KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-8127 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 19. juuni 2023 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Anneli Alekand, Indrek Parrest

) § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Tõendi selle sätte alusel arvestamata jätmine on kohtu kaalutlusotsus. Kõnealused tunnistajad tegid ise nii bituumenmaterjali paigaldustöid kui ka hiljem tulekahju lammutus- ja kattetöid. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate usaldusväärsuses ainuüksi sellepärast, et nad tegutsesid eramut remontides kostja huvides. Tunnistajate ütlused olid ülevaatlikud ja piisavalt detailsed. Lisaks oli hageja esindajal võimalik kostja tunnistajaid küsitleda. Lähtudes

§ 251

lg-st 1 ja §st 254, ei ole alust asuda seisukohale, et tunnistajad on andnud valeütlusi. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et bituumenrullmaterjali paigaldamine toimub teisiti, kui tunnistajad selgitasid, st ei kuumutata mitte kattematerjali alumist pinda, vaid põrandat või seina, millele see paigaldatakse. Kohtu hinnangul leidis seega tõendamist, et kattematerjali paigaldanud isikud ei suunanud gaasipõleti leeki maja seina suunas ja seda põhjusel, et katet kuumutatakse katte alt. Seetõttu ei saa tulekahju tekkepõhjusena välistada ka teisi tulekahju tekkeversioone. Kostjal tuli praeguses vaidluses tõendada seda, et tulekahju võis alguse saada muul põhjusel kui tema tegevus. Kostja poolt esitatud eriteadmisega isiku, elektrivaldkonna asjatundja OÜ Rohemünt juhataja L. Lahtvee arvamuse (

§ 272lg 2) kohaselt ei olnud eramu elektripaigaldis nõuetekohaselt ehitatud.

Aurutõkkena oli kasutatud ehituskilet, mis paiknes kipsplaadi ja soojustusvilla vahel. Kõik elektripistikud ja lülitid olid paigaldatud läbi kile ja elektrijuhtmed ning isoleerimata ühendused olid veetud kile ja kipsplaadi vahelt. Lammutustööde käigus tuvastati lahtine elektriühendus, mis oli otseses kontaktis kilega, õhkvahe puudus. Kaarleegi tekkimisel on see otseses kontaktis kilega, mis on kergesti süttiv ja kannab tuld hästi edasi. Arvestades elektrisüsteemi renoveerimise lohakust ja renoveerimistööde käigus tehtud vigu, on asjatundja arvates tõenäoline, et tulekahju tekkepõhjus võis olla seotud elektrisüsteemi rikkega. Elektrisüsteemi nõuete ning ohutuse eest vastutab majaomanik. Kohus nõustus kostjaga, et praeguses vaidluses ei ole kostja ega tema alltöövõtja töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega vaidlusalust eramut kahjustanud. Kostja tegi töö nõuetekohaselt valmis 19. septembril 2018 kl 14.30 ning ei kandnud pärast töö valmimist selle juhusliku hävimise riisikot. Asjas on tõendatud, et kostja kasutatud töömehed ei suunanud tuletöö tegemise käigus gaasipõleti leeki hoone suunas, mistõttu ei saanud leek siseneda tuulutusava kaudu vastu tuuletõkkeplaati. Kuna puudub kostja rikkumine, ei ole ka põhjuslikku seost olematu rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kohtu hinnangul ei olnud otsuse tegemise ajaks võimalik tuvastada tulekahju tekkepõhjuseid ega kahju põhjustanud isikut. 5

