Obsah (9)

§ 663§ 657§ 475§ 477§ 5§ 392§ 465§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2023.a, Tallinn

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi 4 2-22-12127 saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 19. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et avaldaja heidab maakohtule ette nii põhjendamiskohustuse rikkumist ja tema väidetele vastamata jätmist, kui ka asjaolude ja nõuete välja selgitamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub sellega. 20.

§ 475

lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.

§ 477

lg-st 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 21.

§ 5

lg-s 3 ning

§ 477

lg-tes 5 ja 7 väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt RKTK m, 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 11). Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette

§ 392lg 1 p 1.

Maakohtu poolt avaldaja nõude väljaselgitamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine (vt RKTKm 09.06.

1. a, 3-2-1-65-09, p 14).
2. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt

§ 5

lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, kui jättis avaldaja nõuded ja asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata.

1. Käesolevas asjas on maakohus menetlenud avaldaja avaldust korteriühistu 21.06.
2. a üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamise nõudes. Samas nähtuvad juba avaldaja esialgsest, maakohtule 18.08.
3. a esitatud avaldusest asjaolud, mis võivad olla aluseks vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Nimelt on avaldaja tuginenud sellele, et üldkoosolekule esitatud majanduskava ei vasta KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Seaduse nõuetele mittevastava majanduskava vastuvõtmise vastuväide on TsÜS § 38 lg 1 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Maakohtule 11.09.
4. a esitatud menetlusdokumendis on avaldaja välja toonud, et pöördus kohtusse üldkoosoleku otsuse protokolli punkt 4 kehtetuks tunnistamiseks.
5. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tsiviilasja materjalidest seega, et avaldaja soovis, et kohus kontrolliks ka vaidlustatud otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamise aluseid. Olukorras, kus avaldaja oli kohtule esitanud erinevaid ebaselged menetlusdokumente ning nõudeid ja nõuetega seostamata asjaolusid, tuli maakohtul, tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest, teha kõik mis vajalik, et välja selgitada nii avaldaja nõuded kui ka nende nõuete aluseks olevad asjaolud. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (vt RKTKm, 16.01.
6. a, 2-183298/40, p 15.1). Käesolevas asjas ei ole maakohus seda teinud, kuigi on avalduse kolmel korral käiguta jätnud ning 12.09.
7. a määruse põhjendusi arvestades vähemalt selle hetkeni märganud, et avaldaja nõue on seotud ka otsuse nr 4 võimaliku kehtetusega. 5 2-22-12127
8. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei saanud tähelepanuta jätta avaldaja esitatud otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamise nõuet ja asjaolusid, mis võivad olla nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ning avalduse lahendamisel aluseks võtta üksnes avaldaja 02.10.
9. a menetlusdokumendis esitatud üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamise nõuet. Kohtupraktikas on samuti rõhutatud, et kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt RKTKo, 05.06.
10. a, 2-16-19017, p 17). See põhimõte kohaldub ringkonnakohtu hinnangul ka korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel ehk käesolevas asjas.
11. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus oma eksimusi kõrvaldanud ka asjas lõpplahendit tehes. Nii on kohus jätnud vastamata avaldaja väitele majanduskava seadusele mittevastavuse kohta kui ka asjas välja selgitamata korteriühistu arvamuse selle väite osas. Lisaks on maakohus oluliselt rikkunud ka

§ 465

lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust, arvestades et vaidlustatud määrusest ei nähtu kohtu põhjendusi, miks ei ole vaidlustatud otsus nr 4 TsÜS § 38 lg-st 2 tulenevalt tühine.

1. Arvestades maakohtu rikkumisi ning asja õigeks lahendamiseks vajalike menetlustoimingute hulka ja mahtu, ei saa ringkonnakohus ise asja lahendada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel läbi viia seaduse nõutele vastav eelmenetlus, välja selgitada avaldaja nõuded ja nõuete aluseks olevad asjaolud ning uuesti hinnata, kas vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtib või on see tühine või kas esineb alus selle kehtetuks tunnistamiseks.
2. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruse tühistab ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saadab, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Võttes arvesse, et ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit, jäävad menetluskulud

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 30. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt

§ 696lg-st 3 (vt RKTKm 28.05.2014.

a, 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6