← Eesti

2-23-7112/37

Obsah (5)§ 657§ 654§ 164§ 178§ 190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-71

) § 164 lg 1 alusel. Seetõttu kohus nende rahalist suurust kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 67 lg-s 1 sätestatut. Maakohus tugines ainult hageja seletusele kohtuistungil, arvestamata kostja väiteid ja tõendeid. Maakohus ei proovinud pooli 2

(4)lepitada, ei arvestanud abikaasade koos oldud aega, abiellumist ja n-ö suhte lõppemise aega. Istung asjas toimus 13.06.
  1. Eelnevalt olid pooled aprillis vanglas koos pikaajalisel kokkusaamisel. Pooled käisid peale
  2. aasta detsembrit läbi nii tihedalt kui võimalik. Suheldi igapäevaselt ja korduvalt. Istungi toimumise eelselt oli poolte suhtlus harvem vaid umbes 1,5 kuud. Abielu ei lõppenud seetõttu, et kostja hakkas kinnipidamisasutuses karistust kandma. Pooled abiellusid vabatahtlikult samuti kinnipidamisasutuses
  3. aasta augustis. Kohtuistungi toimumise ajal olid poolte suhted lahtised, kuid mitte lõpetamisväärsed. Maakohus oleks pidanud tegema kõik endast oleneva poolte lepitamiseks (PKS § 67 lg 2 ja 3 alusel). Hageja ei väitnud, et on oma elu ümber korraldanud. Kostja palub anda abikaasadele aega jõuda selgusele ning veendumusele, kas abielu on võimalik päästa. Kui kostja pole ise suutnud poole aasta jooksul abielu päästa, nõustub kostja ka abielu lahutama. Maakohtu otsus on ennatlik. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub seaduslik alus (

§ 657lg 1 p 1).

Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

  1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 9.
  2. Maakohus kuulas pooled kohtuistungil ära ja otsustas poolte abielu nende seletuste põhjal lahutada hoolimata sellest, et kostja sellele vastu vaidles. Tõendeid pooled peale abielu registreerimise tõendi kohtule ei esitanud. Nimetatust saab järeldada, et poolte seletuste põhjal tekkis maakohtul siseveendumus, et poolte abielu ei ole võimalik taastada. Ka maakohtu sedastus, et hageja on oma elu ümber korraldanud, põhineb maakohtu siseveendumusel. See ei muuda otsust ebaõigeks. Praeguses olukorras ei anna täiendavate abinõude tarvitusele võtmine poolte leppimiseks tulemusi (PKS § 67 lg-d 1 ja 3). Leppimisaja määramine oleks menetlust üksnes venitanud. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist. Seetõttu ei pidanud maakohus andma pooltele leppimisaega. Ka ringkonnakohtu menetluses on hageja väljendanud kindlat seisukohta, et ta ei soovi abielu jätkata. 9.
  3. Hageja on selgitanud, miks ta külastas kostjat kinnipidamisasutuses ja viibis pikaajalisel kokkusaamisel apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel. Hageja põhistuse kohaselt tegi ta seda kostja survel, kes lubas vastutasuks abielulahutust kohtuväliselt. Seega ei saa hageja poolt kostja külastamisest järeldada hageja soovi kostjaga leppida ning abielusuhteid taastada. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu või soovib poole aasta pikkust prooviperioodi selleks, et suhteid parandada. Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. 3

(4)10. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool menetluskulud ise (

§ 164lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

12. Ringkonnakohtu 31.08.2023 määrusega on kostja vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 100 eurot tasumisest (dtl 107-109). Arvestades toimikust nähtuvat kostja halba majanduslikku olukorda (kinnipidamisasutuses viibimine, sissetulekute puudumine, arvukad täitemenetlused), vabastab ringkonnakohus kostja riigilõivu tasumisest riigituludesse (

§ 190lg 7). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.