lg 1-
lg 2 järgi Prokurör Lauri Jõgi Ülo Kuulman; isikukood 38305240332; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx haridus; xxx; elukoht xxx; viibib alates 18.10.2022 vahi all Tallinna Vanglas; Karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kaks kehtivat väärteokaristustust Süüdistatav Kaitsja Argo Küünemäe (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 309 lg 3, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Tunnistada Ülo Kuulman
lg 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 8 aastat vangistust. 2.
lg 4 ja
lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus, suurendades Ülo Kuulmanile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.11.2021 kohtuotsusega nr 1-21-1891 mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat ja 5 kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Ülo Kuulmani eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatava kinnipidamine 18.10.
lg 1 - § 25 lg 2 järgi selles, et tema lõi eluohtlike vigastuste ja surma põhjustamise eesmärgil 18.10.2022.a kella 12.21 paiku Tallinnas Xxx asuvas S kaupluses ühe korra P V terariistaga vasakule poole rindkere ülaossa 2 / 13 1-23-1588 südame piirkonda. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel koos südame parema vatsakese eesseina ja vasaku kopsu ülasagara vigastusega. Ülo Kuulman nägi, et ta tabas kannatanut kopsu ja südame piirkonda ja teadis et nimetatud piirkonda lüües saabuvad mistahes tagajärjed sh surm, kuid sellest hoolimata lahkus ta sündmuskohalt. Ülo Kuulmani tegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, kuna lähedal viibinud isik helistas Häirekeskusesse ja P V osutati kiiresti meditsiinilist abi. KOHTUMENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 23.03.2023 määrusega anti Ü. Kuulman kohtu alla ja tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata. Prokurör taotles 22.06.2023 toimunud kohtuvaidlustes Ü. Kuulmani süüdimõistmist
Ü. Kuulman ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Selgitas, et ta ei soovinud kannatanut tappa vaid ainult peatada kannatanu poolne rünnak ja tegemist oli hädakaitsega. Kaitsja toetas süüdistatava positsiooni ja taotles Ü. Kuulmani õigeksmõistmist või alternatiivselt kvalifikatsiooni muutmist ja/või karistuse vähendamist. KOHTU POOLT TUVASTATUD FAKTILISED ASJAOLUD JA NEID KINNITAVAD TÕENDID Subjektiivne koosseis Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on märkinud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud, mitte ainult teo toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg (RKKKo 3-1-1-142-05, p 21 ja nr 3-1-1111-16 p 10). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Sündmuste käik, mille üle suuremas osas puudub ka vaidlus, on tõendatud eelkõige S kaupluse turvakaamera salvestisega, mida on vaadeldud 09.12.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (tl 52-64; cd plaat salvestisega tl 51). Sealt nähtub, et 18.10.2022 kl 12:11 sisenes Xxx asuvasse S kauplusesse Ü. Kuulman (tl 53). Kell 12:15 suundus ta ühe pudeli õllega poe ainukesse kassiiriga kassasse, mis on iseteeninduskassade läheduses ja jäi järjekorda ootama. Nii kassiiriga kassa järjekorras kui ka iseteeninduskassades (4 tk) oli sel hetkel palju kliente. Kell 12:20 sisenes iseteeninduskassa nr 2 taha kannatanu P V, käes kilekott kaubaga, sh alkoholiga ja asus kauba eest tasuma (tl 57). 3 / 13 1-23-1588 Kassiiriga kassa ning iseteeninduskassad (4 tükki) asetsevad kaupluses selliselt, et Ü. Kuulman ja P V olid sel hetkel teineteise suhtes seljaga, nende vahe oli ainult mõni meeter ja neid lahutas halli värvi ostude pakkimislaud (tl 58 foto nr 9). Kell 12:20 vaatas P V üle õla kassiiriga kassa suunas kuna tema iseteeninduskassas nr 2 oli aktiveerunud alkoholimüügi piirangu rakendus, mille kassiir pidi distantsilt eemaldama. P V jäi rahulikult ootama ja vaatas samas korduvalt üle õla kassiiriga kassa suunas, kus parajasti oli kassa ees Ü. Kuulman. Kassiir N K lahkus enda kassa tagant, kus samal ajal luges oma peopesal münte Ü. Kuulman ja valmistus ostu eest maksma. Kell 12:21:08 keeras Ü. Kuulman ennast iseteeninduskassade poole, olles samal ajal kuklaga turvakaamera suunas ja ütles midagi (salvestis on ilma hääleta), sest