) § 424 lg 1 järgi üldkorras menetluses Eelistung ja kohtu alla andmine 27.03.2023 Kohtuistung 28. ja 30.06.2023 Ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatava kaitsja Agne Koks – jurist, lepinguline kaitsja Süüdistatav ARVET KUUSK isikukood 37109116027 elukoht XXX XXX kodanik, emakeel XXX XXX, XXX kriminaalkorras karistamata, tõkendita 14.-15.08.2021 kahtlustatavana kinni peetud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arvet Kuusk
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Arvet Kuuse (Kuusk) eelvangistuses 14.-15.08.2021.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust Arvet Kuuse (Kuusk) suhtes täielikult täitmisele, kui Arvet Kuusk ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg 1 aasta 8 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 30.06.2023.a.
lg 1 p 1,
lg 3 alusel võtta Arvet Kuuselt (Kuusk) lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks (kolmeks) kuuks. 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva jooksul tuleb Arvet Kuusel (Kuusk) enda juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult Arvet Kuuske (tel nr XXX; epost: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Jätta rahuldamata süüdistatava kaitsja 29.06.2023.a taotlus (lk 76-77) menetluskulu riigi kanda jätmiseks ja süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu 1945€ riigieelarvest hüvitamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Arvet Kuuselt riigituludesse menetluskuluna 1087.50€ (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot viiskümmend senti) sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks Arvet Kuusele tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1087.50€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 90.63€ (üheksakümmend eurot kuuskümmend kolm senti) ja 12.-l kuul tasuda 90.57€ (üheksakümmend eurot viiskümmend seitse senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu 1087.50€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99923700022405 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-1719, menetluskulu 30.06.2023.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse paikkonna vaatlusprotokolli juurde kuuluvad fotod CD-R plaadil (ümbrikus: lk 50) ja kaitsja esitatud videosalvestis XXX asuvate XXX ja XXX tänavate kohta DVD-R plaadil (ümbrikus: lk 68). Kohtuotsus edastada prokurörile ja süüdistatava kaitsjale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada: Transpordiametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. 2 Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Arvet Kuuske (Kuusk) süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.08.2021 kella 12:40 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas XXX alevikus XXX ja XXX tänava ristmikul mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,80 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Arvet Kuusk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Arvet Kuusk toime
Prokurör jäi maakohtus eeltoodud süüdistuse juurde. Süüdistatava lepinguline kaitsja jurist Agne Koks esitas kaitseakti 20.03.2023.a (I, 28-29). Kaitseaktile on lisatud volikiri süüdistatavalt (I, 30-31) ning KrMS § 42 lg 1 p 1 ja KrMS § 41 lg 4 tähenduses koopia kaitsja haridust tõendavast dokumendist (I, 30-32). Kaitseakti (I, 28-29) kohaselt puudub vaidlus selles, et Arvet Kuusel tuvastati joove. See aga ei anna alust kvalifitseerida Arvet Kuuse käitumist
lg 1 järgi olukorras, kus Arvet Kuuse poolt mootorsõiduki juhtimine on tõendamata (I, 28). Süüdistus rajaneb vastuolulistele ja üksteisele vasturääkivatele tõeditele (I, 28). 3 Kaitseaktis (I, 28-29) taotletakse kohtuistungil tunnistajate R. L. (L.) ja A. M. (M.) ülekuulamist ning Viljandi maakonnas XXX asuva sündmuskohaga seonduva videosalvestise kriminaalasja juurde vastuvõtmist. Eelistung toimus 27.03.2023.a Tartu kohtumajas (I, 33-35). Prokurör, süüdistatav ja kaitsja osalesid eelistungil kaugülekuulamisega (KrMS § 69). KrMS § 24 lg 1 kohaselt allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse kohaselt on kuritegu toime pandud Viljandi maakonnas asuvas XXX alevikus. Kohtute seaduse (KS) § 10 lg 1 ja justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad § 1 p 4 kohaselt on Tartu Maakohtu tööpiirkonnaks Tartu maakond, Jõgeva maakond, Viljandi maakond, Valga maakond, Võru maakond ja Põlva maakond. KS § 9 lg 2¹ kohaselt on maakohtul üks või mitu kohtumaja. KS § 9 lg 3 kohaselt asuvad kohtumajad maakohtu tööpiirkonnas ja iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks. KS § 9 lg 3 ja justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 46 Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad § 1 lg 4 kohaselt on Tartu Maakohtul 5 kohtumaja: Tartu kohtumaja, Jõgeva kohtumaja, Viljandi kohtumaja, Valga kohtumaja, Võru kohtumaja. KrMS § 24 lg 1 alusel allub kriminaalasja menetlemine Tartu Maakohtule. Viljandimaa ja XXX alevik jäävad Tartu Maakohtu tööpiirkonda. Eeltoodu alusel menetles Tartu Maakohus üldmenetluse kohtuasja eelistungil Tartu kohtumajas. Eelistungil jäid süüdistatav ja kaitsja seisukohale, et kriminaalasja menetleda üldmenetluses. Eelistungil otsustati, et kuna enamus menetlusega seonduvaid inimesi on kas Viljandist või Viljandimaalt, siis toimub esimene kohtuistungi päev tõendite esitamiseks ja isikute ülekuulamiseks Viljandi kohtumajas ja teine kohtuistungi päev kohtuvaidlusega ja süüdistatava viimase sõnaga pidada Tartu kohtumajas, kus pooltel on võimalik osaleda KrMS § 69 mõttes kaugülekuulamisega (I, 34). 