← Eesti

2-23-105122/7

Obsah (10)§ 407§ 444§ 173§ 163§ 175§ 138§ 124§ 177§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-23-105122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-1051

) § 3141 lg 2 hoiatusega ning luges hagimaterjalid kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel, s.o 26.06.

  1. Kostja hagile vastamise tähtpäev oli seega 17.07.
  2. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

  1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
  2. Kohtule esitatud hagiavaldusest tarbijakrediidilepingust. nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C-154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C-377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
  3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendustega otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning märgib menetluskuludega seonduva. 8. Hageja palub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 ja VÕS § 115 alusel mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 40 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kujuneb sissenõudekulu järgmiselt: võlamenetleja töö, s.o helistamised 28.11.2022 ja SMS nr-le XXX saadetud 28.10.2022, 15.11.2022 5 eurot ning e-posti- kui ka posti teel edastanud nõudekiri 28.10.2022 25 eurot, hagihoiatus 28.11.2022 5 eurot ning hagihoiatus 20.01.2023 5 eurot. 3

(5)VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 4). Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 5). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud. Kohtule nähtub, et hageja viidatud kõigi kirjade eesmärgiks ei ole vaid võlgnikule meelde tuletada oma kohustust. Kohtu hinnangul ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda VÕS § 1132 mõistes hageja saadetud 28.10.2022 kirja, kuivõrd eesmärgiks on kostja teavitamine nõude loovutamisest ning 28.11.2022 ja 20.01.2023 saadetud kirju, kuivõrd nende eesmärgiks on kostja hoiatamine. Hagihoiatuste näol ei ole VÕS § 113² tegemist meeldetuletuskirjadega. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka muude kulude teke eelkõige seoses kostjale helistamisega ja SMS-de saatmisega. Kuivõrd hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millised on konkreetsed helistamise ja SMS-de saatmisega seotud kulud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitis nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 3459,22 eurot, s.o põhivõlgnevus 2958,82 eurot, intress 180,65 eurot, viivis 279,75 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja aga 3419,22 eurot, s.o põhivõlgnevus 2958,82 eurot, intress 180,65 eurot ja viivis 279,75 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 98,9% ((3419,22x100)/3459,22). 10. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 98,9% ulatuses kostja kanda ning 1,1% ulatuses hageja kanda.

11. Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemisel mõista hageja kasuks kostjalt välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot. Hagejat esindas kohtumenetluses hageja töötaja.

§ 175

lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohtule teadaolevalt hagejal hüvitatavad sõidukulud puuduvad. 4

(5)12. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisaga 1 ja

§ 124lg-ga 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 13. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 420 eurot, millest kostja kanda jääb 98,9% ehk 415,38 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 4,62 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes

§ 177

lg-le 4, rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.