nii P V, kassiir N K kui ka iseteeninduskassas nr 3 samal ajal viibiv tunnistaja A K keerasid samaaegselt ja vaatasid Ü. Kuulmani suunas (foto nr 11, tl 59). Kannatanu P Vi suu nähtavalt ei liikunud, samuti oli tema kehahoiak rahulik ja ta ei teinud ühtegi žesti, kuid ta vaatas Ü. Kuulmani suunas. Kassiir N K läks seejärel iseteeninduskassa nr 2 lähedale ja võttis maha nn alkoholiluku, peale mida iseteeninduskassa nr 2 arvutiekraani pilt muutus ja P V hakkas edasi tegelema oma kauba eest tasumisega. Kassiir N K pöördus tagasi tavakassasse, kus ootas Ü. Kuulman ja samal ajal selgitas Ü. Kuulmanile midagi ja näitas näpuga iseteeninduskassa nr 2 suunas (foto nr 12, tl 60). Ü. Kuulman jätkas kannatanu P Vi suunas üle õla vaatamist, videolt ei saa aru, kas ta midagi ka samal ajal rääkis. Kui P V sai iseteeninduskassas mõne hetke pärast makstud, võttis ta kilekoti kaubaga, mis oli koos rahakotiga tema vasakus käes ja hakkas väljapääsu poole liikuma, liikudes samal ajal mööda Ü. Kuulmanist ning ütles talle midagi ning tegi peaga üles noogutava liigutuse. Ü. Kuulman keeras seepeale koheselt oma keha täielikult P Vi suunas, nende vahele jäi halli värvi pakkimislaud ning koheselt hakkas liikuma ümber halli värvi pakkumislaua P Vile vastu. Samal ajal võttis paremast jope taskust välja midagi ja tegi kahe käega taskunoa avamist meenutava liigutuse (foto nr 14, tl 61, vt ka videosalvestis K14 Kassad, kl 12:21:27) ja liikus P Vi ja kassaalade väljapääsu vahele nii, et takistas P Vil edasi väljapääsu poole liikumast. Olles jäänud P Vi ette seisma, hoidis ta paremas käes nuga meenutavat eset (foto nr 15, mida videolt on paremini näha) ja lõi praktiliselt kohe kl 12:21.31 paremas käes olnud taskunuga meenutava esemega ühe korra ja tugevalt P Vile südame piirkoda. Löök on sedavõrd tugev, et P V taganes löögi mõjust mitu sammu tagasi, koperdas tagurdades pooleldi otsa tema taga olnud tunnistajale A Kle ja haaras parema käega oma rinnast. Ülo Kuulman lahkus seepeale koheselt kaamera vaateväljast ja kauplusest koos paremas käes olnud terariistaga (foto nr 17) ja suundus jala kesklinna poole, mis on tõendatud Tallinna linnakaamerate salvestiste vaatlusprotokolliga (tl 66-76) . Tema poolt eelnevalt kassalindile asetatud õllepudel, taaratšekk ja mündid jäid kassalindile maha. Tunnistaja A K pakkis kiiresti oma kauba ja asus A. K jala jälitama, helistades samal ajal häirekeskusesse ja juhendades politseid A. K tabamisel. Tunnistaja A K sõnul vaatas Ü. Kuulman kõndides pidevalt selja taha. See on tõendatud tema poolt häirekeskusele tehtud kõnesalvestise vaatlusprotokolli (tl 28-32) ja A K ütlustega (tl 214). A K õnnestus siiski politsei eest kesklinna piirkonnas pääseda ning ta tabati hoopis samal päeval kell 14:17 Tallinnas, Haabersti piirkonnas. Tal tuvastati kell 15.05 alkoholijoove 0,07mg/l kohta. Kinnipidamisel tema valdusest nuga või muud terariista ei leitud. Need asjaolud on tõendatud tema kinnipidamise protokolliga (tl 78); indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 84) ja tema läbivaatuse protokolliga (tl 86-94). P Vil hakkas kohe peale rünnakut poes halb ning talle kutsuti poe töötaja poolt kiirabi, kes andis talle poes esmaabi. Seejärel viidi ta haiglasse, kus talle tehti koheselt erakorraline operatsioon. Oma tegevusega põhjustas Ülo Kuulman kannatanule torke-lõikehaava vasakul 4 / 13 1-23-1588 pool rindkerel koos südame parema vatsakese eesseina ja vasaku kopsu ülasagara vigastusega. Nimetatud tervisekahjustus on eluohtlik, kuivõrd tegemist on rindkereõõnde ulatuva haavaga. Ilma arstiabita oleks ta suure tõenäosusega surnud. Need asjaolud on tõendatud Häirekeskusele tehtud kõnesalvestise vaatlusprotokolliga (tl 23-26); sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 34) ja isiku läbivaatuse protokolliga (tl 38) ning kannatanule tehtud kohtuarstiliku ekspertiisiga -akt nr xxx (tl 44-47). Eelkõige poe turvakaamera salvestisega (millel puudub hääl) kooskõlas on ka rünnaku hetkel poes viibinud isikuliste tõendiallikate kohtus antud ütlused. Nendeks on kannatanu P V, tunnistaja N K (kassiir) ja tunnistaja A K (klient iseteeninduskassas nr 3), kes kõik ka turvakaamera salvestiselt nähtuvad. Süüdistatav Ü. Kuulmani ütlusi käsitleb