MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON
Mohamed Helmi Jebnouni mõisteti süüdi
p 1 järgi ja teda karistada 15 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 järgi loeti Mohamed Helmi Jebnounile kohtuotsuse alusel mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga. Mohamed Helmi Jebnounile mõisteti liitkaristus 15 aastat vangistust.
Karistuse kandmise alguseks loeti süüdimõistetu kinnipidamise aeg s.o 26.06.2013. Mohamed Helmi Jebnounile mõisteti
Mohamed Helmi Jebnouni tuleb saata Eesti Vabariigist välja. Mohamed Helmi Jebnouni suhtes kohaldati sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 5 aastat arvates isiku väljasaatmisest. Kohtuotsus jõustus 18.09.2014. Viru Vangla toetab kinnipeetav Mohamed Helmi Jebnouni tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et tema suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla, et ei soovi osa võtta Mohamed Helmi Jebnouni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab Mohamed Helmi Jebnouni ennetähtaegset vabastamist, kui ta saadetakse riigist välja. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Soovib edaspidi elada rahus. Asub vabanedes elama vanematele kuuluvasse majja xxxx. Kahetseb sooritatud kuritegu, tegu juhtus hetkel kui kaotas kontrolli närvide üle. Tulevikus suudab ennast taolistes olukordades kontrollida, sel hetkel kui see juhtus, ei suutnud. Vanglas on õppinud enda emotsioone kontrollima ja vältima olukordi, mis tekitavad konflikte. Kinnipeetav väitis, et ei keeldunud „Viha juhtimise“ programmis osalemisest. Vangla olevat temale öelnud, et ta ei vaja enam sotsiaalprogramme. Vanglas ei ole olnud agressiivne kaaskinnipeetavate suhtes. Juhtunud intsidendis oli ohver, teine kinnipeetav ründas teda. Tema pole kedagi kunagi rünnanud. Elamisluba ei ole, peab Eesti Vabariigist lahkuma. Soovib tulevikus laste elus osaleda. Vanglas on töötanud puidutsehhis, pidi seal töötamise lõpetama, kuna käega juhtus õnnetus. Vanglas ei ole inglisekeelseid rehabiliteerivaid tegevusi, milles ta saaks osaleda. Ei ole tasunud kohtuotsusega temalt väljamõistetud kahjuhüvitist, kuna kohtutäitur võttis raha ära ja raha ei ole. On nõus kahjuhüvitist tasuma, kuid ema saadetud rahast ei piisa. Kaitsja taotles Mohamed Helmi Jebnouni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kinnipeetava käitumist vangistuse kestel ei ole karistuse lõpuni kandmine põhjendatud. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei ole võimalik teha tõsiseid etteheiteid, isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaitsja on esitanud kohtule teatise kriminaalmenetluse 2 alustamata jätmise kohta ja palunud võtta nimetatud määruse Mohamed Helmi Jebnouni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide juurde. Määrusest nähtub, et Mohamed Helmi Jebnouni ei olnud konfliktides initsiaator. Kinnipeetaval on olnud raske vanglas toime tulla tulenevalt tema kultuuritaustast, kuid ta on püüdnud vangla eeskirju täita. Kinnipeetavaga läbiviidud vestlused on olnud positiivsete tulemustega, talle on mõista antud, et mingeid programme kinnipeetav ei vaja. Kinnipeetav on töötanud vanglas puidutsehhis, kahetsusväärselt lõppes töötamine traumaga. Kinnipeetaval ei ole elamisloa puudumise tõttu võimalust asuda avavanglasse, talle ei ole edasises vangistuses ettenähtud mitte ühtegi rehabiliteerivat tegevust. Kinnipeetav on avaldanud valmisolekut Eestist lahkuda. Iseloomustuses toodud riskid ei avaldu kinnipeetava kodumaal sellisel kujul kui Eestis. Iseloomustuses on märgitud riskiks alkohol ja see, et ta pani teo toime olles tarvitanud alkoholi. Mohamed Helmi Jebnouni organism ei olnud alkoholiga kohanenud ja kodumaal on alkoholi tarvitamine välistatud kultuuritaustast lähtudes. Kaitsja tõi välja, et Mohamed Helmi Jebnouni pidamine Eesti vanglas ei ole kellelegi kasulik. Tema vangistusega kulutatakse ainult Eesti maksumaksjate raha, isiku vabastamine ei riiva ühiskonna õiglustunnet. Ja vangla siiski toetab ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused
lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mohamed Helmi Jebnouni ära kandnud 10 aastat ja 2 kuud vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 15 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on elukoht vabaduses. Peale võimalikku ennetähtaegset vanglast vabanemist soovib Mohamed Helmi Jebnouni elama asuda xxxx oma vanemate juurde. Süüdimõistetul on välisriigi kodaniku passi kehtivusega kuni 21.08.2024. Eestis puudub elamisluba ja Mohamed Helmi Jebnouni on
Kohus on seisukohal, et kuna isikule kohaldatakse Eesti Vabariigist väljasaatmist Xxxx, siis kindla vabanemisjärgse elukoha puudumine Eesti Vabariigis ei takista tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning Mohamed Helmi Jebnouni motivatsioonikirjaga ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest täitmata on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede 3 kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Positiivselt iseloomustab kinnipeetavat töötamine kinnipidamisasutuses talle määratud koristaja, abitöölise ja puiduhöövelpingi operaatori ametikohal ning osalemine riskipõhisel vestlusel alkoholi kuritarvitamise mõjust isiku elule, kinnipeetav on läbinud vestlused psühholoogiga lähisuhete teemal ja asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetava sõnul on vangistuses viibimine aidanud alkoholi tarbimise soovist sootuks loobuda, ta on vanglas õppinud enda emotsioone kontrollima ja vältima konfliktiolukordi. Motivatsioonikirjale lisatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav suhtleb vangistuses oma pojaga. Eeltoodu põhjal võib kohtu hinnangul järeldada, et isik on teinud samme seaduskuuleka elu suunas ning on edaspidigi motiveeritud muutuma. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kohus peab positiivseks, et kinnipeetaval on olemas oskused, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Positiivsena arvestab kohus ka asjaolu, et isikul on vabanemisfondis 1786 eurot, ta soovib tulevikus laste elus osaleda, tal on kindel plaan vabanedes oma vanemate talus tööle asuda ja alustada äri poepidamisega. Kuid täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ei ole kinnipeetav läbinud, kuna kinnipeetav keeldus programmis osalemisest. Iseloomustusest nähtub ka, et 17.10.2016, 24.04.2017, 05.08.2019, 09.04.2020, 20.08.2020 määrati kinnipeetav tööle majandustööde abitööliseks (koristaja ametikohale), kuid kinnipeetav keeldus töötamast. Samuti keeldus kinnipeetav tööst suhteliselt hiljuti s.o 27.03.2023 ramadaani pidamiseks. Kohtule ei ole teada, et ramadaani ajal oleks moslemitel töö tegemine välistatud. Mohamed Helmi Jebnounil ei ole õigust usuliste veendumuste tõttu keelduda vanglas töökohustuste täitmisest. Taoline käitumine ei ole kooskõlas vangistuse eesmärkidega, see näitab väga selgelt, milline on kinnipeetava hoiak kehtestatud reeglite suhtes. Kinnipeetav toob motivatsioonikirjas välja, et ta ei keeldunud tööst, vaid palus vanglalt teist tööd, sest ta oli juba neli aastat töötanud koristajana. Kinnipeetaval ei ole õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavad tööd siis vangistusseaduse § 38 lõige 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb tema vaba valikuga kokku või mitte. Kinnipeetava tööl on oluline roll kinnipeetava ametialase ja sotsiaalse integratsioonis saavutamisel pärast vabanemist. Erialakirjanduses rõhutatakse töö kui kohtlemisabinõu eesmärgina kinnipeetava saavutusvõimelisuse arendamist motivatsiooni parandamise kaudu, samuti füüsilise ja vaimse võimekuse parandamist ning sotsiaalse vastutuse arendamist. Töö on mitte ainult kinnipeetava kohustus, vaid ka võimalus saada vangistusseaduse § 43 ettenähtud töötasu, mis tagab rahaliste nõuete täitmise. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetaval on raskusi kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega. K-Raha 28.06.2023 seisuga on isikul võlgnevusi summas 47 628 eurot. Kohtuotsuse kohaselt mõisteti Mohamed Helmi Jebnounilt kannatanu (mõrvatud abikaasa isa, kelle hoolde jäi tütre kolm alaealist last) kasuks välja kahjuhüvitis 992,70 eurot. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal ei ole temalt väljamõistetud kahjuhüvitise tasumise osas vastuväiteid, kuid tal ei ole raha, et kahjuhüvitist tasuda. Isik kahetses kohtuistungil toimepandud kuritegu, kuid ei ole asunud oma tegu heastama. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava vabanemisfondis on 1786 eurot ja vangistusseaduse § 44 lg 2 sätestatud isikuarvel oleva raha kasutamise kord ei ole absoluutne, sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kinnipeetav seda soovi korral muuta ja kinnipeetaval oleks võimalik kahjuhüvitist tasuda. Seega järeldub sellest, et Mohamed Helmi Jebnouni väited soovist tasuda kahjuhüvitis on paljasõnalised. 4 Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et kinnipeetaval on olnud raske vanglas toime tulla ja kinnipeetav ei olnud iseloomustuses märgitud konfliktis kaaskinnipeetavaga initsiaator. Mohamed Helmi Jebnouni kinnitas kohtuistungil, et tema ei ole kaaskinnipeetava suhtes vägivalda kasutanud, vaid oli intsidendis ohvri rollis. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vanglas käitunud vägivaldselt. 25.04.2019. a leidis aset juhtum, kus kinnipeetav kasutas vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Kohus tutvus kaitsja esitatud teatisega kriminaalmenetluse nr 19740000056 alustamata jätmise kohta. Teatisest selgub, et 25.04.2019 toimunud kaklus Mohamed Helmi Jebnouni ja teise kinnipeetava vahel oli imiteeritud ja reaalset kaklust ei toimunud, tegu oli kinnipeetavate vahel kokkulepitud tegevusega. Kummalgi isikul ei tuvastatud vigastusi. Samal päeval hiljem kambris tungis kaaskinnipeetav Mohamed Helmi Jebnounile kallale, Mohamed Helmi Jebnouni ei alustanud kaklust. Teatise kohaselt ei allunud Mohamed Helmi Jebnouni samal päeval ametnike seaduslikele korraldustele minna temale määratud kambrisse, mistõttu kasutati tema suhtes füüsilist jõudu. See on aga ehe näide isiku tegelikust mõttemaailmast ja suhtumisest. Kui Mohamed Helmi Jebnouni ei saa oma tahtmist, siis ta asub tegutsema kalkuleerivalt ja manipuleerivalt arvestamata, kas käitumisaktid on norme ning reegleid järgivad. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21; 1-14-10087 p, 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist vabaduses olles saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt. Karistusregistrist nähtub, et Mohamed Helmi Jebnounit on vangistuse ajal karistatud väärteokorras
16.04.2019 on kinnipeetav pannud toime varavastase väärteo vanglas. Mohamed Helmi Jebnouni käitumismallid ei võimalda kohtul teha järeldust, et isik suudab vabaduses käituda seaduskuulekalt. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi Mohamed Helmi Jebnouni õiguskuulekas käitumises vabaduses olles eelkõige tema mõtlemisest ja käitumisest lähtuv ohuprognoos. Iseloomustusest nähtub, et isik on vanglas ähvardanud 22.03.2023 enesevigastamise ja enesetapuga, üritades saavutada sellise käitumisega enda tahtmist. See näitab, et kinnipeetava arvates on manipulatiivsete võtete kasutamine aktsepteeritav. Nähtuvalt prokuratuuri teatisest on Mohamed Helmi Jebnouni käitumisreaktsioonide tõttu vanglaametnik pidanud kasutama füüsilist jõudu ja käeraudu. Kohus saab sellest järeldada, et kinnipeetava konfliktilahendusoskused ei toeta veel konfliktide mitteagressiivset lahendamist ja arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, võivad sellel olla rasked tagajärjed. Samuti selgub iseloomustusest, et eelneva riskihindamise kohaselt oli enne vangistust kinnipeetaval suuri probleeme alkoholi liigtarbimisega, kuid praeguse iseloomustuse raames toob isik välja, et tal alkoholiprobleemi ei ole olnud. Kinnipeetav süüdistab enda alkoholilembuses pigem teisi ja nendest tekkinud probleeme. Kohtuotsuse kohaselt oli M. H. Jebnouni 28.10.2012, kui ta kehaliselt väärkohtles oma abikaasat alkoholijoobes. M. H. Jebnouni läks abikaasa juurde, teatas, et on seda väga kaua oodanud ja nüüd lööb teda. M. H. Jebnouni