) §-idest 4 ja 5. AKI 2
§-ide 4 ja 5 obligatoorsed eeldused. 2) Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) artikkel 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted, nende seas seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtted (IKÜM artikkel 5 lg 1 p a). Läbipaistvuse põhimõte eeldab ennekõike andmesubjekti teavitamist vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ja täiendavast teabest, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute suhtes õiglane ja läbipaistev töötlemine (IKÜM selgituspunkt 39). Kaebajale ei avaldatud, et temast teeb fotot pressifotograaf ega seda, et foto kavatsetakse avaldada üleriigilise levikuga meediaväljaandes, kuigi seda oli võimalik vahetult enne foto tegemist teha. Samuti ei teavitatud kaebajat sama foto esitamisest konkursile ning selle võimalikest tagajärgedest, milleks oli fotode esitamine näitustel. Seega on rikutud kaebaja õigust tema isikuandmete läbipaistvale töötlemisele, kuid mille on AKI oma vaidlustatud otsuses täielikult käsitlemata jätnud. 3)
Kaebaja ei vaidle vastu, et sõjapagulaste temaatika on 2022. aastal alanud sõja tõttu avaliku huvi orbiidis ning seda peabki käsitlema. Samas on ebaõigelt ja täiesti põhjendamatult asutud seisukohale, justkui oleks avalik huvi konkreetselt kaebaja isiku vastu. Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-152-09 selgitanud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on siiski üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Avalikkusel ei ole ega saagi olla huvi konkreetselt kaebaja isiku vastu, sest ta on tavaline inimene, kes töötas ühes pealinna hotellis eesmärgiga teenida raha, mis oleks piisav enda ja oma kolme lapse sisseelamiseks teises riigis. Ka kaebaja töökoht ei ole avaliku iseloomuga, toateenindaja puutub loomupäraselt oma tööülesannete täitmisel kokku pigem väheste inimestega. Seega ei pea kaebaja ka oma tööpositsioonist tulenevalt taluma kõrgendatud avalikku huvi ja privaatsusesse sekkumist. Vastupidiselt, tulenevalt kaebaja pagulasstaatusest tulnuks tema puhul erilise hoolsusega kaaluda tema õiguste ja taotletava eesmärgi vahekorda. Veelgi enam on Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti Pagulasabi koostöös ÜRO pagulasametiga rõhutanud Ukraina pagulaste turvatunde tagamise ja kohanemise toetamise olulisust. Ülekaaluka avaliku huvi puudumist kinnitab ka fakt, et ilma selle konkreetse foto kasutamiseta Äripäeva veebiväljaandes avaldatud artikli illustratsioonina ei oleks selle artikli uudisväärtus kuidagi langenud. Näiteks oleks olnud võimalik kasutada mõnda pilti vabaks kasutamiseks mõeldud fotopangast või isikutest, kes pildistamiseks ja avaldamiseks IKÜM-ile vastava nõusoleku andsid. Järgimata jäeti ka ajakirjanduseetika põhimõtteid, kuna isik jäeti teavitamata pildi tegemise eesmärgist, sellele lisatavatest isikut iseloomustavatest kirjeldustest ning selgitamata jätmist võimalikest tagajärgedest. Kaebaja ei soovi enda isikule tähelepanu tõmmata ega seda, et temast töökeskkonnas ja -riietuses tehtud pilt oleks kõigile avalikult kättesaadav. Kui kaebaja oleks teadnud, milleks tehtud fotosid tegelikult kasutada taheti ning et neid võidakse esitada ka konkursile, ei oleks ta kaamera ette üleüldse läinud. Kaebajast tehti fotosid tema töökohas, kus ta oli vaid üksikud päevad jõudnud töötada. Kaebaja uskus, et tööandja ja töötaja alluvussuhtest tulenevalt ei ole tal otsustusõigust fotodel olemiseks või sellest keeldumiseks. Samuti ei arvestatud kaebaja paratamatu keelebarjääriga, mida arvestades tulnud veenduda, et kaebaja ka päriselt teaks kes, milleks ja miks fotosid teeb ehk teisisõnu oleks informeeritud. 3