kohus eraldi. Tunnistaja N K selgitas, et sel päeval oli poes palju kliente, ta teenindas vaheldumisi nii enda kassa järjekorras seisnud kliente kui ka iseteeninduskassa kliente (tl 209p). Kui ta läks iseteeninduskassa juurde deaktiveerima alkoholipiirangut (P Vi iseteeninduskassasse), hakkas järjekorras seisnud Ü. Kuulman tema sõnul „avaldama agressiooni“, mille täpne sisu jäi N. K kohtus antud ütluste pinnalt selgusetuks. Samas loeb kohus tõendatuks selle, et just Ü. Kuulman oli see, kes esimesena kas karjuma või räuskama hakkas. Seda kinnitab esiteks tunnistaja A K, kes selgitas kohtus, et kui ta oli iseteeninduskassas (nr 3) maksmas, kostis järsku selja tagant venekeelset sõimu, „siis ma pöörasin ringi, vaatasin, kes see lärmab seal“ (tl 213). Samuti nähtub üheselt ka videosalvestiselt see, kuidas lisaks teistele poekülastajatele ka kolm kohtus ütlusi andnud isikut, sh tunnistaja A K, pöörduvad ühel ja samal ajal Ü. Kuulmani suunas, mis viitab sellele, et viimane pidi tähelepanu äratavalt käituma. Kuna tavapärasel hääletoonil rääkimine poes, kus viibib palju inimesi, selle alla ei lähe ja ei ärata aktiivset tähelepanu, siis järelikult pidi tegemist olema kas karjumise või räuskamisega, ms äratas nende tähelepanu. A K sõnul oli sõim suunatud kõrval kassas oleva isiku suunas ehk P Vi suunas (tl 213). Samas kuna nii N K ja P V seisid sel hetkel lähestikku ja Ü. Kuulman räuskas nende suunas, siis pole üheselt kindel, kas Ü. Kuulmani meelepaha oli algselt suunatud kassiir N K või P Vi suunas. Neid A K ütlusi kinnitab ka kannatanu P V, kelle sõnul sel hetkel kui kassiir tuli tema iseteeninduskassa juurde alkoholipiirangut maha võtma, hakkas järjekorras seisnud süüdistatav valjuhäälselt vene keeles sõimlema. Kannatanu ütles talle seepeale vene keeles vastu „rahune maha“ (tl 204) Peale seda hakkas süüdistatav temaga juba eesti keeles rääkima, aga ta ei saanud täpselt sellest jutust aru. Seega on tõenäoline, et Ü. Kuulmani esialgne viha ja sõimlemine vene keeles oli suunatud just kassiir N K vastu. Igatahes nähtub videost koosmõjus P Vi ütlustega, et kui P V oli talle seejärel vene keeles vastu öelnud „rahune maha“, siis jäi Ü. Kuulman juba konkreetselt P Vit edasi vaatama, mitte aga N Ka, kes tuli tagasi oma kassasse. Ei ole välistatud, et sel ajal võis Ü. Kuulman P V midagi juba eesti keeles öelda või valjult oma meelepaha väljendada. Seda ei ole võimalik kaamerapildi pinnalt järeldada, sest teised poekliendid tegelesid juba oma asjadega edasi ja P V oma sõnul enam ei saanud aru, mida Ü. Kuulman temaga eesti keeles rääkis (tl 204). Samas on see siiski tõenäoline, sest Ü. Kuulman vaatas jätkuvalt P Vi suunas, mitte aga ei suunanud pilku tagasi oma kassale. Seda kinnitab ka P Vi edasine tegevus. Nimelt nähtub tema ütlustest ja videost, et lahkudes iseteeninduskassa juurest ütles ta Ü. Kuulmanile „mida sa tõmbled“ või midagi sarnast (tl 206). Kuna ka videosalvestiselt nähtub, et P V lahkudes iseteeninduskassa juurest ja kõndides väljapääsu suunas ja samal ajal Ü. Kuulmani tagant läbi, kes teda samal ajal jälgis üle õla, talle midagi ütleb ja samal ajal noogutab peaga ülespoole, siis on see eluliselt usutav, et just seda P V võiski öelda. Kuna Ü. Kuulman oma tegevusega oli nagunii ületanud avalikus kohas aktsepteeritava ja talutava käitumise piiri, siis P Vi peanoogutus üles koos fraasiga „mida sa tõmbled“ tundub sellises olukorras usutav reageering. P Vi sõnul võis vahetult enne terariistaga lööki olla ka tema ja Ü. Kuulmani vahel veel mingi lühike 5 / 13 1-23-1588 sõnavahetus, selle sisu ta enam ei mäletanud, aga ta võis veel eesti keeles öelda „rahune maha“. Videolt nähtuvalt võis nende vahel veel vastastikku seistes tõepoolest 1-2 sõnast toimuv vestlus olla, samas toimus koheselt ka Ü. Kuulmani poolt terariistaga löök. See, kas ja mida kannatanu P V ütles Ü. Kuulmanile peale terariistaga rünnakut, ei ole enam oluline, sest ei mõjutanud enam sündmuste edasist käiku. Vaidlus on samuti selles, kas rünnaksuks kasutati Ü. Kuulmani poolt (tasku)nuga ja selle tera või korgitseri või mingit muud terariista. Ü. Kuulmani kinnipidamisel tema valdusest ühtegi terariista ei leitud (tl 77-79). Ü. Kuulmani enda sõnul läks see kaduma enne tema