lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: V.A; ik: XXX; elukoht: xxxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta V.A kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H. 11.11.2020 otsusele nr 2317,20,010647 V.A karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H. 11.11.2020 otsus nr 2317,20,010647 V.A karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot selles, et menetlusalune isik 22.10.2020 kell 13:53 Tallinnas, Rannamõisa tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 11.11.2020 Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H. on teinud otsuse nr 3217,20,010647 V.A karistamises Liiklusseaduse (edaspidi
) prg 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Sain trahvi mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Oma süüd antud süüteos ei eita ja tunnistan. Leian, et süüd raskendavad asjaolud minu asjas puuduvad. Otsuse kohaselt karistati mind rahatrahviga 125 trahviühiku suuruses, mis on tegelikult 500 eurot. Leian, et nii suur rahatrahv ei ole põhjendatud ja teiseks, ei ole minule jõukohane. Tegemist on veerand suurema rahatrahviga, kui keskmine (keskmine oleks 100) kuigi süü ei ole keskmisest kuidagi suurem või süütegu raskem. Teoreetilised teadmised sellest, kuidas mootorsõidukit juhtida mul on olemas. Samuti olen instruktoriga mitmekordselt mootorsõiduki juhtimise praktikat pidanud. Sellega, risk, et tekitan kellelegi kahju oli tegelikult keskmisest vähem ja ei realiseerunud. Teiseks, seoses koroonakriisiga olen veel kevadel töö kaotanud. Olen elanud ja töötanud välismaal aga seoses pandeemia ja raske olukorraga tulin tagasi Eestisse vanemate juurde elama. Suvel oli mul lühiajaline töö ehitussektoris abitöölisena, kuid praegu jäin jälle ilma töö ja püsiva sissetulekuta. Seetõttu olen täiesti veendunud, et nii suure rahatrahvi kohene tasumine on minule üle jõu. Taotlen asja läbivaatamist kohtuistungil. Kaitsjat ei vaja. Lähiajal, juhul, kui regulaarset tööd ei leia, soovin registreerida ennast Töötukassass tööotsijana ja toon seda kinnitavad dokumendid kohtuistungile. Palun minu kaebus võtta menetlusse ja vähendada minule määratud rahatrahv ning anda võimalus maksta trahvi osade kaupa pikema aja jooksul. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ja selgitas, et Töötukassas töö otsijana registreerimise dokumente ei toonud, kuna praegu kõik toimub on-line keskkonnas ja kõik vestlused konsultandiga toimuvad telefoni teel, võib näidata telefonist e-kirjavahetuse, kust nähtub, et järgmiseks nädalaks on määratud järgmine kokkusaamine Töötukassas. 22.10.2020 sõitis esimest korda ilma instruktorita koos abikaasaga poodi madratsit ostma, kodust teisel ristmikul peatas politsei dokumentide kontrollimiseks. See politseiametnik juba korra peatas teda kontrollimiseks ja siis oli koos instruktoriga, siis oli kõik korras, kontrolliti dokumente ja lasti sõita edasi. Lihtsalt sõiduk on ära tuntav ja politsei märgates seda ristmikul, peatas selle. Seekord sõiduki küljes puudusid õppesõidumärgid, see äratas kahtlust. Läks sõitma enda 2 rumalusest, halb ilm oli, ei soovinud jalgsi liikuda. Sõiduk kuulub abikaasale. Abikaasal juhtimisõigust ei ole. Oli juba juhtimisõigust puudutava asjaajamise peaaegu lõpetanud, ostis sõiduki nö eelnevalt endale. Instruktoril ei olnud võimalik sõita töö tõttu. Sõidukis oli koos abikaasaga. Tänaseks veel juhtimisõigust ei ole. Autokool on läbi ja maanteeametis on sooritatud ka teooriaeksam esimese korraga. Sõidueksamile on ennast registreerinud, aga ei ole veel teinud, eksam on 14. jaanuaril. Madratsit läksid ostma seetõttu, et kolisid uude korterisse, üürisid elamise ja seal ei olnud üldse madratsit magamiseks. See hetk oli vanemate juurest välja kolimas ja naisega koos uut korterit rentimas. Korteri rendikulusid maksab abikaasa, nii siis kui ka praegu, on ajutiselt abikaasa ülalpidamisel. Käis töötukassa poolt korraldatud koolitusel seni kuni saab ametikutse. Antud teelõigul olid küll teised liikluses osalejad, aga ei rikkunud ühtegi liiklusreeglit, samuti jälgis kiirust. Pärast politsei peatamist lubati helistada lubadega inimesele, et ta auto ära viiks. Helistas järjest inimestele, kes saaks auto ära viia, et politsei ei peaks ära vedama. Madratsi ostis hiljem õhtul juba koos isikuga, kellel olid juhiload. Ei teadnud siis, et selline võimalus on, pärast helistas järjest oma tuttavatele leidmaks isikut juhtimisõigusega. