lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 02.05.2019 Prokurör Heleri Randma Süüdistatav E.F – isikukood XXX ; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: Xxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud; Harju Maakohtu 04.10.2013 otsusega
MS 238 lg 2 ja
vangistust
alusel tingimisi katseajaga 3 aastat ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; tõkendit ei kohaldatud; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.F
2.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 11 kuud vangistust 330 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 3.
lg 4, 6 ja 7 alusel on Kaspar E.F üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud Tallinna vangla elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalvele ning ta on kohustatud järgima
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on E.F käitumiskontrolli ajal kohustus mitte tarvitama alkoholi.
4. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel ära võtta E.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb E.F loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku K K nõusolekul mootorsõiduk xxxx registrimärgiga xxxx (sõiduk koos dokumentidega asub E.F elukohas xxxx). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 31.01.2019 kella 13.21 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx, olles joobeseisundis (etanooli 3,15 mg/g veres). Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. E.F pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör E.F süüditunnistamist
lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 11 kuud.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada 11 kuud vangistust 330 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel on E.F üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla ning ta on kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja täitma kohustuse: mitte tarvitada alkoholi. Kolmanda isiku K K nõusolekul konfiskeerida
Süüdistataval tuleb tasuda ka menetluskulud kogusummas 1091 eurot ja seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning E.F tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. 3 Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.