kinnipidamist, sest ta võttis kõndides jope ära ja pani kilekotti ja siis võis see taskust välja kukkuda (tl 219). See, et Ü. Kuulmann tõepoolest kauplusest lahkudes ja kesklinna piirkonnas jala kõndides võttis vahepeal jope ära ja pani kilekotti, nähtub ka Tallinna linna turvakaamera salvestise piltidelt (tl 72, 74, 75). Tulles aga tagasi selle terariista täpsemate omaduste juurde, siis uuritud tõendite pinnalt saab siiski järeldada seda, et tegemist pidi olema noaga. Isegi kui noakorpuse küljes võis olla ka korgitser (millega saab veinipudeli korki eemaldada), siis löök toimus ikkagi taskunoa teraga. Seda järgmistel põhjustel. Kannatanu P V, on aga selgitanud, et süüdistataval oli käes valget värvi poolekskäiv nuga, kogupikkusega 10-12 sentimeetrit, tera pikkusega 5 või 6 sentimeetrit (tl 204p). Tunnistaja A K ütluste kohaselt nägi ta nuga Ü. Kuulmani käes vilksamisi. Tema ütluste kohaselt oli tegu lühemat sorti 8 kuni 12 sentimeetrit pika noaga, millel oli kitsas tera (tl 213p). Ka S turvakaamera salvestiselt on tegelikult selgelt näha Ü. Kuulmani paremas käes eset, mille ots ulatub selgelt peopesast välja poole, olles eelnevalt kahe käega teinud liigendtaskunuga lahti tegeva liigituse. Seda, et ründevahendi puhul ei olnud tegu korgitseriga kinnitab ka P Vil kuriteo toimepanemise ajal seljas olnud riiete vaatlusprotokoll (tl 41-43). Vaatluse objektiks olnud kannatanu jaki vasakul hõlmal rinna piirkonnas tuvastati sirgete servaga kangakahjustus pikkusega 8-10 mm. Samas protokollis on vaadeldud ka kannatanul seljas olnud T-särki, millel on samuti sirgete servadega kaarjas vigastus pikkusega 6-7 mm. Ka kohtuarst on pidanud võimalikuks vigastuste tekitamist noaga (tl 46). Seda, et tegu ei saanud olla korgitseri või väga lühikese otsaga ründevahendiga kinnitab lõpuks vigastuste enda olemus. Selleks, et tabada kannatanu südant, oli ründevahend eelnevalt läbistanud kannatanu ribide vahelise koe ning vasaku kopsu ülasagara. Seega vigastuste olemus ei kattu süüdistatava väitega selle kohta, et ta lõi kannatanut korgitseriga. Korgitser võis küll teoreetiliselt olla taskunoaga samas korpuses, kuid löömiseks kasutas Ü. Kuulman justnimelt noatera. Samuti on välistatud, et Ü. Kuulman ei teadnud ka ise, millise ründevahendiga ta kannatanut täpsemalt lööb. Tegemist ei olnud juhusliku esimese kätte jäänud esemega vaid löögivahendiga, mida Ü. Kuulman endaga vähemalt kuu aega oli kaasas kandnud, sest gaasiballoon oli saanud tühjaks. Ü. Kuulmani sõnul kandis ta seda kaasas enesekaitse eesmärgil ehk ründevahendina. Seega pidi Ü. Kuulmanile olema ka teada, et ründevahend on sobiv vigastuste tekitamiseks, mis ulatuvad piisavalt sügavale rindkeresse, et tabada elutähtsaid organeid. Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata ka seda, et Ü. Kuulman poleks üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutanud põhjuslikku seost tema teo ja tagajärje vahel. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Ü. Kuulman ei oleks arusaamisvõimeline ulatuses, mida võib kaasa tuua sihitud ja tugev noalöök südame piirkonda. Kogutud tõenditest ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes oleks Ü. Kuulman võinud arvata, et tagajärg, s.o kannatanu surm noalöögi tagajärjel ei pruugi saabuda. Tegemist ei ole ka ebatüüpilise tagajärjega, mille ettekujutamine oleks keeruline (näiteks huupi löök kuhugi mujale kehatüvesse, mis tabab kogemata elutähtsat arterit ja mille tõttu inimene intensiivsesse verekaotusesse sureb). Seega on Ü. Kuulman tegutsenud P Vi noaga löömise osas kavatsetult 6 / 13 1-23-1588 ja tagajärje osas vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vaidlust ei ole selles, et löök kui selline oli planeeritud ja suunatud, seega toime pandud tahtluse kõige tugevamas vormis ehk kavatsetult. Tagajärje, et tapmistahtluse osas tuleb aga arvesse võtta seda, et teist inimest noaga rindkerre lööv inimene tegutseb Riigikohtu hinnangul vähemalt üldjuhul tapmistahtlusega (vt nt RKKKo-d 3-1-1-107-96; 3-1-1-92-97; 3-1-1-128-06, p 11; samas aga vt ka RKKKo 3-1-1-7915, p 8) ning see on ka põhjus, miks ei tuleks tegu kvalifitseerida
Tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, mistõttu olukorras, kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena (vt RKKKo 3-1-1-128-06, p 11). Ü. Kuulman tegi oma ettekujutusest nähtuvalt kõik vajaliku ning tagajärg kannatanu surma näol jäi saabumata üksnes kannatanule õigeaegse meditsiiniabi tagamise tõttu. See ei olenenud enam kuidagi süüdistatavast. Ka kohtuarst on isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis jõudnud seisukohale, et võib kindlalt väita, et surm oleks ilma meditsiinilise abita saabunud (tl 46). Objektiivne koosseis Puudub vaidlus, et tegu on toime pandud süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas ning kohus on eelnevas punktis neid asjaolusid ka detailselt kirjeldanud. Lisaks ei ole ka vaidlust teo toimepanija ja tagajärje osas ning selles, et tagajärg oli põhjuslikus seoses Ü. Kuulmani tegevusega. ÕIGUSVASTASUS Videolt nähtav situatsioon koostoimes isikuliste tõendiallikate poolt antud ütlustega lükkab üheselt ümber süüdistatav Ü. Kuulmani versiooni toimunust, mida kohus eraldi nüüd käsitleb. Tema ütluste kohaselt üritas ta „hoida olukorda kontrolli all“, et kannatanu P V teda selja tagant ei ründaks (tl 216). Ta ei saanud õlle eest ära maksta, sest „konflikt hakkas toimuma“, samas mälestused nende konkreetsemate põhjuste osas on „tuhmunud“ ja ta ei mäleta, mida ta sel hetkel mõtles ja ütles. „Et kui selili olen ja pead pidi kuhugi lendan, olen ilmselgelt kaotaja“. Samuti ei mäleta, kas kannatanu temale midagi ütles. Ü. Kuulmani sõnul oli kannatanu kehahoiak ja jutt üleolev. Tema luges sellest kogumis välja seda, et kannatanu kavatseb teda rünnata. Mäletab, et lõi kannatanut korgitseriga. Arvab, et „videost on midagi puudu“. Lahkus poest, sest seltskond oli temast jõuliselt üle ja arvas, et poest väljas tullakse talle mitmekesi järele. Ei kahetse toimunud ja leiab, et ei teinud midagi valesti. Sisuliselt väidab Ü. Kuulman, et ta viibis hädakaitseseisundis, mis välistaks tema teo õigusvastasuse. Vastavalt
lg 1 ei ole tegu õigusvastane kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Riigikohus on märkinud, et õigusvastase ründe all tuleb mõista rünnet, millega rikutakse mõnda õiguslikku käitumisnormi (nr 1-16-9964 p. 9). Samuti on Riigikohus jaatatud võimalust (nr 1-21-3307/43), et hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks
Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. (p 24) Teise isiku privaatja intiimsfääri rikkumine võib endast kujutada õigusvastast rünnet
Kohus eelnevalt tuvastas, et mingit õigusvastast rünnet Ü. Kuulmani vastu ei toimunud. Just tema süül ja räuskamise tõttu tundsid teised poekülastajad ennast häirituna ning P V kutsus 7 / 13 1-23-1588 teda täiesti adekvaatsel viisil ja toonil korrale ja käskis maha rahuneda. Sellises olukorras ei ole see kuidagi käsitletav kas vahetu või vahetult eesseisva rünnakuna. Samas just Ü. Kuulman otsis ise konflikti, jäi peale esimest nendevahelist sõnavahetust kannatanut edasi põrnitsema ning reageeris initsiatiivikalt ja agressiivselt P Vi poolt möödumisel temast öeldud fraasile „mida sa tõmbled“. P Vi sõnul ütles ta süüdistatavale peale seda veel eesti keeles „rahune maha“. P Vi poolt öeldus ei ole mitte midagi, mis viitaks verbaalsele rünnakule, provokatsioonile või solvangule Ü. Kuulmani suunas. Mitte mingit füüsilist kontakti nende vahel eelnevalt ei olnud ja P Vi kehahoiakust ja liikumisest saab järeldada, et tal ei olnud seda ka plaanis teha. Kannatanul on kogu aja käed külgede juures ja ta ei teinud ka mitte ühtegi žesti, mis viitaks rünnakule. Isegi hetkel, kui nad jõuavad Ü. Kuulmani initsiatiivil üksteisega vastakuti on P Vil käed jätkuvalt kõrval. Seega ei ole tõendikogumist näha mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks, et kannatanu võiks süüdistatavat rünnata. See, et Ü. Kuulman seda järjekindlalt ise väidab ja sellesse väitesse usub ei ole tuvastatav mitte ühegi muu tõendiga. Järelikult ei viibinud Ü. Kuulman vahetu või vahetult eesseisva rünnaku tõttu ka hädakaitseseisundis. Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid kogumis ei anna alust ka järelduseks, et Ü. Kuulman oleks võinuks ekslikult arvata, et ta on hädakaitseseisundis. Näilik hädakaitse tähendab olukorda, kus õigusvastast rünnet tegelikult ei ole, kuid isik arvab ekslikult, et teda rünnatakse.
