KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. september 2023 Tsiviilasja number 2-22-16129 Tsiviilasi
) § 113 lg 1 teises lauses märgitud määrani. Võlausaldaja leidis, et pankrotihalduri vastuväide on põhjendatud vaid 200 eurot (s.o sissenõudekulude osas) ja võlausaldaja nõue tuleks lugeda tunnustatud summas 12 079 eurot 48 senti. Võlausaldaja selgitas, et tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist sellega, et enne võlgnikule laenude andmist on omandatud teave (s.o võlgniku sissetulekute ja kohustuste kohta), mis võimaldas hinnata, kas võlgnik on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja jõuti järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Enne iga laenulepingu sõlmimist kontrolliti laenusaaja maksekäitumist Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Laenusaaja sissetulekute ja väljaminekute suurust kontrolliti pensioniregistri andmete ja laenusaaja poolt antud andmete põhjal. Laenulepingud ei ole tühised ka kokkulepitud intressi määra tõttu. Laenulepingute kohaselt on viivise määraks võlaõigusseaduse (
) § 113 lg 1 viimase lause kohaselt kokku lepitud intressimääraga sama määr. Alternatiivselt taotles võlausaldaja viiviste väljamõistmist/nõude tunnustamist
§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Maakohus leidis, et võlausaldaja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Võlausaldaja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Võlausaldaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et nõude loovutus temale on toimunud. Maakohus oli seisukohal, et pankrotihaldur saab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevat vastuväidet esitada. Pankrotimenetluses ei ole mõeldav, et kohus igas pankrotimenetluses ise kõiki nõudeid omal algatusel uurib – selleks ongi haldur nimetatud ja halduril on kohtu usaldus (PankrS § 56 lg 2). Haldur teeb õigusliku eeltöö võlgniku esindajana kohtu jaoks. Kui haldur on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastuväite, siis alles kohus hindab, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Maakohus nõustus pankrotihalduriga, et algne krediidiandja ei ole võlgnikule korduvalt laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Rikutud on krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. 3 Maakohtule nähtus võlausaldaja nõudeavaldusest ja vastuväitele esitatud seisukohast, et algne krediidiandja ei ole võlgnikult küsinud tema pangakonto väljavõtet ega muidu usutavalt tõendanud, milliste andmete alusel on tehtud kindlaks võlgniku kohustused. Algne krediidiandja ei ole ka avalikke registreid (ARK, kinnistusraamat) kontrollinud. Algne krediidiandja on otsustuse võlgniku krediidivõimelisuse kohta teinud kasutades Krediidiinfo, Krediidiregistri, Holm Bank ja Pensioniregistri andmebaase ning tuginedes võlgniku enda antud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja õigesti hinnanud võlgniku kohustusi (arvestatud on ainult elatusmiinimumi ja Omaraha laenude osamaksete summat). Võlgnikul oli aga muidki kohustusi, kuid nendega ei ole algne krediidiandja arvestanud. Samuti on vale esialgse krediidiandja hinnang, et sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Nõuded loovutuse teel hankinud võlausaldaja kannab riski, et algne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja talle loovutatud nõude suurus väheneb. Maakohus leidis, et intressimäärana tuleb kohalda määra 0% (
§ 94
lg 1 määr), viivist ei arvestata (eelmenetluses usaldusisiku poolt kogutud teabe kohaselt ei olnud võlgnik maksetega viivituses), juba tehtud maksed algsele krediidiandjale tuleb lahutada iga laenulepingu põhinõudest. Seega tuleb võlausaldaja nõuet tunnustada summas 1604 eurot 20 senti: - laenuleping XXXXXXXXXX osas 141 eurot 14 senti (saadud laen 2070 eurot – võlgniku poolt tehtud tagasimaksed kokku 1928 eurot 86 senti); - laenuleping XXXXXXXXXX osas 162,50 eurot (2692,83 – 2530,33); - Laenuleping XXXXXXXXXX osas 452 eurot 62 senti (4115,84 – 3663,22); - Laenuleping XXXXXXXXXX osas 802 eurot 36 senti (5698,53 – 4896,17); - Laenuleping XXXXXXXXXX osas 45 eurot 58 senti (360 – 314,42). Pankrotimenetluses tuleb jätta tunnustamata võlausaldaja nõue 10 475 eurot 28 senti (12 079 eurot 48 senti – 1604 eurot 20 senti). Lähtudes nõudele esitatud vastuväite lahendamisel tuvastatust määras maakohus võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitas võlausaldajate nimekirja. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MÄÄRUSKAEBUS
- Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti tunnustamata võlausaldaja nõue 10 475 eurot 28 senti, määrati kõikide võlausaldajate jaotiste suurused II rahuldamisjärgus, lubati pankrotihalduril alustada koheselt jaotiste alusel pankrotimenetluses raha väljamaksmist võlausaldajatele ja jäeti võlausaldaja menetluskulud võlausaldaja enda kanda. Võlausaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega tunnustada võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses kokku 12 079 eurot 48 senti PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel (s.o II järgu nõue) muutes vastavalt sellele ka kõikide võlausaldajate jaotiste suurust II rahuldamisjärgus ning jätta menetluskulud pankrotihalduri kanda, määrates ühtlasi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldaja leiab, et algne võlausaldaja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selle kohustuse täitmine on ka tõendatud. Pankrotihalduril puudub seadusest tulenev õigus oma vastuväites tugineda väidetavale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele (mida käesoleval juhul ka ei esine). Pankrotihalduri selline vastuväide tuleb jätta tähelepanuta. 4 Enne iga laenulepingu sõlmimist (v.a laenud XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX, millede alusel toimus varem võlgniku poolt võetud Omaraha laenude refinantseerimine, mille käigus vähenes laenaja igakuine osamakse) tegi OÜ Omaraha krediidivahendajana võlgniku krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud: kontrolliti laenusaaja maksekäitumist Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Pensioniregistri andmete põhjal oli laenusaaja igakuine netopalk 1204 eurot kuus. Laenusaaja väljaminekute suuruse osas lähtuti laenusaaja esitatud andmetest, millele lisati elatusmiinimum, s.o laenu nr XXXXXXXXXX andes arvestati laenusaaja igakuiste kohustuste suuruseks 610 eurot 67 senti ja laenu nr XXXXXXXXXX andes arvestati laenusaaja igakuiste kohustuste suuruseks 803 eurot 51 senti. Arvestades igakuiste tagasimaksete suurust ja laenusaaja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste kohustuste suurust, oli laenusaaja sissetulek enam kui piisav kõikide laenulepingutest tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Laenulepingu XXXXXXXXXX alusel oli igakuise makse suuruseks ca 93 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 181 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 134 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 65 eurot kuus; Laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 11 eurot kuus. Olukorras, kus laenu on antud laenulepingute sõlmimise ajal igati maksejõulisele isikule, ei ole seaduse mõttega kooskõlas see, et laenusaaja vabaneb makseraskuste korral intressi ja viiviste tasumise kohustusest.
- Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Pankrotihaldur ei nõustu, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele saab tugineda vaid võlgnik ise. Võlgnik on esitanud kirjelduse vaid laenude XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX andmisele eelnenud kontrolli protsessi kohta. Täielikult on krediidivõime hindamine jäetud tõendamata ülejäänud laenude puhul. Arvesse on võetud kohustusi vaid sama võlausaldaja juures. Võlgniku sissetulekust 1204 eurot ei piisa toimetulekupiiri, võlgniku majapidamiskulude ja kohustuste kandmiseks võlausaldaja ees. Kohane oleks olnud küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda.
- Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal leiab, et määruskaebuse esitaja on tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmist võlgnikule krediidi andmisel.
- Võlausaldaja BB Finance OÜ ei saa anda lõplikku hinnangut, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud või mitte. Võlausaldaja märgib, et määruskaebuses kirjeldatud asjaolud ja krediidiandja tegevused ei pruugi olla ebapiisavad maksevõime hindamisel ning ei viita tingimata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel oma määruses maakohtu määruse põhjendusi.