2023.a aprilli lõpuni kehtisid justiitsministri 27.10.2005 nr 46 määrusega Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad kehtestatud kohtumajade teeninduspiirkonnad. 01. maist 2023 kaotasid kohtumajade teeninduspiirkonnad kehtivuse. Sellega kadus ära ka vastuolu KS § 9 lõikes 3 sätestatu ja justiitsministri eeltoodud määrusega kehtestatud kohtumajade teeninduspiirkondade vahel. Justiitsministeeriumi kavandatavad kohtute seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide küllaltki suured muudatused olid pikalt ette teada, juba 2022.a detsembris, kui Tartu Maakohtu üldkogul menetleti 2023.a tööjaotusplaani. Seetõttu oli põhjendatud juba alates 2023.a järgida KS § 9 lõikes 3 sätestatut selle kohta, et kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas ja iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks. Sellest seadusesättest lähtudes ja 01.05.2023.a jõustuvatest kohtute seaduse ja nendega seonduvate õigusaktide muudatustest lähtudes ongi 2023.aasta algusest kohtuasjade jagamine maakohtus 4 üldmenetluse asjades korraldatud selliselt, et need jagatakse võrdselt terve maakohtu peale ning ei lähtuta enam kohtumajade põhisest asjade jaotusest. Seetõttu on nüüdseks tavapärane, et Tartu kohtumajas asuva kohtuniku töölauale võib sattuda üldmenetluse kriminaalasju, millistes süüdistuse kohaselt võivad kuriteod olla toime pandud ka väljaspool Tartu maakonda, s.o Jõgeva maakonnas, Viljandi maakonnas, Valga maakonnas, Võru maakonnas ja Põlva maakonnas. Eeltoodu alusel menetles kohus käesolevat üldmenetluse kriminaalasja Tartu Maakohus nii Viljandi kohtumajas kui ka Tartu kohtumajas. 27.03.2023.a määrusega (I, 36-38) anti süüdistatav Arvet Kuusk talle süüdistusaktis esitatud süüdistuses
Kohtuistung toimus üldkorras menetluses
lg 1 järgi, milles on kajastatud samasugune kuriteo kirjeldus nagu süüdistusaktiski. Kuna juba kahtlustatavana kinnipidamisel 14.08.2021.a sai Arvet Kuusk kätte kahtlustatava õiguste deklaratsiooni paberkandjal ja samal päeval vormistati ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, kus on kirjas ka kahtlustus
lg 1 järgi, mis oma sisult kattub süüdistusaktis kajastatud kuriteo kirjeldusega, siis pole kohtul kahtlust selles, et esimese kahtlustatavana ülekuulamise ajaks oli Arvet Kuusk igakülgselt teadlik sellest, et talle heidetakse ette mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist ja tal oli võimalik ennast igakülgselt kurssi viia ka paberkandjal kätte saadud kahtlustatava õiguste deklaratsioonist enda õigustega. Kahtlustatava kinnipidamise protokollis on Arvet Kuusk omakäeliselt kajastanud, et tal avaldusi ja märkusi ei ole (I, 59). Neil eeltoodud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Arvet Kuusk on tema politsei poolt XXX 14.08.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisest ja sellele 14.08.2021 järgnenud kahtlustatavana
lg 1 järgi kinnipidamisest alates igakülgselt teadlik sellest, miks ja millistel asjaoludel ta kinni peeti, s.h oli ta teadlik kahtlustusest
Videosalvestis on ebapiisav S. ja P. ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks Kaitseaktis nimetatud ja kaitsja kohtulikul uurimisel esitatud videosalvestiselt (I, 68) nähtuv on ebapiisav, seadmaks kahtluse alla tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste usaldusväärsust ja tõele vastavust selle kohta, et nad nägid neile ATV-ga mööda XXX tänavat XXX tn suunas lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas. Tunnistajad M. S. (I, 81-87, 51) ja A. P. (I, 87-91, 54) ei väida enda ütlustes, et nad nägid alles XXX tänava otsas XXX tänaval olles neile mööda XXX tänavat lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas. Tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste kohaselt nägid nad XXX Viljandi poolt tulles XXX tänaval XXX keskuse poole politseivärvides sõidukiga liikudes, et neile paremalt XXX tänava suunas läheneb mööda XXX tänavat ATV. Asjaolud, et politseisõidukit juhtis A. P. ja tema kõrval istus M. S., on tõendatud nii tunnistajate M. S. (I, 81-87, 51) ja A. P. (I, 87-91, 54) ütlustega kui ka