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et ei nõustu kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega karistuse suuruse osas. Menetlusalune isik pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Olles äsja läbinud autokooli oli ta teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseaduses sätestatud nõuetest, ta oli ka teadlik, et ilma juhtimisõiguseta ta mootorsõidukit juhtida ei tohi. Vältimatut vajadust autot juhtida 22 oktoobril ka ei olnud. Menetlusalune isik selgitas, et eesmärk oli sõita kauplusesse, et soetada üürikorterisse madrats. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et kuivõrd ta omab teoreetilisi teadmisi ja ka mõningat sõidupraktikat liiklusreeglitest ja mootorsõiduki juhina liikluses osalemisest, siis tema puhul risk tekitada kahju oli väga väike ja seda ei juhtunud. Tõepoolest liiklusõnnetust ei juhtunud aga see ei näita isiku süüd väiksemas vormis. Teatavasti liigitatakse juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine põhjusega enamohtliku liiklusalase väärteo alla. Mootorsõiduki juhina iseseisvalt võivad liikluses osaleda üksnes need juhid, kelle teadmisi ja oskusi on oma ala spetsialisti poolt kontrollitud ja heaks kiidetud. Menetlusaluse isiku puhul seda ei olnud tehtud. Seega tõenäosus, et menetlusaluse isiku teole oleks võinud järgneda traagilised tagajärjed oli suhteliselt suur. Tänaseks menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimisõigust omandanud ei ole. Samuti ei ole ta esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid, et ta on maanteeametis juba sooritanud teooriaeksami, et ta on sõidueksami ootejärjekorras, et tal üldse autokool on läbitud. Teatavasti mootorsõiduki juhtimise keelu sotsiaalne tähendus on igaühele arusaadav, seda ka juhile, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust. Kui me vaatame toimepandud õigusrikkumise kellaaega ja kohta, mis oli 13.53 Tallinna linnas ehk siis kohas, kus liiklus on sõltumata kellaajast ja nädalapäevast alati aktiivne, on menetlusalusele isikule määratud karistus vastavuses tema süü suurusega. Karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuvastanud ei ole ja neid ei ole ilmnenud ka tänasel kohtuistungil. Menetlusalune isik on tänase istungi kestel üksnes õigustanud oma õigusrikkumist. Ei ole olnud tema selgitust, et aru saada, et ta oleks oma teo keelatusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Rahatrahvi võib määrata ositi tasumisele üksnes juhul, kui menetlusalune isik tõendab, et tema majanduslik olukord on selline, et ta ei ole võimeline seda tasuma. Tänaseks menetlusalune isik ühtegi sellist tõendit esitanud ei ole, seega mõjuvad põhjused rahatrahvi ositi tasumiseks puuduvad. Üksnes paljasõnalised väited, et tal puudub sissetulek, ei ole mõjuvaks põhjuseks, samas on menetlusalune isik võimeline üürima omale korterit. Rahatrahv või karistus, mis rikkujale määratakse peabki olema ebamugav kanda, sest üksnes sellisel juhul see karistus avaldab rikkujale eripreventiivset mõju ehk motiveeriks teda edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kui karistus kohandada selle kandjale mugavaks, siis ta enda jaoks mingeid järeldusi ei tee. Olen seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on õiglane, proportsionaalne, vastab isiku süü suurusele ning alused selle tühistamiseks või muutmiseks puuduvad. Samuti ei nõustu kohtuväline menetleja rahatrahvi määramisega ositi tasumisele. Jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldama. 3 Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 sätestatud keeldu.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.A-le ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas V.A on 22.10.2020 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et V.A tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole V.A kehtivad juhilubasid. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt V.A seisuga 23.10.2020 juhtimisõigus puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetluse pooled vaidlustanud, et V.A juhtis 22.10.2020 kell 13:53 mootorsõidukit xxxx reg.märgiga xxxx Tallinnas, Haaberstis Rannamõisa tee 1 Rannamõisa tee ja Mäekõrtsi tn vahel (liikus Mäekõrtsi tn suunas). Sealjuures ei olnud sel ajahetkel V.A aga vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et V.A on täitnud
