) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid
Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab asja menetluse, siis tühistab kohus asjas määratud kohtuistungi, toimumisajaga 23.11.2023. a.
Tulenevalt
lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada.
lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 807,95 eurot, sh riigilõivu summas 300,95 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 507 eurot. Tulenevalt
lg-st 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale menetluses tasutud riigilõiv summas 189,06 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 490 eurot, sh 111,89 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 378,11 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu 4 on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 3 sätestab erisusena, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis eelnimetatud sätteid arvestades on põhjendatud tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 189,06 eurot. Hageja taotlusel tagastab kohus riigilõivu Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.