süüdistatava Arvet Kuuse ütlustega (I, 100-106, 74). Selles osas on ütlused kooskõlas. Tunnistaja M. S. ütlustega (I, 81-87, 51) on tõendatud, et Viljandist XXX tulles mööda peatänavat XXX keskuse poole liikudes on tee ääres eramajad, enne XXX tn risti märkasid orienteeruvalt 100-150 m kauguselt lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas ja see oli põhjus, miks nad enda sõidukiga jäid seisma, politseisõidukil akna alla lasid ja ATV juhiga suhtlesid. Tunnistaja M. S. ütlustega (I, 81-87, 51) on tõendatud, et Mustlat läbiv tee, mida mööda nad sõitsid, on sirge ja XXX tn on sellega risti suhteliselt 90 kraadi all. Tunnistaja M. S. ütlustega (I, 81-87, 51) on kooskõlas tunnistaja A. P. ütlused (I, 87-91, 54). Tunnistaja A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et kui nad olid XXX mööda peatänavat, s.o XXX tänavat sisenenud, siis XXX tänavalt lähenes neile ATV, mille juhil ei olnud peas kiivrit, ATV-d märkas esimest korda 100-150 m kauguselt, nähtavus oli hea, oli keskpäev. Tunnistaja A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et XXX tänaval on valdavalt puumajad, ATV tuli mööda XXX tänavat ja jäi XXX tänava juures seisma, et neile teed anda. Tunnistaja 13 A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et ta jättis politseisõiduki, mille järel oli haagisega paat, keset ristmikku seisma ja plaan oli selline, et aken lahti lasta ja ütelda ATV juhile, et ta kasutaks kiivrit ja ei sõidaks ilma kiivrita, ATV peatus paremal, ATV tahtis paremale pöörata, s.o tahtis samas suunas sõita, kuhu nad isegi paadiga suundusid, ATV-d juhtis Arvet Kuusk, mõned meetrid olid vahet ATV-ga, M. S. kõrvalistmelt küsis ATV juhilt, kas te olete joonud, mida ATV juht algul eitas, aga suhteliselt kähku ta nõustus sellega, et on joonud. Tunnistaja A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et kuna nad olid politseisõidukiga keset ristmikku, siis sõitis autoga edasi ja parkis auto tee äärde ning läksid koos ATV juhi juurde. Tunnistaja A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et selle koha peal on XXX tn sirge, XXX tn ääres on maju ning puid ja põõsaid, ATV-d nägi kusagil 100 m kauguselt. 06.06.2022.a paikkonna vaatlusprotokolliga (I, 46-50) ja M. S. sündmuskohal 14.08.2021 tehtud fotoga (I, 52) on tõendatud, et XXX tänav kulgeb XXX tänava vahetus läheduses sirgelt ja XXX tänav asetseb XXX tänavaga täisnurga ehk 90⁰ all, XXX ja XXX tänavate piirkonnas on eramajad, selles kohas kortermajad ja teised suured hooned puuduvad ning eramajade krundid on suhteliselt suured, majad-hooned ei asetse tihedalt üksteise kõrval, vaid pigem hõredalt, puude-põõsaste tihedus on varieeruv, Viljandi poolt XXX keskuse suunas tulles vahetult enne XXX tn ristmikku on XXX tänaval küll üks mansardkorrusega elumaja (XXX), kuid enne seda maja on hõreda taimestikuga aia ala (XXX) ja selle haljastus võimaldab XXX tänaval asudes diagonaalis näha ka paremale XXX tänava suunas. Kaitseaktis nimetatud ja kaitsja kohtulikul uurimisel esitatud videosalvestis (I, 68) on tehtud XXX Viljandi poolt XXX keskuse poole mööda XXX tänavat XXX tänava ristmiku poole liikudes sõidukist, mis peatub kohas, kus XXX ja XXX tänavad ristuvad. Videosalvestis liikuvast sõidukist on tehtud selliselt, et mida lähemale XXX tänavale, seda kitsamaks läheb vaade ja vahetult XXX tänavale lähenedes kajastab videosalvestus paremale XXX tn suunas jäävat ala üksnes väga vähesel määral. XXX ja XXX tänavate ristmikul jääb sõiduk seisma ning sealt ristmikult on tehtud kajastus ka vaatena XXX tänavalt paremale XXX tänavale. Enne XXX ja XXX tänavate ristmikku pole XXX tänaval XXX tänava suunas liikudes tehtud ühtegi (diagonaal)vaadet paremale XXX tn suunas. Kohtu hinnangul on taoliselt tehtud videosalvestus ebapiisav selleks, et seada kahtluse alla tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustest nähtuvat selle kohta, et nad nägid XXX tänaval XXX tänava suunas liikudes mööda XXX tänavat lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas. Videosalvestise algusosa, mis kajastab XXX tänavast kaugemat ala, näitab laiemat vaadet ja sealt on näha, et eramajade piirkond on suhteliselt hõre nii majade kui ka taimestiku tiheduse mõttes ja XXX tänavalt paremale on pikalt näha. Samas on kaitsja esitatud videosalvestuse kohta oluline täheldada seda, et sellelt nähtuv on kooskõlas 06.06.2022.a paikkonna vaatlusprotokollist (I, 46-50) nähtuvaga selles osas, et vahetult enne XXX ja XXX tn ristmikku asuv XXX kinnistu XXX tänava äärne haljastus on hõre, üksikud korrapärased noored viljapuud, millistel tüvi alt suhteliselt pikalt okstest lage ja okste alt on paremale lage vaade, nähtavust takistavaid põõsaid ja muud taimestikku näha pole. M. S. sündmuskohal 14.08.2021 tehtud foto (I, 52) kajastab seda, et ATV juures seisval juhil kiivrit peas