Obsah (8)

§ 113§ 115§ 475§ 492§ 103§ 127§ 173§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. september 2023 Tsiviilasja number 2-23-917 Tsiviilasi Co

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas
2. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve, Vahtra 4 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu kahju 637 euro 65 sendi hüvitamiseks ja sellelt viivise väljamõistmsieks.
3. juulil 2020 jõustus Seesam Insurance AS-i, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa Services”, AB “Compensa Services” ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė ühinemine, mille tagajärjel läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė-le, mis tegutseb Eestis avaldaja kaudu. Seesam Insurance AS kustutati äriregistrist
4. juulil
5. Seesam Insurance AS-i (kindlustusandja) ja Andrei Milleri (kindlustusvõtja) vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping , mille alusel oli kindlustusperioodil
6. juuli
7. a –
8. juuli
9. a kindlustatud korter asukohaga Vahtra tn 4–7 Kohtla-Järvel. Kindlustusvõtja esitas
10. veebruaril 2019 kodukindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt toimus
11. veebruaril 2019 korteris veekahju, mille põhjuseks oli korteri üldise keskküttesüsteemi (radiaatori) purunemine. 2 Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale 70% tekkinud kahjust 637 eurot 65 senti, arvestades omavastust 95 eurot. Kuivõrd kindlustatud isikule tekkis kahju kaasomandi esemest ning avaldaja on tekkinud kahju hüvitanud, on avaldaja omandanud kindlustushüvitise tasumisega kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 järgi. Kindlustatud korterile on kahju tekkinud kaasomandi esemest, s.o keskkütte radiaatorist, mis oli amortiseerunud. Maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Korteriühistu on oma kohustust rikkunud. Vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei taganud keskkütteradiaatori korrashoidu, mille tagajärjel tekkis kindlustatud korteri nr 7 omanikule kahju. Seega vastutab korteriühistu kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise eest

§ 115lg 1 ja Krt

S § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 2 p 1 ja alusel ning rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isikul on kaasomandi korrashoiukohustus olenemata sellest, et kaasomandi ese asus kindlustatud isiku korteris. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel. Seega isegi juhul, kui kahju tekkimist ei saa puudutatud isikule ette heita põhjusel, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud, saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel, kuna kindlustatud korteri eriomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega ka korteriühistu kohustuse rikkumisest. Avaldaja nõudis puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlike ja vajalike kulude hüvitamist, ning sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Nõue ei ole aegunud. Tegemist ei ole lepingust tulenevate nõuetega, millele saaks kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-t 1. Nõude esitamise aluseks ei ole kindlustusleping, mille aegumistähtaeg on kolm 3 aastat (

§ 475lg 1).

Kindlustusleping on sõlmitud korteriomaniku ja kindlustusandja vahel. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle

§ 492lg 1 alusel.

Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Praegusel juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aastat.

1. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ühestki avaldusele lisatud dokumendist ei nähtu, miks leke toimus ega tulene, et leke toimus seadmestiku amortisatsiooni tulemusel. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et leke toimus puudutatud isiku süü tõttu. Lekkekoht asus korteris nr 7, järelikult oli sellele juurdepääs vaid korteri omanikul. Vastavalt AÕS § 36 lg-le 1 oli omanik selle keskküttesüsteemi osa valdaja, mis asus tema korteris. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korteriühistu tegevus või tegevusetus oli lekke tekkimise põhjuseks. 3 Avaldaja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leke toimus
2. veebruaril
3. Avaldaja väljastas
4. märtsil 2019 kahju hüvitamise kohta maksmisotsuse nr 2/
5. Seega vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 hakkas avaldaja nõuete aegumistähtaeg kulgema hiljemalt
6. märtsist 2019 ning vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 möödus nõuete aegumistähtaeg
7. märtsil
8. Avaldus on koostatud
9. jaanuaril 2023, s.o 10 kuud pärast aegumistähtaja möödumist. Avaldaja nõue tuleneb lepingust ning nõudele kohaldub aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 150 lg-le
10. Vastavalt Seesam Insurance AS-i 1/
11. a üldtingimuste §-le 25.
12. on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks. Leke toimus
13. veebruaril 2019, seega muutusid kindlustuslepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks alates
14. detsembrist
15. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 lõppes avaldaja nõuete aegumistähtaeg
16. detsembril
17. Avaldaja koostas avalduse
18. jaanuaril 2023, s.o peale aegumistähtaja lõppemist. MAAKOHTU SEISUKOHT
19. Viru Maakohus jättis
20. märtsi
21. a määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 500 eurot. Kindlustusandja ja korteri asukohaga Kohtla-Järve, Vahtra 4–7 omanik Andrei Miller kindlustusvõtjana on
22. juulil 2018 sõlminud kindlustuslepingu (tl 10–11). Kindlustusandja sai
23. veebruaril 2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus korteris samal päeval kahjujuhtum (tl 12–13). Avaldaja
24. märtsi
25. a maksmisotsusega nr 2 /2019002057 hüvitati korteriomanikule taastamiskulud 70% ulatuses ehk 732 eurot 65 senti (kogusummast 1046 eurot 64 senti arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus 95 eurot). Avaldaja on kindlustusandja, kellele on