lg 1 esimene lause sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sarnastel argumentidel, mis välistasid ka hädakaitseseisundi, tuleb kohtu hinnangul jõuda järeldusele, et puudub igasugune alus rääkida ka eksimusest õigusvastasust välistavas asjaolus
Seda saaks teoreetiliselt jaatada siis, kui kannatanu oleks talle eelnevalt kassa taga öelnud, et ta tuleb talle kohe füüsiliselt kallale vms sellest märku andnud. Seda aga ei olnud ning tõendid ei kinnita, et süüdistatav oleks võinud arvata ja endale ekslikult ette kujutada, et tegemist on ründega tema kehalisele puutumatusele. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et sellises olukorras kannatanu P V ise käitus kuidagi ebaadekvaatselt või ründavalt. P Vi käitumist sellises olukorras saab käsitleda nii kassiiri eest väljaastumisena kui ka ebaadekvaatse kaaskodaniku korrale kutsumisena avalikus kohas, mis mõlemad nii eraldi kui ka koos väärivad hoopis tunnustust. Ü. Kuulmlanil ei olnud mingid õigustust hakata poes oma meelepaha kas kassiiri või teiste ostjate peale välja valama, sest poes oli sel hetkel palju kliente, keda teenindas lõunasel tipptunni ajal ainult üks kassiir. Antud olukorras oleks Ü. Kuulmanil olnud võimalus loobuda plaanist seista pikalt järjekorras ja lahkuda poest. Samuti ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et P V iseteeninduskassa juurest lahkudes suundus Ü. Kuulmani suunas. Videolt on selgelt näha, et Ü. Kuulmani suunas minek oli seotud sellega, et poe tavakassa ja iseteeninduskassade ala oligi väga väiksel alal ning väljapääsu suunas liikumiseks pidi ta mööduma iseteeninduskassast nr 3, kus samal ajal oli tunnistaja A K oma ostude eest tasumas. Videolt on selgelt nähtav, et P Vil ei olnud plaanis jääda seisma või hakata Ü. Kuulmaniga pikemalt vaidlema, vaid ta plaanis Ü. Kuulmanist mööda kõndides poest lahkuda. Just Ü. Kuulman oli aga see, kes koheselt ümber laua P Vile ise vastu suundus ja tema lahkumist takistas, mistõttu P V pidi ka seisma jääma. Kokkuvõttes ei tuvastanud kohus õigusvastasust välistavaid asjaolusid. SÜÜ 8 / 13 1-23-1588 Vastavalt
lg 1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kaitsja märkis oma kohtukõnes, et süüdistatav on vaimselt haige inimene viibinud korduvalt psühhiaatriahaiglas, mistõttu tuleb eraldi hinnata, kas tema näol on tegemist üldse süüdiva inimesega. Kaitsja leidis alternatiivselt samuti seda, et süüdistataval esineb piiratud süüdivus ja sellest tulenevalt ka alus karistuse vähendamiseks. Prokurör vaidles sellele kohtuvaidlustes vastu ja leidis, et Ü. Kuulmanil ei esine piiratud süüdivust. Tõsi on see, et süüdistatava käitumine kohtuistungil, sh kohtu eelistungil, oli kohati problemaatiline ning päädis eelistungil ka tema istungisaalist eemaldamisega (tl 14). Ü. Kuulman ei allunud kohtu korraldustele, rääkis ja kommenteeris talle sobival ajal ja mahus, viimase sõna ajal läks aga raevu- rääkis kõrgendatud või peaaegu karjuval toonil kohtu aadressil kasutades mh ebatsensuurseid väljendeid ja kohati raskelt mõistetavat arutluskäiku. Vaidlust pole ka selles, et keskmiselt mõistliku inimese jaoks on tema käitumine poes võõrast inimest noaga lüües arusaamatu ning mõistusevastane. Seega iseenesest on selline teemapüstitus kaitsja poolt õigustatud ja loogiline ning väärib edasist tähelepanu.
kohaselt on isiku süü ja koos sellega karistusõiguslik vastutus välistatud, kui ta ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (süüdimatuse juriidilised tunnused) tulenevalt oma psüühilisest seisundist (süüdimatuse meditsiinilised tunnused). Süüdimatuse meditsiinilised tunnused on loetletud
p-des 1-5 ja nende esinemine teo toimepanemise ajal tehakse kindlaks ekspertiisiga. Eksperdi pädevuses on eeskätt teo ajal esinenud raske psüühikahäire faktiline kindlakstegemine. Meditsiiniliste kriteeriumide tuvastamisel lasub kohtul kohustus kontrollida isiku võimet normikuulekalt käituda ehk selgitada välja süüdimatuse juriidiliste tunnuste esinemine. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas isikul tuvastatud häire takistas tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist
p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal. Seega on otsustus isiku süüdivuse kohta normatiivne ehk õiguslik otsustus (RKKKo 3-11-22-09, p 6.1). Kohtule on tõendina esitatud 07.02.2023 koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 3/3 (tl 95-113), mille kohaselt on Ü. Kuulmanil ei esine käesoleval ajal ning ei ole esinenud ka varasema elu jooksul selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega ,,vaimuhaigus“, ,,nõrgamõistuslikkus“, ,,nõdrameelsus“, ,,ajutine raske psüühikahäire“ või ,,muu raske psüühikahäire“. Ü.Kuulmanil ei ole senise elu jooksul esinenud selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis temal püsivalt takistaksid või piiraksid ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Lapseeast alates esineb Ü. Kuulmanil skisotüüpne häire (F21), mis avaldub kroonilise kulu ja muutliku intensiivsusega käitumise, mõtlemise, tajumise ja tundeelu omapärana (sotsiaalne eraldumine ja veider, ebaharilik käitumine; keerukas, targutlev, hulgaliste metafoorsete 9 / 13 1-23-1588 väljendite, omapäraste seoste ja sõnakasutusega mõttekäik; ebatavalised tajuelamused sh kehalised aistingud; usaldamatus ümbritsevate suhtes, absurdsed suurelised väited enda võimete ja plaanide kohta). 