ei ole ja tegemist ei ole maadligi madala ATV-ga, vaid visuaalselt läheduses seisva politseisõidukiga võrreldes kõrge ATV-ga, millel juhi peal istudes on juhi pea kaugele näha ja juhi pea jääks ka politseisõidukist (sõiduauto) kõrgemale. Ka kaitsja esitatud videosalvestisel on selle lõpus näha XXX ATV-d koos juhiga ja ka videosalvestiselt nähtub, et tegemist on kõrge ATV-ga, millel juhi peal istudes on peanupp kõrgel. Õiendist mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX kohta (I, 63) nähtub, et selle sõiduki kõrguseks on 14 1360 (ilma juhita). Taolistel asjaoludel pole kohtul põhjendatud alust kahelda tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et nad nägid orienteeruvalt 100-150 meetri kauguselt mööda XXX tänavat neile lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas. Isegi kui lähtuda kaitsja ja süüdistatava väidetud eeldusest, et tunnistajad M. S. ja A. P. pidasidki enda ütlustes silmas seda, et märkasid alles XXX tn otsa jõudes sealt neile XXX tänavale lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas, siis pole kohtul alust kahelda ka selles osas tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste tõele vastavuses, kuna on selge, et politseisõiduki järel haagisel oleva küllaltki suure paadiga kiiresti alevikus ei sõida, politseinikud olid enda töökohustusi täitmas, M. S. tehtud fotolt (I, 52) nähtub, et A. P. on politseivormis ja korrarikkumist märgates jõudsid nad enda haagisega sõiduki ristmikul ka peatada selliselt, et paadiosa jäi osaliselt XXX tänava peale. Kohtul ei ole alust eeldada, et sõiduauto, mille järel oleval haagisel asus sõiduautost suurem veesõiduk, sõidaks kiiresti. Pigem arvestades, et paadil on ka küllatki suur kinnine osa ja paat oli seda vedava sõiduautoga võrreldes sellest oluliselt suurem, ka kõrgem, siis liikus politseiauto eelduslikult sellega tasa ja targu ning ettevaatlikult. Kaitsja esitatud videosalvestiselt nähtuv selle kohta, et XXX tänavalt paremale jääv XXX tänav on sirge ja ristub XXX tänavaga täisnurga ehk 90⁰ all, on kooskõlas 06.06.2022.a paikkonna vaatlusprotokollist (I, 46-50) ja M. S. sündmuskohal 14.08.2021 tehtud fotolt (I, 52) nähtuvaga. Kaitsja esitatud videosalvestisel on püstitatud väide, et XXX tänaval ristmiku poole liikudes oli XXX tänaval asuv ATV näha 15-20 m kauguselt. Kohus on seisukohal, et politseisõiduki järel oleval haagisel asuvat veesõiduki suurust arvestades ei saanud politseisõidukil olla suur kiirus ning politseisõidukil oli võimalik XXX tänavalt neile lähenevat ATV-d märgates enda sõiduk peatada selliselt, et osa paadist jäi XXX tn ristmikule. Selles osas on tunnistajate M. S. ja A. P. ning süüdistatava Arvet Kuuse ütlused kooskõlas, et esialgu peatus politseisõiduk XXX ja XXX tänavate ristmikule jõudes selliselt, et osa paadist kattis ära XXX tänava ühe sõidurea. Tunnistaja R. L. ütlused on vastuolus H. ja süüdistatava ütlustega Tunnistaja R. L. ütluste (I, 97-100, 73) tõele vastavuses selle kohta, et ATV oli hoopiski tema juhtimisel ja see tema juhtimisel olnud ATV XXX XXX tänaval vahetult enne XXX tänavat tõrkus ja suri välja ning enam ei käivitunud, on alust kahelda, kuna nii tunnistaja H. H. (I, 9395, 67) kui ka süüdistatava Arvet Kuuse (I, 100-106, 74) ütluste kohaselt käivitus ATV selle H. H. poolt Arvet Kuuse koduhoovi toimetamiseks koheselt ja H. H. toimetaski sellel sõites ATV Arvet Kuuse koduõuele. Tunnistaja R. L. ütluste (I, 97-100, 73) tõele vastavuses selle kohta, et tema juhtimisel olnud Arvet Kuuse ATV-l sai XXX XXX tänaval vahetult enne XXX tänavat kütus otsa, on alust kahelda, kuna nii tunnistaja H. H. kui ka süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt käivitus ATV selle H. H. poolt Arvet Kuuse koduhoovi toimetamiseks koheselt. Eeltoodud põhjustel on kohtul alust tunnistaja R. L. ütluste (I, 97-100, 73) tõele ja tegelikkusele vastavuses kahelda, mistõttu kohus neile otsust ei raja ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Süüdistatava ütluste vastuolulisus A. M. asukoha osas politsei sündmuskohale saabumisel Süüdistatava Arvet Kuuse ütlused on ebajärjekindlad ja vastuolulised osas, mis käsitlevad A. M. asukohta politsei sündmuskohale saabumise aja. 15 Esmalt väitis süüdistatav, et A. M. oli veel seal kohal, kui politsei tuli. Seejärel väitis aga süüdistatav, et A. M. ei olnud politsei saabudes kõrval, just läks minema (I, 106). Tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustest nähtub, et sündmuskohal XXX XXX ja XXX tänavate ristmikul ning selle vahetus läheduses oli näha kiivrita ATV juhti. Ühegi teise isiku olemasolu sündmuskohal tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustest ei nähtu. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud kaks süüdistatava väidet A. M. kohta olla samaaegselt tõesed, kuna need välistavad teineteist. Üks ja sama isik ehk A. M. ei saanud samaaegselt olla politsei saabudes sündmuskohal ja sealt just minema läinud. Seetõttu on kohtul alust kahelda süüdistatava Arvet Kuuse ütluste tõele vastavuses A. M. sündmuskohal käimise osas ja kohus selles osas süüdistatava ütlustele otsust ei raja ning jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Süüdistatava ja tunnistaja A. M. ütlused vastuolus ning A. M. väidetud Põllu tänavalt polnud sündmuskoht nähtav Süüdistatava Arvet Kuuse (I, 100-106, 74) ja tunnistaja A. M. (I, 71-72) ütlustes on vastuolu osas, mis käsitleb A. M. asukohta politsei sündmuskohale saabumise ajal. Tunnistaja A. M. ütluste (I, 71-72) kohaselt kohtus ta 14.08.2021.a XXX XXX ja XXX tänavate ristmikul Arvet Kuusega, kellel ATV seisis ja mootor ei käinud, Arvet Kuusk istus ATV peal. A. M. ütluste kohaselt ei näinud ta Arvet Kuuske ATV-ga sõitmas. Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt kõndis ta pärast Arvet Kuusega XXX ja XXX tänavate ristmikul suhtlemist autosse ja kui olid oma autoga Põllu tänava ristile jõudnud, siis nägi kõrvalteele pöörates, et Arvet Kuuse ette sõitis politseiauto, millel oli paat järel. A. M. ütluste kohaselt nägi ta, et see auto koos paadiga jäi Arvet Kuuse ette seisma (I, 72). Need tunnistaja A. M. ütlused on vastuolus süüdistatava Arvet Kuuse ütlustega. Esmalt väitis süüdistatav, et A. M. oli veel seal kohal, kui politsei tuli. Seejärel väitis aga süüdistatav, et A. M. ei olnud politsei saabudes kõrval, just läks minema (I, 106). Süüdistatava Arvet Kuuse vastuolulistest ütlustest nähtub, nagu olnuks üks ja sama isik ehk A. M. samaaegselt politsei saabudes sündmuskohal ja sealt ka just minema läinud. Need süüdistatava ütlused lahkenvad tunnistaja A. M. ütlustest, millistest nähtub, et A. M. oli politsei saabumise ajaks jõudnud sündmuskohalt autoga eemalduda ja jõuda juba Põllu tänavani ning Põllu tänavaga seonduva kõrvalteeni. Toimikus küll XXX asuva Põllu tänava kohta ühtegi kaardiandmete väljatrükki pole, kuid Maa-ameti kaardiandmed on kõigile soovijatele elektroonselt tasuta kättesaadavad ja neist nähtub, et XXX tänav ja Põllu tänav asetsevad XXX teineteise suhtes paralleelselt ning nende vahele jääb veel kaks paralleelset tänavat, need on Pikk tänav ja Lille tänav. Seejuures on aga oluline täheldada, et Põllu tänav ei kohtu ja ei ristu ühelgi moel ja viisil XXX tänavaga, kuna Põllu tänav lõpeb enne XXX tänavat ära ja selleks, et XXX tänavalt jõuda Põllu tänavale, tuleb seda teha XXX tänavaga ristuvate tänavate, s.o kas Lille tänava või Pika (Pikk) tänava kaudu, n.ö sikk-sakiga. Tunnistaja A. M. ütlustest nähtub, et tema teekond XXX oli XXX tänavalt paremale XXX tänavale, kus tegi peatuse Arvet Kuuse ja ATV juures ning suundus sealt edasi Põllu tänavale, Põllu tänava risti ja sealt edasi kõrvalteele. XXX asuvate tänavate asetusest lähtudes pole tunnistaja A. M. ütlused usaldusväärsed. Eluliselt ei ole usutav, et Põllu tänavalt oleks võimalik näha sündmuskohta. Põllu tänavalt ei saa olla sündmuskoht, s.o XXX ja XXX tänavate ristmik, enam nähtav, sest selleks tuleks näha üle kahe XXX tänavaga paralleelselt asetseva Pika ja Lille tänava ning seda diagonaalis, kuna Põllu tänav ei ristu XXX tänavaga ja lõpeb ära enne XXX tänavat. Elektroonsetest kaardiandmetest nähtub, et tunnistaja A. M. väidetud asukohast Põllu tänavalt polnud võimalik näha XXX ja XXX tänavate ristmikku, mistõttu tunnistaja A. M. ütluste usaldusväärsuses ja tõele vastavuses on alust kahelda. 16 Eelkajastatud asjaoludel, kuna süüdistatava Arvet Kuuse ja tunnistaja A. M. ütluste tõele vastavuses on alust kahelda, on kohus seisukohal, et tegelikkuses A. M. sündmuskohal XXX XXX ja XXX tänavate ristmikul 14.08.2021.a ei käinudki. Sellega on seletatavad ka vastuolud süüdistatava Arvet Kuuse ja tunnistaja A. M. ütlustes. Osas, millises süüdistatava Arvet Kuuse ja tunnistaja A. M. ütlused lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist, jätab kohus Arvet Kuuse ja A. M. ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale ja neile otsust ei raja. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et nad nägid ilma kiivrita ATV juhti mööda XXX tänavat ATV-l lähenemas XXX tänavale ja nad otsustasid ATV juhiga kiivri kasutamise vajalikkuse teemal suhelda. Kohus rajab süüdimõistva kohtuotsuse neile tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustele. Otsese tahtlusega joobes juhtimise toimepanemine Süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt oli ta 14.08.2021.a joonud viina ja õlut. Kuna Arvet Kuusk teadis, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellele vaatamata juhtis alkoholi tarbinuna mootorsõidukit tänavaliikluses Viljandimaal asuvas XXX alevikus, siis on alkoholijoobes ATV juhtimine toime pandud otsese tahtlusega (
lg 3).