lõi abikaasat rusikaga vastu kaela. Abikaasa jooksis elutuppa. M. H. Jebnouni läks abikaasale järele ja lõi teda elutoas korduvalt vastu reisi ja paremat kätt, samuti oma peaga vastu tema pead. Lisaks on kohtuotsuses märgitud, et 2012 oktoobris läks M. H. Jebnouni öösel oma abikaasa juurde, käes laia teraga kööginuga, millega lõikus abikaasa juukseid ning teatas, et tapab kõik ära. Abikaasa hakkas nutma ja paluma, mille peale M. H. Jebnouni hakkas naerma ning ütles, et tegi nalja. Ka siis oli M. H. Jebnouni alkoholijoobes. Seega saab kohus järeldada, et kinnipeetav on võtnud alkoholi teemal ennastõigustava hoiaku, kuid tegelikkus on midagi muud. Kohus ei nõustu kaitsja argumendiga, et Mohamed Helmi Jebnounile ei ole edasises vangistuses ettenähtud mitte ühtegi rehabiliteerivat tegevust. Individuaalse täitmiskava kohaselt on 5 kinnipeetavale planeeritud töötamine ja programm „Viha juhtimine“. Kinnipeetava töötamine on resotsialiseerimisabinõu, töö aitab kinnipeetaval sotsiaalset vastutust arendada. Kohus on arvamusel, et probleemide lahendamise oskuse edasiarendamine ning töötamine vanglas, sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine ja kinnipeetava enda põhjalikum eneseanalüüs soodustab positiivseid muutusi kinnipeetava hoiakutes ja käitumises. Arvestades isiku mõtlemisest ja hoiakutest lähtuvat riski, ei saa kohtu hinnangul käesoleval ajal välistada, et vabanedes võib Mohamed Helmi Jebnouni toime panna uue kuriteo.
lg 4 kohaselt tuleb materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (vt RKKKM 1-09-14104/142, p 22). Kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (RKKKm 1-14-5339 p 12). Kinnipeetava toimepandud kuritegu on raske esimese astme isikuvastane kuritegu, mille toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette kuni eluaegse vangistuse. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik ühiskonnale, vaatamata sellele, et isikut on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja isik viibib vangistuses esimest korda. Kohtuotsuse kohaselt tappis Mohamed Helmi Jebnouni oma abikaasa piinaval viisil. Teiselt isikult piinaval viisil elu võtmine näitab, et Mohamed Helmi Jebnouni ei oska olla empaatiline ja on võimetu mõistma teise inimese kannatusi. Seega on Mohamed Helmi Jebnouni suuteline äärmiselt kergekäeliselt vägivalda kasutama. Esitatud materjalide põhjal ei teki kohtul piisavat veenvust, et kinnipeetav suudab hoiduda hälbivast käitumisest ja lahendada elus ettetulevaid konfliktseid situatsioone rahumeelselt. Mohamed Helmi Jebnouni elas abieluprobleeme üle selliselt, et muutus närviliseks ning agressiivseks. Täna ei esine kinnipeetaval veel piisavas koguses arusaamu, mis kinnitaks ühiskonnanorme väärtustavaid hoiakuid. Kinnipeetava soodumus uusi kuritegusid toime panna peab olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked. Kaitsja väitele, et Mohamed Helmi Jebnouni vabastamine ei riiva ühiskonna õiglustunnet, peab kohus vajalikus anda järgneva selgituse. Riigi kriminaalpoliitilisest eesmärgist tuleneva karistussüsteemi eesmärk on toetada õiguskuulekat eluviisi ja tagada seeläbi kindlustunne, et meie ühiskonna väärtustel põhinevad normid rakendatakse ellu. Ühiskonna õiglustunde riive analüüsimisel tuleb lähtuda asjaolust, et riiklik karistussüsteem kuulub nende tegurite hulka, mis otseselt või kaudselt aitavad kaasa käitumishoiakute kujundamisele ja säilitamisele ehk kes on oma hoiaku tõttu valmis normi järgima, seda ei ole vaja sundida. Käesolevalt aga kinnipeetava sisemise käitumiskontrolli rakendamisvõime ei ole kindel. Kohus hinnanud kõiki
lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Mohamed Helmi Jebnouni vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Mohamed Helmi Jebnouni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 194,40 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 15.09.2023 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-13-11203 jõustus 14.11.2023 Tartu Ringkonnakohtu (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.