- Määruskaebuses on võlausaldaja seisukohal, et pankrotihaldur ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevat vastuväidet esitada ning võlausaldaja ei ole rikkunud laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vaidlust ei ole määruskaebemenetluses selle üle, et Omaraha OÜ (esialgne krediidiandja) nõude loovutamine võlausaldajale on toimunud. 5 Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, et pankrotihalduril ei ole vastuväite esitamise õigust. Tulenevalt PankrS §-st 55 lg 1 peab pankrotihaldur kaitsema mitte ainult võlausaldajate, vaid ka võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Maakohus on õigesti märkinud, et haldur teeb õigusliku eeltöö võlgniku esindajana kohtu jaoks. Võlgniku õiguste ja huvide seisukohast lähtuvalt on haldur põhjendatult võtnud seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise osas ja esitanud vastava vastuväite. Maakohus ei saa jätta esitatud vastuväidet tähelepanuta ja kontrollimata. Maakohtu kohustus on hinnata, kas rikutud on krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. 12.
§ 4034
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
§ 4034
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgne krediidiandja on lepinguid sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on jätnud kogumata võlgniku kui tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe. Kui krediidiandja oleks kogunud igakülgset infot võlgniku kohta, oleks ta saanud teha järelduse, et võlgniku krediidivõimelisus ei ole piisav laenu andmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega (määruse p-d 12 ja 13) ega korda neid. Võlausaldaja määruskaebuse väited, mille kohaselt oli laenulepingute sõlmimise ajal tegemist igati maksejõulise isikuga, ei ole põhjendatud. Võlausaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et algne krediidiandja ei ole võlgnikult küsinud tema pangakonto väljavõtet ega muidu usutavalt tõendanud, milliste andmete alusel on tehtud kindlaks võlgniku kohustused. Algne krediidiandja ei ole kontrollinud avalikke registreid (ARK, kinnistusraamat). Otsustus võlgniku krediidivõimelisuse kohta on tehtud kasutades Krediidiinfo, Krediidiregistri, Holm Bank ja Pensioniregistri andmebasse ning tuginedes võlgniku enda antud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku krediidivõimelisust ei ole vaidlusaluste lepingute puhul piisavalt hinnatud.
- Krediidiandjal tuleb koguda teavet nii tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste kui ka teiste varaliste kohustuste täitmisel. Laenusaaja enda kinnitus ei asenda krediidiandja aktiivset kohustust andmeid kontrollida. Krediidiandja ei saa laenu andmisel eeldada, et laenusaaja on pöördunud laenu saamiseks üksnes tema poole ja laenu taotlejal ei ole kohustusi teiste krediidiandjate ees. Asjaolu, et laenu taotleja ei ole maksehäirete registris ning krediidiandja arvutusmeetodit kasutades on sissetulekute ja kulutuste vahe piisav laenu saamiseks, ei tähenda, et täiendavaid pingutusi krediidivõimekuse kontrollimiseks tegema ei pea. Tavapärane on olukord, kui ühe laenu maksete tasumiseks võetakse uus laen, kuid mingil momendil ei ole võimalik enam olemasolevaid laene uute laenude võtmisega tasuda. Nii ülalpidamiskohustuse täitmiseks, majapidamiseks kuluvad tegelikud summad ja võimalikud kohustused teiste krediidiandjate juures saavad nähtuda just piisava pika ajavahemikku kajastava konto väljavõttelt. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks oleks krediidiandja pidanud nõudma võlgnikult tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Asja materjalidest nähtuvalt esialgne krediidiandja seda teinud ei ole.
- Ringkonnakohus nõustub eelnevat arvestades maakohtuga, et krediidiandja on võlgnikule krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei kogunud ega nõudnud võlgnikult piisavalt andmeid viimase krediidivõime kohta ega hinnanud neid kohase hoolsusega. 6 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning
§ 4034
lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
§ 94
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eelmenetluses kogutud teabe põhjal ei olnud võlgnik maksetega viivituses ja seega viivist ei arvestada ning võlgniku tehtud maksed algsele krediidiandjale tuleb lahutada iga laenulepingu põhinõudest. Lähtuvalt eelnevast on maakohus õigesti leidnud, et võlausaldaja nõue summas 10 475 eurot 28 senti tuleb jätta tunnustamata. 15. Kuna võlausaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, siis jääb määruskaebuse menetlusega seotud kulu TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 7