KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9474 Tsiviilasi X

) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (

§ 187lg 6).

Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

1. Kostja ei ilmunud 19.09.2023 kell 10.00 toimunud eelistungile. Hageja lepinguline esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
2. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (

§ 410

). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (

§ 413lg 3).

Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses istungilt puudumise tagajärgi. Kostja seaduslik esindaja on kohtukutse isiklikult 08.08.2023 kätte saanud. Mitteilmumise põhjusest kohtule teatanud ei ole. Kostja kirjaliku menetluse osas nõusolekut andnud ei ole. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses, et kui kohus määrab asja arutamiseks istungi ja kostja ei ilmu istungile, on kohtul õigus teha tagaseljaotsus, lahendada asi sisuliselt või lükata asja 2

§ 413lg 1).

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab osaliselt hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud nõuete osas.

1. Pooled sõlmisid 15.02.2016 töölepingu nr 1-151, mille alusel hageja töötas kostja juures tähtajatult täistööajaga klienditeenindaja ametikohal põhipalgaga 910 eurot kuus koos lisanduva tulemustasuga 1,5% müügikäibest kalendrikuus, mida arvestatakse vastavalt lepingu lisale. Hageja ütles nimetatud töölepingu üles 20.12.2021 erakorraliselt ülesütlemisavaldusega, kuna kostja rikkus oluliselt töölepingut. Tööandja sai ülesütlemisavalduse samal päeval kätte. Tööandja ülesütlemisavaldust ei vaidlustanud.
2. Hageja on esitanud hagiavalduses muu hulgas taotluse töötamise registriskande muudatuse tegemiseks. Kohtu hinnangul puudub hagejal selle nõude osas õiguskaitse vajadus. Hagejal on endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse jõustunud otsuse alusel kanded. 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on (MKS eelnõu seletuskirja kohaselt) koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning lõike 7 alusel on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult parandama. Tööd võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates. Kui aga kande tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja otsusega kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel. Menetluskulud
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Kohus rahuldas hagi peaaegu täies ulatuses, rahuldamata jäi üksnes registrikande muudatuse tegemise nõue. Seetõttu jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. 7. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

8. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3