analüüsimisel on AKI tuginenud peaasjalikult kaebajast tehtud foto edule Aasta Pressifoto 2022 konkursil. Vaidlustatud otsusest ei selgu, millistele argumentidele tuginedes on võimalik õigustada mh kaebaja kujutise nõusolekuta töötlemist foto pressifotograafina foto tegemisel ning selle avaldamisel ning Äripäeva artikli juurde illustratsiooniks lisamisel. Samuti, miks on AKI pidanud A. K. kunstilist eneseväljendust kaalukamaks kaebaja isikuandmete kaitse õigusest ega seda millise konkreetse töötlemise akti õiguslikuks aluseks see loeti või milles väidetav kunstiline eneseväljendus üldse iga töötlemise akti puhul seisnes. 8. Andmekaitse inspektsioon leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) AKI menetluse lõpetamise otsuses on jõutud kokkuvõtvalt järeldusele, et andmesubjekti foto avalikustamiseks esineb
§-idest 4 ja 5 toodud õiguslik alus ehk ajakirjandusväljaandel ja foto teinud fotograafil on konkreetsel juhul õigus fotot töödelda nii ajakirjandusliku (foto tegemine ja avaldamine meediaväljaandes) kui ka kunstilise eneseväljenduse (foto tegemine, avalikustamine konkursil/näitusel) eesmärgil. Kui andmete avaldamine on olnud
§-des 4 või 5 sätestatud erandite alusel õiguspärane, siis on avaldatud andmete muu töötlemine samal eesmärgil ja alusel samuti õiguspärane. Nimetatud ajakirjandusliku ja kunstilise eneseväljenduse erand sisustavad vastava sätte eesmärgina nii avaldamist kui ka muud töötlemist. Nii on eeltoodud eesmärkidega hõlmatud nii foto tegemine, säilitamine, avalikustamine kui ka arhiveerimine. On ilmne, et fotot pole võimalik kuidagi avaldada, kui see pole eelnevalt pildistatud ja salvestatud. Seega kui esineb alus isikuandmete avalikustamiseks
§-ide 4 ja 5 järgi (esmaseks eesmärgiks ongi avalikustamine), siis esineb alus ka isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks. 2) Nõustuda ei saa kaebajaga, justkui ei oleks AKI isikuandmete töötlemise läbipaistvusele tähelepanu pööranud. Tõsi, AKI vaidlustatud otsuses ei ole otseselt viidatud IKÜM põhjenduspunktile 39, kuid isikuandmete töötlemise läbipaistvuse aspekte on otsuses siiski läbivalt käsitletud. Äripäev AS ja fotograaf A. K. on andmetöötlejatena kinnitanud, et foto ei ole tehtud salaja, vaid fotosessiooni käigus ning et andmesubjektidele oli teada, et tegemist on pressifotograafiga. Samuti oli foto tegemine kooskõlastatud kõigi fotol olevate isikutega ning fotoseeriast saatis fotograaf ka andmesubjektidele foto. Fotosessiooni ajal, enne ja pärast seda, ei andnud keegi andmesubjektidest teada, et soovitakse isikuandmete (sh foto) töötlemise lõpetamist. Foto ilmus meediaväljaandes juba 16.03.2022, kuid esimese vastuväite tegi kaebaja andmetöötlejale alles 01.03.2023 ehk ligi aasta hiljem. Kaebuse punktides 1.2 – 1.3 väidab kaebaja, et ta oli arvamusel, et tegemist on töö tegemiseks vajalike või tööga seotud fotodega, mis jäävad hotellisiseseks kasutamiseks. Samas fotosessiooni käigus X mõistis, et tegemist ei ole personalifotode tegemisega. Juhul, kui kaebajale jäi arusaamatuks fotode teostaja isik ja pildistamise eesmärk, siis oleks kaebaja võinud fotosessiooni käigus paluda selgitusi fotograafilt. Hiljemalt hetkel, kui X koos kolleegidega juhendati voodile istuma ja ta mõistis, et tegemist ei ole personalifotodega, oli tal veel võimalus pildile jäämisest ka keelduda. Seda X 4
alusel isikuandmete töötlemine ei nõua andmesubjekti nõusolekut, oli konkreetsel juhul Xl reaalne võimalus ka vältida fotole sattumist. Äripäev AS on kinnitanud, et kellestki ei tehtud fotosid vastu tahtmist või survemeetmeid kasutades ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. 3) Vastustaja on oma otsuses käsitlenud ka ajakirjanduseetika koodeksit, kus ei tuvastanud avalikustatud foto puhul vastuolu ajakirjanduseetika koodeksiga. Puudub alus väita, et Äripäev AS või tema fotograaf oleks kaebajasse suhtunud kuidagi pahatahtlikult, teda eksitusse viies või asjaolusid varjates.