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Arvet Kuuse käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Viimases sõnas avaldas Arvet Kuusk, et tema elukohas üle tee naabripoiss on talle suurim vihavaenlane, kuid A. P. (P.) suurim sõber. Selle naabripoisi nime Arvet Kuusk kohtus kordagi ei nimetanud. Viimases sõnas püstitas süüdistatav Arvet Kuusk versiooni, et see naabripoiss helistaski A. P., et Arvet Kuusk juhib joobes ATV-d ja politsei selle peale kohale tuligi, millist käitumist hindas Arvet Kuusk politsei poolt häbiväärseks ja talle vastuvõetamatuks, nähes selles politsei poolt talle nii-öelda ära tegemise momenti. Nende süüdistatava väidetega pole alust nõustuda olukorras, kus tunnistajate M.S., A.P. ja H.H. ütlustest nähtub, et politseiametnikud M.S. ja A.P. sattusid 14.08.2021.a XXX juhuslikel asjaoludel, s.o selleks, et sealtkaudu minna veepatrulli Võrtsjärvele. Sellele, et M.S. ja A.P. olid 14.08.2021.a teel Võrtsjärve äärde veepatrulli, viitab ka asjaolu, et nende kasutuses oleva politseivärvides sõiduauto järel oleval haagisel oli suur kinnise kajutiga paat. Paadi olemasolu sõiduauto järel oleval haagisel nähtub ka M.S. sündmuskohal 14.08.2021.a tehtud fotol (I, 52). Süüdistatav ja tema kaitsja pole senini samuti vaidlustanud seda, et politseiametnikud M.S. ja A.P. olid sündmuskohal nende auto järel haagisel oleva paadiga. Tunnistajate M.S. ja A.P. ütlustest nähtub, et XXX mööda XXX tänavat XXX tänavale liikuv ATV köitis nende tähelepanu üksnes seetõttu, et selle juhil polnud peas kiivrit, mistõttu otsustasidki ATV juhiga suhelda ja talle selgitada kiivri kandmise vajalikkust. Kohtul pole tunnistajate M.S. ja A.P. ütluste tõele vastavuses alust kahelda, kuna ka M.S. sündmuskohal tehtud fotolt (I, 52) nähtub, et ATV juures seisval juhil kiivrit peas ei ole. Taolistel asjaoludel põhjustas Arvet Kuusk ise selle, et politsei talle tähelepanu pööras ja Arvet Kuusel pole põhjendatud alust politseid erapoolikuses süüdistada. Kuna 14.08.2021.a Arvet Kuuse kasutuses olnud ja liiklusesse lubatud mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX maksimumkiiruseks oli lubatud 72 km/h (I, 63), siis võis sellega ka asulasiseselt liikuda kuni 50 km/h, mis ATV puhul on suur kiirus. ATV ümber minekul või sellelt maha kukkudes on juhil peas olev kiiver oluline kaitsevahend. Seetõttu oli igati põhjendatud, et veepartulli teel olnud politseiametnikud M. S. ja A. P. otsustasid ATV juhiga, kelleks osutus Arvet Kuusk, kiivri kandmise vajalikkuse teemal suhelda. 17 Arvet Kuuse käitumise õigusvastasust ei välista ka tema ja kaitsja tõstatatud alusetud väited, nagu lükanuks politseiametnikud M.S. ja A.P. ATV-d tee pealt eest ära sellel ajal kui Arvet Kuusk käis lähedal asuvas kodus enda isikut tõendavat dokumenti toomas. Seda väidet peale süüdistatava ütluste üksi teine tõend ei kinnita. Ka süüdistatava enda väitel polnud taoliseks ATV liigutamiseks vajadust, kuna ATV polnud tee peal ees, ATV oli tee ääres (I, 103). M.S. sündmuskohal tehtud fotolt (I, 52) nähtubki, et ATV asub pigem tee ääres ja selle liigutamiseks reaalset vajadust polnud, kuna teistele liikluses osalejatele polnud see takistuseks. Arvet Kuuse käitumise õigusvastasust ei välista ka tema ja ta kaitsja tõstatatud poleemika selles osas, millal said ATV võtmed sündmuskohal politsei kätte. Süüdistatav ja tema kaitsja on püüdnud seada kahtluse alla tunnistajate M.S. ja A.P. ütlustest kogumis nähtuvat selle kohta, et kui oli tõusetunud kahtlus ATV juhi alkoholijoobes viibimise kohta, võttis M.S. ATV eest võtmed ära enda kätte, välistamaks võimalust, et kui ATV juht ikkagi otsustab sellega edasi sõita, siis neil pole politseiauto järel oleva paadiga haagise tõttu võimalik hakata ATV juhti taga ajama. Tunnistaja M. S. ütlustega on tõendatud, et üks ATV eest tema poolt ära võetud võti on jäänud ka Arvet Kuuse juhiloast tehtud fotole (I, 53). M.S. ütluste kohaselt hoidis ta A.Kuuse dokumenti ja ATV võtmeid foto tegemise ajal enda ühes käes ja teisega tegi enda telefoniga neist foto (I, 53). Fotolt nähtubki, et sõrmedega hoitakse kinni Arvet Kuuse nimele väljastatud juhiluba ja võtit, millel on sakid-hambad mõlemal pool (I, 53). Süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt andis ta ATV võtmed enda käest ära alles H.H. sündmuskohale saabudes ja H. H. viis siis ATV sellel sõites Arvet Kuuse lähedal asuvasse elukohta. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistajate M.S. ja A.P. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et M.S. võttis ATV võtmed enda kätte niipea kui selgus, et A.Kuusk võib olla joobes. Taoline käitumine on loogiline ja kooskõlas politsei tavapärase käitumisega. Arvestades, et politseiautol oli järel ka haagis, olnuks sellega raskendatud hakata taga ajama ATV juhti, kui see otsustanuks ikkagi ATV-ga edasi sõita. Sellele, et ATV-d joobes juhtinud A.Kuusk soovis asjast nii-öelda puhtalt pääseda, viitab Arvet Kuuse käitumine sündmuskohal, kuna ta üritas seal politseid korduvalt omamehelike väljenditega nagu ära jama, ära rääkida, et tal minna lastaks. Taolises olukorras oli põhjendatud reageerida sellele ATV juhilt mootorsõiduki võtmete ära võtmisega. Arvet Kuuse käitumise õigusvastasust ei välista ka tema ja ta kaitsja tõstatatud poleemika ATV võtme välimuse ja selle pikkuse osas. Sõltumata sellest, milline see ATV võti välja nägi ja kui pikk selle lukusüdamikku käiv sakiline osa oli, jääb Arvet Kuuse käitumine mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimiseks. Arvet Kuuse juhiloast tehtud fotol on M. S. ütluste kohaselt näha ka üks võti sellest võtmekimbust, millise ta võttis ATV eest ära enda kätte. Selles osas, et ATV võtmega koos oli veel teisigi võtmeid, on ütlused kooskõlas. Arvet Kuusk ise kohtus süüdistatavana antud ütlustes võtab õigeks, et ATV võtme juures oli enam kui üks võti (I, 100), avaldades, et tema arust oli kimbus 3 võtit (I, 100). Seda, et ATV võti polnud võtmekimbus ainuke, avaldas ka tunnistaja M. S. (I, 81-87, 51). Süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt olid ATV võtmel mõlemal pool hambad (I, 101). Arvet Kuuse sõidukeid hooldanud-remontinud R. L. tunnistajana antud ütlustest (I, 97-100, 73) nähtub samuti, et Arvet Kuuse ATV võtmel olid kahelt poolt hambad ja võtmeid oli koos rohkem kui üks (I, 98). ATV võtme pikkuseks hindas R. L. 3-4 cm ja jäi siis 3 cm juurde (I, 98). M. S. sündmuskohal 14.08.2021.a tehtud fotole on jäänud Arvet Kuuse juhiluba ja osaliselt ka üks metalne võti (I, 53). Võti pole fotol päris tervikuna nähtav, kuna seda varjab osaliselt sõrm ja nn sabaosast pool on jäänud fotolt väljapoole. Samas on aga sellelt fotolt selgelt näha, et sakid ehk nn hambad on sellel võtmel mõlemal pool. M.S. ütluste kohaselt tegi ta koos dokumendiga foto ka ATV võtmest. EV-s 18 väljastatava juhiloa laiuseks on ca 5,5 cm ja fotole jäänud võtme lukusüdamikku jääva osa pikkuseks on veidi üle poole juhiloa laiusest, s.o ligikaudu 3 cm on võtme sakkidega osa pikkuseks. Eeltoodu alusel pole kohtul alust kahelda tunnistajate M. S. ja A. P. tõele vastavuses selle kohta, et M.S. võttis töötavalt ATV-lt võtme eest ära enda kätte ja sellest võtmest on tehtud sündmuskohal foto koos Arvet Kuuse juhiloaga. See, kas seda ATV võtit pidada pikaks või lühikeseks, on hinnangute ja võrdlusmomentide küsimus ning selles osas ongi antud erinevaid hinnanguid. M.S. on pidanud ATV võtit pigem pikaks, süüdistatav A.Kuusk ja R.L. aga lühikeseks. Kuna on teada, et ATV võtme lukusüdamikku käiva kahelt poolt sakkidega osa pikkuseks on ca 3 cm, siis ei ole sellel temaatikal, kas seda hinnata pikaks või lühikeseks, suuremat tähtsust. ATV võtme pikkus ja see, kuidas seda on hinnatud, ei muuda kuidagi olematuks seda, et Arvet Kuusk juhtis 14.08.2021.a mootorsõidukit alkoholijoobes. Kvalifikatsioon
lg 1 järgi Liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Arvet Kuusk tabati 14.08.2021.a mootorsõiduki juhtimiselt ja tal tuvastati 14.08.2021.a tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,80 mg/l. Arvet Kuusk pani 14.08.2021.a toime
lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. KARISTUS
lg 1 kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Arvet Kuuse suurt süüd alkoholijoobes ATV juhtimisel iseloomustavad asjaolud, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,80 milligrammi ühe liitri kohta, ta oli tarbinud nii õlut kui ka viina, mis on ohtlik kooslus ja mõjutab kindlasti ümbritseva tajumist, ATV-d juhiti alevikus sees ja ATV-ga suunduti XXX peatänavale, s.o XXX tänavale, joobes ATV juhtimiseks vähimatki põhjust polnud, joobes juhtimise pani Arvet Kuusk toime otsese tahtlusega. Arvet Kuuse süü suurus, s.o tema käitumise ohtlikkus kaasliiklejate ja ka tema enda suhtes, välistab kergema karistusliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamise. Joobes ATV-d juhtides kujutas Arvet Kuusk ohtu nii kaasliiklejatele, kui ka talle endale. ATV-d juhtides polnud Arvet Kuusel peas kiivrit. Liiklusõnnetuse tekkimisel võinuksid olla sellel rasked tagajärjed ka Arvet Kuusele endale. Arvet Kuuse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtumenetluses pole Arvet Kuusk senini endal süüd joobes ATV juhtimises näinud ja ta pole enda süüd tunnistanud. Joobes juhtimine on ühiskonnas lubamatult laialt levinud. Ka käesoleval juhtumil jäi Arvet Kuusk joobes juhtimisega vahele üksnes juhuslikel asjaoludel, 19 köites veepatrulli suunduvate politseiametnike tähelepanu sellega, et tal polnud ATV-d tänavaliikluses juhtides peas kiivrit. Eelkajastatud asjaoludel, selleks, et mõjutada Arvet Kuuske edaspidi taolistest rikkumistest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud kohaldada karistust keskmises määras – 1 aasta 6 kuud vangistust, kuid kuna Arvet Kuusk on varem kriminaalkorras karistamata ning liiklusalaseid väärteokaristusi on kehtivaid ainult üks, siis on põhjendatud vangistust kohaldada
lg 1,3 alusel tingimisi, ilma kriminaalhoolduseta, katseajaga 1 aasta 8 kuud.
lg 1 alusel tuleb arvata Arvet Kuuse kahtlustatavana kinnipeetavana eelvangistuses 14.-15.08.2021.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust Arvet Kuuse (Kuusk) suhtes täielikult täitmisele, kui Arvet Kuusk ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg 1 aasta 8 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 30.06.2023.a.
lg 3 kohaselt võib mootorsõiduki joobes juhtimise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust.
lg 1 p 1 kohaselt võib sõiduki juhtimise õiguse lisakaristusena ära võtta kuni 3-ks aastaks.
lg 1 p 1,
lg 3 alusel võtab kohus Arvet Kuuselt (Kuusk) lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks (kolmeks) kuuks. 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Arvet Kuuse toimepandud joobes asulasiseselt tänavaliikluses mootorsõiduki juhtimine on ohtlik ja tänapäeval ühiskonnas laialt levinud õigusrikkumine. Käesolevalt jäi Arvet Kuusk joobes juhtimisega vahele juhuslikel asjaoludel, köites politsei tähelepanu sellega, et tal polnud kiivrit peas. Ühtegi erakorralist asjaolu ATV juhtimiseks Arvet Kuusel 14.08.2021.a polnud. Arvet Kuusk pole senini endal vähimatki süüd ATV joobes juhtimises näinud. Arvet Kuusk on püüdnud vastutusest joobes juhtimise eest pääseda juba sündmuskohal, kui ta püüdis politseiga seal omamehelikult suhelda, öeldes korduvalt: ära jama. Hilisema menetluse raames on Arvet Kuusk hakanud politseiametnikke süüdistama tema peale valetamises ja n.ö tellimustöö tegemises. Hilisema menetluse raames on pinnale kerkinud ka Arvet Kuusele tuttavad tunnistajad R. L. ja A. M., kelle ütlused on aga teravas vastuolus Arvet Kuuse enda esialgse positsiooniga, kui ta 14. ja 15.08.2021 võttis joobes juhtimise omaks ja seda tunnistas. Neil eelkajastatud asjaoludel on nii eri- kui ka üldpreventiivselt Arvet Kuuse suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine põhjendatud. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.