§ 162lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tuleohutuse seaduse § 14 lg 1 sätestab, et tuletöid võib majandustegevusena osutada isik, kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele (siseministri
2. augusti
3. a määrus nr 38) § 7 lg 1 sätestab, et tuletöötunnistus tõendab, et tuletöö tegija on edukalt läbinud tuletöö tegemise koolituse ning saanud ettevalmistuse ohutu tuletöö tegemiseks.
4. septembri
5. a kohtuistungil kinnitasid L. Leheste (remonttöid teostanud isik) ja M.-M. Maalmann (kostja juhatuse liige), et tuletöö tegijal puudus tuletöö tunnistus. Sama saab järeldada
6. septembri 2018 e-kirjast, milles kostja on kinnitanud, et tal puudusid kogemused tuletööde tegemiseks, kuna kostja on varem sellistest töödest keeldunud. Samuti puudus kostjal eramus tuletööde teostamise ajal õigusaktides ettenähtud tuletöö tunnistus. Kostja kui peatöövõtja kohustus oli tagada, et töid teostavad asjatundjad ja vastava loaga isikud. Seega käitus kostja tahtlikult õigusvastaselt, kui asus teostama tuletöid, omamata selleks pädevust ja õigusaktides ettenähtud luba. Just kostja tahtlik tegevus viis kahju tekkimiseni. Kohus jättis kostja tahtliku õigusvastase tegevuse analüüsimata ja see viis ebaõige lahendini. Kostja on
7. septembri 2018 e-kirjas hagejale enda vastutust ja võlga tunnistanud. Kostja on
8. septembri
9. a e-kirjas märkinud: "korvan teile graafiku alusel koos alltöövõtjaga." Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Kostja on
10. septembri
11. a e-kirjaga loobunud hageja nõudele vastuväidete esitamisest, milliseid kostja on esitanud käesolevas menetluses.
12. septembri 2018 e-kirjast nähtub, et kostja on tunnistanud, et ta on kohustatud kahju hüvitama. Isegi kui kostjal oleks õigus esitada käesolevas menetluses esitatud vastuväiteid, ei ole kostja täitnud enda tõendamiskoormist, arvestades, et võlatunnistuse tulemusena on tõendamiskoormis pöördunud. Kuna kostja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud, tuleb hagi rahuldada. Lisaks, kui asuda seisukohale, et kostjal on võimalik esitada deklaratiivsele võlatunnistusele vastuväiteid, on kostja tekitanud hagejale deklaratiivse võlatunnistamise väljastamise kaudu kahju. Just kostjapoolse vastutuse tunnistamise ja võlatunnistuse andmine oli põhjuseks, miks vastustaja sõlmis
13. jaanuaril 2019 eramu omanikuga kompromissilepingu. Kuna kostja selgitas hagejale, et vajab tasumiseks maksegraafikut, sõlmis hageja eramu omanikuga kompromissilepingu. Hageja on ka hagiavalduses märkinud, et algselt kostja tunnistas nõuet ja oma vastutust. Vaatamata eeltoodule, jättis maakohus eelnimetatud hageja väited ja tõendi tähelepanuta ega hinnanud, millised tagajärjed on kostja käitumisel hageja nõudele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus oleks pidanud eeltoodule tähelepanu juhtima, seda otsuses käsitlema ja jätma hagi rahuldama. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, jättes otsuse tegemisel tõendid

§ 232lg-s 1 sätestatut rikkudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata.

Hageja esitas kohtule Päästeameti

1. jaanuari
2. a kirja, millest nähtub, et esmase tulekolde koha juures ei olnud elektripaigaldisi ega muud sellist, mis võiks tulekahju põhjustada. Seega gaasipõletiga bituumenrullmaterjali paigaldamisel jõudis gaasileek kivivoodris oleva tuulutusvahe kaudu puitkiust tuuletõkkeplaadini. Maakohus ei ole kirja kui tõendi ebausaldusväärsust otsuses nõuetekohaselt põhjendanud. Alusetu on maakohtu 6

§ 652lg-le 4 peab pool uue asjaolu esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama.

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta ei ole seda asjaolu varem esitanud. Kostja ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses nende uute asjaolude esitamisega ja palub jätta need kohtul tähelepanuta kui lubamatud. Juhul kui ringkonnakohus peab võimalikuks käsitleda esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud tuletööde tunnistuse puudumise asjaolu, siis ei põhjustanud tunnistuse puudumine tulekahju tekkimist ega ka kahju tekkimist. Tunnistaja L. Leheste ütluste ning M. Hoobi vande all antud seletusega on tõendatud, et rullmaterjali paigaldustööd viidi läbi, järgides kõiki ohutusnõudeid. Samuti on L. Leheste ütlustega tõendatud, et tööde teostamise ajal oli tal 20-aastane tööstaaž ning ta oli sama materjali varem korduvalt paigaldanud, lisaks oli ta osalenud põhjamaade tööohutuskoolitusel. Juhul kui kohus peab võimalikuks käsitleda esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud hageja väidet, et kahju tekkimiseni viis kostja tahtlik tegevus, siis on see väide väär ja tõendamata. Asjas olevate tõenditega on tõendatud, et tulekahju ei saanud tekkida kostja ja tema alltöövõtja tegevusest, ning maakohus tuvastas õigesti, et kostja ega tema 7