§ 492

lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (

§ 115

lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 15). Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ei tulene kindlustuslepingust. Kindlustusleping oli sõlmitud kindlustusandja ja korteriomaniku vahel. Ka korteriomaniku võimalik kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu ei tulene korteriomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingust. Avaldaja on

§ 173

ja § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni korteriühistu vastu (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 14). 4 Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kindlustusvõtja nõue korteriühistu vastu tuleneb seadusest. Korteriomaniku võimaliku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu saab kvalifitseerida lepingust tulenevaks nõudeks KrtS § 12 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 ning

§ 115alusel.

Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriühistu üheks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine, sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele

§ 3p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest.

Võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kindlustusvõtja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Nõude üleminekuga

§ 492

lg 1 alusel omandas avaldaja kindlustusvõtja õigusliku positsiooni suhtes korteriühistuga. Seega tuleneb ka avaldaja esitatud nõue tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, seega ei ole puudutatud isiku viide TsÜS § 150 lg-le 1 asjakohane. TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, ja lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leke korteris toimus 25. veebruaril 2019. Samal päeval esitas kindlustusvõtja kindlustusandjale kahjuteate. Avaldaja väljastas 13. märtsil 2019 kahju hüvitamise kohta maksmisotsuse nr 2/2019002057. Seega kooskõlas

§ 492lg-s 1 ja Ts

ÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga hakkas avaldaja jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema

1. märtsist
2. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 saabus nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg
3. märtsil
4. Avaldus on kohtule esitatud
5. jaanuaril 2023 ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Kuigi kahju hüvitamise eeldused oleks käesoleval juhul täidetud, tuleb avaldus jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS
6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada, mõista puudutatud isikult välja 637 eurot 65 senti ning sellelt viivise

§ 113lg-s 1 sätestatud määras alates 18.

jaanuarist 2023 kuni nõude täitmiseni. Määruskaebuse kohaselt ei ole korteriühistud enam korteriomanike tahte alusel loodud eraõiguslikud juriidilised isikud, vaid seaduse alusel automaatselt loodavad eraõiguslikud juriidilised isikud, mille loomise osas puudub korteriomaniku mis tahes tahteavaldus. TsÜS § 146 kohaldub vaid juhtudel, kus õigused ja kohustused, mille üle pooled vaidlevad, on tekkinud tehingu alusel. Seega eeldab TsÜS § 146 kohaldamine poolte vahel oleva tehingu tuvastamist ehk tuvastada tuleb, milline on korteriomaniku ja korteriühistu vahel sõlmitud leping, kust pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad. Kuigi isik võib saada korteriomanikuks tehingu alusel, ei ole korteriomaniku tahteavaldus ega see tehing suunatud tema ja korteriühistu vahelise õigussuhte tekkimisele ega reguleeri seetõttu ka tema kui korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Seetõttu asjaolu, et isik omandab korteriomandi tehingu alusel ning saab seetõttu ka korteriühistu liikmeks, ei anna alust kohaldada selle isiku ja korteriühistu vahelises suhtes TsÜS §-s 146 sätestatut, kuna tema tahteavaldus sisaldab endas üksnes soovi omandada korter. Käesoleval juhul ei ole maakohus tuvastanud, milline on poolte vahel sõlmitud tehing, mille alusel saab korteriomanik nõuda korteriühistult kahju hüvitamist. 5 Asjaolu, et võlasuhe võib tekkida ka seaduse alusel

§ 3p-i 6 kohaselt, ei muuda seaduse alusel tekkinud kohustusi lepinguliseks võlasuhteks, millele kohalduks Ts