26-33a. vanuses hinnati uuritava käitumise ja mõtlemise omapära paranoidse skisofreeniana, mis edasise elu jooksul ei ole kinnitunud. Psühhiaatriliseks raviks näidustus puudub. Nooremast täiskasvanueast alates on Ü.Kuulman kasutanud ülemääraselt alkoholi, hiljemalt 34a. vanuseks, 2017.a. kujunes tal välja sõltuvus alkoholist (F10.2), mis avaldub alkoholi sagedases suuremahulises kasutamises ning psühhootiliste sümptomitega tüsistunud intoksikatsiooni- või võõrutusseisundite esinemises. Sõltuvushäire ei takista ega ei piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Sõltuvus alkoholist ei ole ravitav, medikamentoossete ja psühhoterapeutiliste sekkumistega on üksnes võimalik toetada isiku enese soovi alkoholikasutamisest hoidumiseks. Kokkuvõttes ekspertiisiakti kohaselt Ü. Kuulmanil esineb lapseeast alates käitumise, mõtlemise ja tundeelu ühetaolise omapärana avalduv skisotüüpne häire (F21), millele hiljemalt alates 34a. vanusest on lisandunud alkoholi ülemäärasest kasutamisest põhjustatud psüühika- ja käitumishäirete kogum — sõltuvus alkoholist (F10.2). Nimetatud psüühika- ja käitumishäirete kogum ei takista ega ei piira tal aga ümbrusest, oma tegude iseloomust, võimalikest tagajärgedest ja sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 18.10.22. ei olnud Ülo Kuulmanil oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma tegude iseloomust, võimalikest tagajärgedest ja sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Ülo Kuulmanil esinev skisotüüpne häire (F21) ei ole raviga korrigeeritav. Sõltuvus alkoholist (F10.2) ei ole ravitav, medikamentoossete ja psühhoterapeutiliste sekkumistega, on üksnes võimalik toetada isiku enese soovi alkoholi kasutamisest hoidumiseks (tl 111p-112). Süüdimatus ja piiratud süüdivus langevad osaliselt ühte- kattuvad nende kahe meditsiinilised tunnused, s.t. inimesel peab olema
Küll aga erinevad nende kahe juriidilised tunnused. Süüdimatu on selline õigusvastase teo toimepanija, kes ei suuda oma psüühikahäire tõttu mõista oma teo keelatust (ebaõigust) või ei suuda ta oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) juhtida. Kui aga inimesel hoolimata
pärasest psüühikahäirest on need võimed (arusaamis- ja juhtimisvõime) olemas, võib ta siiski olla piiratult süüdiv: seda juhul, kui see psüühikahäire raskendab oluliselt tema võimet oma teo keelatusest (ebaõigusest) aru saada või võimet juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) . Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas kuriteo toimepanijal oli selle teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks
Psüühikahäire tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Eksperdilt saadud teabe põhjal peab kohus langetama normatiivse otsustuse, kas toimepanijal diagnoositud psüühikahäire on käsitatav raskena ka õiguslikus mõttes. Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest, tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele. Seal on vajalik hinnata, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei ole meditsiinilisi tunnuseid. Tegemist on õigusliku otsustusega, mille langetamisel annab kohus hinnangu sellele, mil määral oli süüdistatav võimeline järgima õiguskorraga seatud reegleid. Selleks tuleb kohtul analüüsida piiratud arusaamisvõime või kontrollivõime seost konkreetse teo ja 10 / 13 1-23-1588 süüteokoosseisu kontekstis, võttes arvesse kõiki tegu ning inimest iseloomustavaid asjaolusid (RKKKo 20.06.2022 lahend kohtuasjas nr 1-20-6745). Seega otsustus piiratud süüdivuse kohta on juriidiline otsustus. Ekspertiisiaktis saavad eksperdid kohtu jaoks välja tuua üksnes nende meditsiinilised kriteeriumid. Arvestades aga ülalviidatud ekspertiisiaktis väljatoodud eksperdiarvamusi teeb maakohus ühese järelduse selle kohta, et kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatav võimeline õigesti tajuma kuriteoga seotud tähtsaid asjaolusid ning tal ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Seega ei ole kokkuvõtteks antud kriminaalasjas antud süüdistatava puhul tegemist süüdimatuse ega ka piiratud süüdivusega. Käesoleval juhul ei saa rääkida stressist või järsku vallandunud mingist ägedast reaktsioonist, sest sündmuste toimumine S kaupluses oli Ü. Kuulmani kontrolli all ja kulges ajaliselt mitme minuti jooksul, mille käigus tema esialgne viha ja pahameel kassiiri aeglase tegevuse üle kandus üle kanntanu P. K vastu. Poe turvakaamera videosalvestiselt nähtavalt on Ü. Kuulmann mitme minuti jooksul järjekorras seistes rahulik, samuti ei nähtu tema tuleku ajal kauplusesse, kaupluses viibimise ajal ja kauplusest kiirustades lahkumisel ja hiljem linnas sihipäraselt kõndides, et ta oleks näiteks tugevas alkoholijoobes või käituks muul viisil kummaliselt. Kuigi tema tegu poes võõrast inimest noaga lüües on kõrvaltvaatajale ebaratsionaalne ja tundub ebanormaalne, siis tuleb aga tähelepanu juhtida sellele, et Ü. Kuulmannil on kaks kehtivat kriminaalkaristust samuti vägivallakuritegude eest (tl 119-120, tl 127-130; 138-141). Sellest saab kogumis järeldada seda, et koostoimes alkoholiga ongi Ü. Kuulman kergesti ärrituv, agressiivne ning ettearvamatu ja impulsiivse käitumisega. Siinjuures on oluline märkida, et ekspertiisiaktist nähtuvalt on Ü. Kuulmani suhtes perioodil 2019-2021 läbi viidud kokku kolm ambulatoorset kohtupsühhiaatria ekspertiisi, milles on kokkuvõttes jõutud samale järeldusele, et tal ei ole esinenud sel perioodil vaimse tegevuse häireid, mis oleks tal takistanud oma tegudest aru saada või neid vastavalt juhtida. Kohus leiab seega, et Ü. Kuulman on käesoleva teo toime pannud süüdivana, ta ei ole viibinud käesoleva teo toimepanemise ajal
