← Eesti

2-23-8231/22

Obsah (7)§ 661§ 466§ 430§ 173§ 164§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-8231 Tsiviilasi A L hagi R

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-te 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on A L
  2. juunil 2023 esitatud hagi R M vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduse alusel arvutatud miinimumsummas 260 eurot kuus alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt elatist alates
  3. juunist 2022 kuni hagi esitamiseni kokku 2487 eurot.
  4. Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu, leides, et hagi on esitatud ennatlikult, hageja ema ei ole kostjalt kohtuväliselt elatist küsinud.
  5. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt sündis A L ja R M kooselust
  6. septembril
  7. a A L . Vanemad elasid A L sündimise ajal koos ning hageja esimesel eluaastal kostja osales tema kasvatamises ja ülalpidamises. Vanemate kooselu lõppemise järel hageja jäi elama emaga, kostja lapse elus enam ei osalenud.
  8. Hageja põlvnemine kostjast tuvastati Pärnu Maakohtu
  9. mai 2023 kohtuotsusega (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) tsiviilasjas nr 2-23-
  10. R M oli juba
  11. oktoobril 2022 esitanud kohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks ja lapse osalise hooldusõiguse saamiseks, kuid
  12. aprilli 2023 määrusega kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, sest R. M ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul avalduse puudusi.
  13. Kostja hakkas lapse ülalpidamises osalema uuesti
  14. aasta augustis, makstes augusti, septembri ja oktoobrikuu eest elatist 200 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 kohaselt elatise suurust mõjutavas ulatuses (s.o aasta keskmisena vähemalt 7 kalendripäeva kuus) hageja praegu isa juures ei viibi.
  16. oktoobril 2023 korraldaval eelistungil jõudsid hageja ema ja isa elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab 2

(3)Tsiviilasi nr 2-23-8231 hagejale alates
  1. novembrist igakuiselt elatist, mis määratakse kindlaks PKS § 101 sätestatud alustel. Kokkuleppe sõlmimise aja faktilist olukorda arvestades on elatise suuruseks 260,33 eurot, ja see koosneb baassummast, sellele lisanduvast 3% eelmise kalendriaasta Vabariigi keskmisest kuupalgast ja saadud summast lahutatakse pool lapsele makstavast lapsetoetusest. Alates
  2. aprillist 2024 hakkab elatise kuumakse suurus muutuma iga aasta
  3. aprillil, kui indekseeritakse baassummat ja Statistikaamet arvutab baassummale lisanduva 3% eelmise kalendriaasta keskmisest kuupalgast. Elatise kuumakse suurust mõjutab ka lapsele makstava peretoetuse suurus. Samuti leppisid vanemad kokku, et kostja maksab tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise katteks 1200 eurot ning menetluse ajal alates hagi
  4. juunil 2023 esitamisest kuni kokkuleppe sõlmimiseni vähemmakstud 716,55 eurot osamaksetena lisaks igakuisele elatise maksele. Tagasiulatuv elatis on vastaval perioodil PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud korras arvutatud elatise kuumaksete summa, millest on maha arvestatud enne põlvnemise tuvastamist hagejale makstud üksikvanema lapse toetus.
  5. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse.
  6. . Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud elatise maksmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud alustel miinimummääras, s.o igal aastal tarbijahinnaindeksi muutusega indekseeritav baassumma + 3% eelmise aasta keskmisest kuupalgast, millest on maha arvestatud pool lapsetoetust. Igal aastal

  1. aprillil muutuva elatise suuruse saab arvutada elatiskalkulaatori abil (kättesaadav veebilehel: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
  2. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega jäävad menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. 11. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

12.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.