ÜS §-s 146 sätestatud aegumistähtaeg. Kahju hüvitise aluseks on asjaolu, et puudutatud isik on rikkunud oma seadusest, s.o KrtS-st tulenevaid kohustusi, mille tagajärjeks on korteriomanikule kahju tekkimine. Puudutatud isiku vastu esitatud nõue ei tugine lepingul, mistõttu ei saa ja ka ei ole kahju hüvitamist nõutud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tõttu – poolte vahel ei ole mis tahes lepingulisi võlasuhteid. Kuivõrd nõue puudutatud isiku vastu on esitatud põhjusel, et viimane on oma seadusest tulenevat kaasomandi korrashoiukohustust rikkunud, siis on käesoleval juhul kahjuhüvitamise nõude näol tegemist seadusest tuleneva nõudega. Seega, kuna võlasuhe on tekkinud seaduse alusel, siis reguleerib nõuete esitamise aegumistähtaega TsÜS § 149, mille kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat. Avaldus on esitatud enne aegumistähtaja möödumist. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik oli registreeritud juulis
2. a, s.o enne KrtS-i uue redaktsiooni vastuvõtmist. Korteriühistu põhikirja p-i 1.
3. kohaselt on ühistu korteriomanike mittetulundusühistu. Tema tegevuse eesmärgiks on Vahtra 4 Kohtla-Järvel asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses korteriomandi reaalosa kasutamisega teenuste osutamine. Seega on tegemist kokkuleppega, mis oli sõlmitud maja korteriomanike vahel. Põhikirjas on loetletud majas olevate korterite omanikud, mh ka korteri nr 7 omanik. Kuigi korteriühistu loomise hetkest (
4. a) kuni kirjeldavate sündmusteni (
5. a) vahetus korteri omanik, läksid uuele korteriomanikule üle vana korteriomaniku õigused ja kohustused (põhikirja p 2.2.). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
7. Avalduse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitise 637 eurot 65 senti ning alates
8. jaanuarist 2023 (avalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni viivise

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Avaldaja tugineb kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter radiaatori purunemise tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 637 eurot 65 senti. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud (

§ 492lg 1).

Menetlusosalised vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas avaldaja kahjuhüvitise nõue (tagasinõue) on aegunud.

1. Maakohus, tuginedes Riigikohtu
2. märtsi
3. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17 p-le 11, leidis, et avaldaja nõue tuleneb tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Avaldaja leiab määruskaebuses, et kuivõrd tema nõue puudutatud isiku vastu on esitatud põhjusel, et viimane on oma seadusest tulenevat kaasomandi korrashoiukohustust rikkunud, siis on käesoleval juhul tegemist seadusest tuleneva nõudega. Aegumise kohaldamiseks tuleb kohtul nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Riigikohus on leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel, millest tulenevad nõuded alluvad TsÜS § 149 järgsele aegumisele (vt nt Riigikohtu
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas 6 nr 2-14-25115, p 13). Samas on Riigikohus lugenud korteriühistu ja tema liikmete vahel korteriühistu majandamisest tulenevast suhtest tulenevad nõuded tehingulisteks nõueteks (vt nt Riigikohtu
6. novembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17;
8. märtsi
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Praegusel juhul on tegemist korteriomanikust kindlustusvõtja nõudega korteriühistu vastu, mis läks avaldajale üle. Seega leidis maakohus põhjendatult kohtupraktikale tuginedes, et tegemist on tehingulaadse suhtega, millele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-le
10. Kuigi korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine) ning korteriühistu liikmetel on õigus nõuda ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist, ei muuda ainuüksi asjaolu, et kahjustada saanud korteri omanik võib nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel, õigussuhet tervikuna seaduse alusel tekkinud õigussuhteks. Kindlustusvõtja korteriomanikuna on korteriühistu liige ning korteriühistu kohustused korteriomaniku vastu tulenevad asjaolust, et korteriühistu on korteriomanike loodud eraõiguslik juriidiline isik (vaidlust ei ole, et puudutatud isik on loodud enne KrtS-i jõustumist) (vt nt Riigikohtu
11. novembri
12. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17). Tähtsust ei oma ka asjaolu, et KrtS-i jõustumisest
13. a on korteriühistud seaduse alusel tekkivad juriidilised isikud. Nimetatu ei muuda korteriühistu ja korteriomaniku omavahelist suhet. Kuivõrd praegusel juhul on korteriomaniku ja puudutatud isiku vaheline õigussuhe tehingulaadne, siis ei ole kohaldatav seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. See kehtib ka avaldaja, kui nõude omandanud isiku suhtes. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Maakohus tuvastas ja määruskaebemenetluses ei vaielda selle üle, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju
14. märtsi 2019 maksmisotsusega nr 2 / 2019002057 (tl 15) (avalduses ja maakohtu määruse p-s 10.
15. on ekslikult märgitud maksmisotsuse kuupäevaks
16. märts 2019). Seega kooskõlas

§ 492lg-s 1 ja Ts

ÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga hakkas avaldaja jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema

1. märtsist
2. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 saabus avaldaja nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg
3. märtsil
4. Avaldus kohtule on esitatud
5. jaanuaril 2023, ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.
6. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu 300 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Puudutatud isiku esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt määruskaebemenetluses puudutatud isiku esindamisele kulutatud aeg kokku 3 tundi on põhjendatud. Avaldajalt tuleb puudutad isiku kasuks välja mõista puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 300 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskuludelt viivist kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 7