Ü. Kuulman on
lg 1 § 25 lg 2 järgi inkrimineeritavas kuriteos süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. KARISTUS Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud. Süüdistatava Ü. Kuulmani karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 mõttes tuvastatud ei ole. 11 / 13 1-23-1588
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt (tl 119126) on Ü. Kuulmanil kaks kehtivat kriminaalkaristust isikuvastase kuriteo (
Käesoleva teo pani ta toime aga katseajal, mis kehtis varasema süüdimõistva kohtuotsuse alusel kuni 22.11.2022. Ü. Kuulmani teosüüd saab pidada keskmiseks või sellest natuke väiksemaks. Ta lõi kannatanut pigem väikese mõõdulise noaga (kitsa teraga, tera pikkus 5-6 cm) ühe korra ja lahkus koheselt peale seda sündmuskohalt. Kannatanu surma osas oli tal kaudne tahtlus. Kannatanule ta mingit abi ei osutanud ega huvitanud, mis kannatanust saab. Kuritegu jäi lõpule viimata ehk teisisõnu tagajärg – kannatanu surm jäi saabumata põhjusel, mis ei allunud mingilgi viisil Ü. Kuulmani kontrollile, sest kõrvalised isikud kutsusid kannatanule kiirabi, kes viis ta koheselt peale esmaabiandmist haiglasse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14 märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Silmas pidades eeltoodut ja samuti eelmises lõigus tuvastatud asjaolisid, leiab kohus, et Ü. Kuulmanni võib karistada sanktsiooni keskmisest väiksemas määras ehk 8 aastase vangistusega. Kohus peab prokuröri küsitud 11 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust liiga rangeks. Sellisel juhul ei ole kuriteokatse ja lõpuleviidud kuriteo eest mõistetaval karistusel mingit vahet. Samas on ilmne, et kuriteokatse puhul jäi tagajärg saabumata. Selline prokuröri küsitud karistus ei haaku lisaks eelpoolnimetatud kohtu seisukohtadega süü suuruse osas ka aga samuti väljakujunenud kohtupraktikaga sarnastes katsestaadiumisse jäänud tapmissüüdistusega kriminaalasjades, kus reeglina on karistused jäänud 6-8 aasta vahele (nt 122-266 vangistus 7 aastat, 1-20-6452 vangistus 6 aastat, 1-21-121 vangistus 6 aastat, 1-203535 vangistus 8 aastat, 1-20-6495 vangistus 9 aastat, 1-18-10125 vangistus 6 aastat, 1-194629 vangistus 6 aastat ja 6 kuud). Kuna käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, siis tuleb moodustada
lg 4 ja
Kuulmanile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.11.2021 kohtuotsusega nr 1-21-1891 mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat ja 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Ülo Kuulmani eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatava kinnipidamine 18.10.2022. Ü. Kuulmann oli kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2022 (tl 77-79) ning Harju Maakohtu 20.10.2022 kohtumäärusega vahistatud (tl 149-151). Harju Maakohtu 16.12.2022 kohtumäärusega pikendati tema vahi all pidamise tähtaega kuni 18.02.2022 (tl 159-162) ja seejärel 16.02.2022 kohtumäärusega kuni 25.03.2023 (tl 168-171). Ü. Kuulman anti kohtu alla 23.03.2023 määrusega ning tõkend vahistamine jäeti kuni kohtulahendini muutmata (tl 11-13). Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus siis on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, peale mida tuleb tõkend tühistada. 12 / 13 1-23-1588 MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Ü. Kuulmani menetluskuludeks sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi teostamise kulu osaliselt summas 2900 eurot (tl 114, 116) ; isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 84,00 eurot (tl 48); KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 508,54 eurot (tl 175, 177, 180, 183, 188) ja kohtumenetluses summas 1125,60 eurot (tl 233). Kokku on Ü. Kuulmanilt väljamõistetavad menetluskulud kokku summas 6430,88 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Ülo Kuulmanil tasuda menetluskulud kokku summas 6430,88 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiselt 535,88 eurot. Menetluskulud osaliselt, st kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi teostamise kulu summas 4840 eurot, lukuabi arve summas 110 eurot, tunnistaja A K saamatajäänud töötasu summas 93 eurot jätta riigi kanda. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega. Sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud proov veresarnase aine määrdumisest kaupluse iseteeninduskassade ala põrandal, proov prügikastis olnud kohvitopsi kaanelt, proovid Ü. Kuulmani sõrmeküünte alt ja läbipaistev kummikinnas verekahtlase määrdumisega- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud klaaspudel „Pilsner“ kaupluse iseteenindusala kapi pealt ja kohvitopsi kaas prügikastist- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist kui väheväärtuslikud asjad. Sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud sendid (1x20, 1x5, 2x2) kaupluse iseteenindusala kapi pealt, Ü. Kuulmani riided (halli värvi jope, tumesinine pusa, musta värvi pusa, vasaku ja parema jalatsid, halli värvi püksid koos rihmaga, musta värvi kootud müts) ja valget värvi kilekott- tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Ülo Kuulmanile pärast kohtuotsuse jõustumist. Sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud kassatšekk (taaratagastustšekk) kaupluse iseteenindusala kapi pealt - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Ü. Kuulmanile pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 13 / 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.