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. 4 Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud mõningal määral üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole 5 eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused süütegude toimepanemise eest, siis saaks karistuse määrata ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Kuigi kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et teoreetilised teadmised sellest, kuidas mootorsõidukit juhtida on tal olemas. Samuti on ta instruktoriga mitmekordselt mootorsõiduki juhtimise praktikat saanud ning risk kellelegi kahju tekitada oli keskmisest väiksem ja ei realiseerunud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole pädev oma sõiduoskusele hinnangut andma, kuivõrd seda teeb vastava koolituse saanud eksamineerija ja selleks, et juhina liikluses osaleda, peab kaebuse esitaja ka oma sõiduoskusi ja liiklusalaseid teadmisi tõestama selleks ettenähtud korras, mille järgselt võidakse talle omistada ka juhtimisõigus. Kindlasti aga ei piisa sõiduki juhtimiseks ainuüksi teoreetilistest teadmistest, vaid vaja on ka praktilisi oskusi, millised omandatakse autokoolis. Isegi kui menetlusalune isik on instruktoriga mitmekordselt mootorsõiduki juhtimise praktikat saanud ning tema arvates risk kellelegi kahju tekitada oli keskmisest väiksem ja ei realiseerunud, ei välista see tema teo õigusvastasust, kuna teo toimepanemise ajal isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. Seega oli tal liiklusseadusest tulenev sõiduki juhtimise keeld. Puutuvalt kaebuses märgitusse, mille kohaselt kaebuse esitaja kellelegi kahju ei põhjustanud, peab kohus vajalikuks märkida, et juhul, kui menetlusalune isik oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, kvalifitseeritaks tema käitumine täiendavalt ka
Seega väide selle kohta, et menetlusalune isik ei põhjustanud liiklusõnnetust või ei kahjustanud kellegi elu, tervist või vara, on asjakohatu ning kohus jätab selle väite tähelepanuta. Täiendavate süütegude toime panemata jätmine ei mõjuta konkreetse toimepandud süüteo eest määratavat või mõistetavat karistust. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Puutuvalt kaebuse esitanud isiku selgitustesse süüteo toimepanemise kohta, milles ta pidas vajalikuks rõhutada, et teelõigul olid küll teised liikluses osalejad, aga ta ei rikkunud ühtegi liiklusreeglit, samuti jälgis kiirust, peab kohus oluliseks märkida, et sellisest selgitusest tulenevalt saab järeldada, et kaebuse esitaja ei pea liiklusreeglite rikkumiseks sõiduki juhtimist vastava kategooria juhtimisõiguseta. Seega ei saa kaebuse esitaja senini üldse aru, et ta on süüteo toime pannud ja peab liiklusnõuete rikkumiseks muid rikkumisi, s.h lubatud sõidukiiruse ületamist jne, kuid mitte enda käitumist, s.o kõige elementaarsema keelu rikkumist. Seejuures on teinud kaebuse esitaja väidetavalt liiklusteooria eksami ja soovib saada juhtimisõigust just selleks, et üldse juhina liikluses osaleda, kuid ometigi peab iseenesestmõistetavaks sõiduki juhtimist juhtimisõiguseta põhjendusel, et tal on teoreetilised teadmised ja mõningane sõidupraktika. Kohtu arvates näitab selline kaebuse esitaja arusaam kaebuse esitaja suhtumist nii oma teosse kui ka liiklusnõuetesse ning kehtestatud keeldudesse. Selline suhtumine viitab aga isiku mõttelaadile liikluses ja enda süülise käitumise õigustamisele ning püüdele oma süüd vähendada. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale määranud põhikaristuse üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, mis menetlusaluse isiku süü suurusest ja eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes oleks tavaolukorras põhjendamatult range. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist tavaolukorraga, kus juhtimisõiguseta isik asub juhuslikel asjaoludel sõidukit juhtima harva kasutataval külavaheteel, seades ohtu vaid iseenda ja 6 kasutusse võetud sõiduki. Käesoleval juhul on tegemist isikuga, kes asus sõidukit juhtima tiheda liiklusega Tallinna linnas. Kaebuse esitaja on oma väidete kohaselt läbinud autokooli ja teinud juhtimisõiguse saamiseks teooriaeksami. Seega on selline isik üheselt teadlik nii sellest, et sõiduki juhtimine on juhtimisõiguseta isikule keelatud, kui ka sellest, et see on karistatav. Sõidukit juhtima asudes teadis kaebuse esitaja seega sedagi, et ta paneb toime süüteo ja sellise süüteo toimepanemine oligi tema eesmärgiks. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt on ta varem sama sõidukiga sõitnud instruktori juhendamisel ja õppesõidu tegemisel olid sõidukil õppesõiduki tunnusmärgid. Süüteo toimepanemise ajal aga neid tunnusmärke sõidukile kinnitatud ei olnud, mis viitab sellele, et kaebuse esitaja eemaldas need tunnusmärgid selleks, et liikluses liiklusjärelevalvet teostavatele isikutele mitte silma paista. Seejuures kuulus sõiduk kaebuse esitaja abikaasale ja sõidukit juhtis kaebuse esitaja ning kummalgi neist ei olnud juhtimisõigust. Sellises olukorras saanuks kaebuse esitaja sõidukit juhtida vaid juhendaja juuresolekul, s.t õppesõiduki tunnusmärkide eemaldamiseks puudunuks igasugune vajadus, sest kuni juhtimisõiguse saamiseni sai nii sõiduki omanik kui ka kaebuse esitajast kasutaja seda sõidukit kasutada vaid õppesõiduks ja sedagi vaid juhendaja juuresolekul. Selline süüteo toimepanemiseks ettevalmistav käitumine ja sellele järgnevalt süüteo toimepanemine viitavad sellele, et tegemist ei olnud kaebuse esitaja väidetavast rumalusest toime pandud süüteoga, vaid teadliku ja tahtliku ning eesmärgipärase õigusvastase teoga. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on keskmisest suurem ja kohtuvälise menetleja määratud keskmist määra ületav põhikaristus on süü suurust ja süüdlase isikut arvestades proportsionaalne. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristuse kergendamiseks alus puudub. Lisaks on kaebuse esitaja palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi kuna menetlusalusel isikul ei ole võimalik korraga rahatrahvi täies ulatuses tasuda. Vastavalt KarS § 66 lg 2, 3 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb karistusotsuse. Käesoleval juhul vaatab kohus läbi kaebust ning kui kohus kohtuvälise menetleja otsust ei tühista ja uut otsust ei tee, ei tee kohus ka karistamisotsust. Seejuures lisaks eelmärgitule tulenevalt viidatud sätte sõnastusest järeldub, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Kohtule esitatud kaebuses märkis kaebuse esitaja, et soovib ennast registreerida tööotsijana ja toob seda kinnitavad dokumendid kohtuistungile. Kohtuistungil teatas kaebuse esitaja, et on end töötuna registreerinud, kuid dokumente selle tõestuseks tal esitada ei ole. Seejuures jättis kohus eelnevalt kaebuse esitaja kaebuse selles esinenud puuduste tõttu käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruses oli üheselt mõistetavalt märgitud, et juhul kui kaebuse esitaja soovib mingeid väiteid esitada, peab ta nende väidete kinnituseks esitama ka sellekohased tõendid. Seega vaatamata sellele, et kohus koostas kaebuse käiguta jätmise kohta kolmeleheküljelise määruse üksikasjalike selgitustega kaebuses esinenud puuduste ja nende kõrvaldamise võimaluste kohta, ei vaevunud kaebuse esitaja esitama kohtule ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks vaatamata sellele, et tema enda allkirjastatud täiendavas kaebuses seda teha lubas. Seejuures on tegemist isikut ennast puudutavate andmetega, milliste kättesaamine ei tohiks isikule raskusi tekitada. Sellest tulenevalt saab asuda järeldusele, et menetlusalune isik ei ole kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku olukorra või maksevõime kohta esitanud, s.t kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Seetõttu loeb kohus kaebuse esitaja väited raske majandusliku olukorra kohta tõendamata väideteks. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil ka seda, et üüris abikaasaga üürikorteri, mille eest tasub abikaasa ja seejuures on varasemalt abikaasaga soetatud sõiduk olukorras, kus kummalgi juhtimisõigust ei ole. Arvestades seda, et üürikorteri eest tuleb tavapäraselt tasuda üüri igakuiselt, millisele kulule lisanduvad muud korteri kasutamisega kaasnevad kulud, lisaks sõiduki kasutamiseks vältimatud kulud (liikluskindlustus, tehnonõuetele vastavuse kontroll, hooldus, kütus jne), siis sellistest asjaoludest tulenevalt ei saa teha järeldusi kaebuse esitaja väidetavalt raske majandusliku olukorra kohta, mis takistaks määratud rahatrahvi tasumist ühekordse maksena. 7 Sellest tulenevalt jääb kaebuse esitaja taotlus rahatrahvi määramiseks ositi tasumisele tagajärjetuks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele või asjaoludele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Eelmärgitust tulenevalt jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.