta Lerika Kersmanile mõistetud ärakandmata karistus 3 (kolm) kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Lerika Kersman ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Juhindudes KarS § 78 p 1 Lerika Kersman katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 19.10.2023.a.
4. Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 3 jätta riigi kanda käesolevas kriminaalasjas Lerika Kersmanil tekkinud menetluskulud kogusummas 1411,50.- (üks tuhat nelisada üksteist eurot ja viiskümmend senti) eurot. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
5. peatüki
6. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Lerika Kersman on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 04.05.2023 ajavahemikul 15.03 kuni 15.24, viibides Tallinnas aadressil xxx asuvas korteris, lõi korduvalt käte ja jalgadega näo piirkonda kannatanut Yit. Seejärel jätkas ta kannatanu peksmist nii, et viimane kukkus peaga vastu seina, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja tervisekahjustused. Seega pani Lerika Kersman toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, mis on teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe:
7. septembril 2023.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa, süüdistatav Lerika Kersman ja tema kaitsja vandeadvokaat Liis Suik sõlmisid käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Annika Vanatoa nõuab kohtus Lerika Kersman süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 3 kuu pikkuse vangistusega, milline KarS § 73 lg 1, 3 sätteid kohaldades jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, et Lerika Kersman ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50.- eurot ja riigi õigusabi saamisega seotud kaitsjakulud summas 280,80.- eurot, millisele lisanduvad kohtuistungil tekkinud kaitsjakulud, kuid millised jäetakse KrMS § 180 lg 3 tulenevalt täielikult riigi kanda tulenevalt sellest, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal alaealine. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes, mida kõik osapooled kinnitasid KrMS § 245 lg-st 4 juhindudes enda allkirjaga kokkuleppel. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.10.2023.a toimunud kohtuistungil Lerika Kersman nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Samuti süüdistatav Lerika Kersman nõustus kriminaalasjas tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmisega. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Liis Suik kinnitas kohtus, et tema hinnangul kokkuleppe sõlmimine on olnud tema kaitsealuse vaba tahe, kokkulepet sõlmides ei ole rikutud kriminaalmenetluse sätteid ning seetõttu taotleb ka tema kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. 2 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja paludes kohtult selle kinnitamist taotletud kujul. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja süüdistatava kaitsja ning abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Lerika Kersman tuleb süüdi tunnistada KarS § 121lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades KarS §-de § 73 lg 1, 3; § 78 p 1 ja KrMS § 180 lg 3 sätestatut. Käesolevas kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud sundraha ja kaitsjakulud kohtueelses – ja kohtumenetluses jätta täies ulatuses riigi kanda. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 3