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti, leides, et hageja on esitanud kostja vastu nõude VÕS § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja nõue põhineb VÕS § 115 lg -l
2. Maakohus järeldas põhjendatult, et kostja ega tema alltöövõtja (M. Hoop) ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega eramut kahjustanud. Kuna puudub kostja rikkumine, ei ole ka põhjuslikku seost (olematu) rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 9.
2. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid hinnanud kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Maakohus on otsuses kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses hinnanud. Üldjuhul ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on otsuses (p-s 26) ka põhjendanud, miks ta luges tunnistaja L. Leheste ütlused ning M. Hoobi ja M.-M. Maalmanni vande all antud seletused 8

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 652

lg-st 1 tulenevalt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ning menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uute asjaolude esitamine apellatsioonimenetluses on lubatud vaid erandjuhtudel, st mõjuval põhjusel, mida tuleb kohtule põhjendada ja vajadusel põhistada (

§ 652lg 3 p 2 ja lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad seaduses sätestatud alused, mille järgi saaks ringkonnakohus tuletöö tunnistuse puudumise kui apellatsioonimenetluses esitatud uue asjaoluga arvestada. 9.

1. Maakohtu järelduste kohaselt ei ole kostja oma kohustusi rikkunud ning kostja tegevus või tegevusetus ei ole põhjuslikus seoses eramule tekkinud kahjuga. Sellest lähtudes ei olnud maakohtul vajalik hinnata, kas kostja käitus tahtlikult õigusvastaselt.
2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ega kulude kindlaksmääratud rahalist suurust. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. jätab ringkonnakohus 9

§ 174

lg-s 3 sätestatuga käesolevas otsuses kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. 11.

1. Kostja poolt
2. mail 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja apellatsiooniastme menetluskulud
3. mai
4. a seisuga kokku 1375 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast nähtuvalt oli esindaja teinud apellatsiooniastmes toiminguid 9 tunni 10 minuti ulatuses järgmiselt: hageja apellatsioonkaebuse analüüs (1 t), telefoninõupidamine kliendiga (20 min), vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (4 t 30 min), suhtlus kliendiga ja apellatsioonkaebuse vastuse esitamine kohtule (40 min), suhtlus kohtu ja kliendiga seoses kohtuistungi määramisega (20 min), nõupidamine kliendiga seoses apellatsioonikohtu istungi ettevalmistamisega (2 t) ning menetluskulude nimekirja koostamine (20 min). Ringkonnakohtu istungil palus kostja esindaja mõista lisaks välja tasu istungi eest vastavalt istungi tegelikule kestusele (kohtuistung kestis 55 min). Kostja esindaja tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

11.2. Hageja ei ole vastaspoole kulude kohta seisukohta esitatud. 11.3.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses vastuse esitamisega apellatsioonkaebusele (sh kaebuse analüüs, suhtlus kliendiga ja vastuse kohtule esitamine) kokku on 5 tundi 30 minutit. Tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Nii apellatsioonkaebuses kui ka sellele esitatud vastuses kordavad pooled osaliselt ka menetluses juba varem esitatud seisukohti. Muus osas on kostja esindaja toimingud asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.

Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nimekirjast ei nähtu, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 11.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsiooniastme hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks 1362 eurot (9,08 × 150) ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Kostja ei ole esitanud

§ 174

lg 10 kohast kinnitust ega taotle menetluskuludelt tasutud käibemaksu hüvitamist. 11.5.

§ 167

lg 1 järgi hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Käesolevas asjas ei ole iseseisva nõudeta kolmas isik apellatsioonimenetluses menetlustoiminguid teinud, mistõttu ei ole tal ka menetluskulusid tekkinud. 12. Lähtudes

§ 442lg-st 5 ja § 654 lg-st 1, lahendab ringkonnakohus otsusega kostja 8.

juunil

1. a taotluse
2. mai
3. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja on palunud parandada protokolli ajamärgiga 00:45:12 oleva lõigu eelviimases 10

§ 50lg-s 1 sätestatule.

Menetlusosaliste väited ei pea olema protokollis kajastatud sõna-sõnalt. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 11