§-de 4 ja 5 alusel isikuandmete töötlemisel ei ole andmesubjekti nõusolek vajalik ning andmetöötleja ei pea kooskõlastama töötlemise kõiki toiminguid fotografeeritavaga. Pärast seda, kui X pöördus 01.03.2023 vastuväitega Äripäev AS-i poole palvega lõpetada isikuandmete töötlemine, viis andmetöötleja viivitamatult läbi täiendava õigusliku aluse kaalumise IKÜM art 21 lg 1 järgi isikuandmete avaldamise jätkamiseks. Äripäev AS esitas AKI-le 02.03.2023 läbi viidud ning dokumenteeritud hinnangu, mille tulemusena jõudis järeldusele, et esineb alus
(osas, mis puudutab fotograafi õigust fotot töödelda) ja
(osas, mis puudutab ajakirjandusliku väljaande õigust fotot töödelda) järgi isikuandmete töötlemise jätkamiseks 4) Foto algsel avalikustamisel avalikustati ka kaebaja eesnimi, töökoht ja põgeniku staatus, kuid tegemist ei olnud selliste eraeluliste detailidega, millele juurdepääs kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust. Kaebaja asus tööle hotelli toateenindajana, mille käigus on kolmandatele isikutele kättesaadavad teenindaja nimi ja töökoha andmed ning keelebarjääri tõttu ka pagulase staatus. Seega olid avalikustatud andmed ainult faktidel põhinevad ning vastustaja on oma otsuses käsitlenud kaebaja õiguste kahjustamist ja jõudnud järeldusele, et andmetöötlejad ei ole avaldanud andmeid, mis riivaksid oluliselt kaebaja eraelu puutumatust ning vaidlusaluse foto avaldamine ei kahjusta kaebaja privaatsust ülemääraselt. X pöördumisest ajendatuna on Äripäev AS täiendava kaitsemeetmena eemaldanud ka kõigist oma artiklitest andmesubjektide nimed, andmetöötleja ei kasuta andmesubjektide osas sõna „põgenik“ ning on eemaldanud ka viite andmesubjektide töönimetuse kirjeldusele. Viidatud palve edastati ka aasta pressifoto näituse korraldajale. Fotol endal ei ole jäädvustatud kaebaja eraelu kohta käivaid detaile. Eeltoodu viitab sellele, et andmetöötleja on peale X poolt vastuväite saamist arvestanud täiendavalt andmesubjektide huvidega, minimeerinud kaebaja kahjustamist ja eelduslikult oleks seda tehtud juba ka fotosessiooni ajal kui keegi andmesubjektidest oleks avaldanud soovi fotole mitte jääda või jätta mingid andmed avaldamisest välja. Puuduvad tõendid väita vastupidist. 5)
ja ka viidatud Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-152-09 kirjeldavad juhtumit, kus inimesel on keeruline või ei ole võimalik kaamera ette jäämist avalikus kohas vältida. Sellisel juhul isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks, millele lisanduvad täiendavad kohtulahendis toodud eeldused. See ei puuduta aga muudel seadusest tulenevatel alustel isikuandmete töötlemist (nt pildistamine / filmimine ajakirjanduslikul eesmärgil
§-id 4 ja 5 ning ei esine
§-s 11 toodud olukorda. 6) Kaebuse punktis 2.2.4. leiab kaebaja, et ülekaaluka avaliku huvi puudumist kinnitab ka fakt, et ilma konkreetse foto kasutamiseta Äripäeva veebiväljaandes avaldatud artikli illustratsioonina ei oleks selle artikli uudisväärtus kuidagi langenud ning oleks võinud kasutada ka mõnda muud pilti, näiteks vabaks kasutamisest mõeldud fotopangast või isikutest, kes pildistamiseks ja avaldamiseks IKÜM-ile vastava nõusoleku andsid. Esiteks ei pea
kohaldamise eelduseks esinema ülekaalukas avalik huvi, vaid piisab avaliku huvi olemasolust, selle on AKI oma otsuses tuvastanud ning avaliku huvi olemasolu on ka kaebuse punktis 2.2.2. jaatatud. Teiseks ei ole isikuandmete töötlemiseks
Kolmandaks on Äripäeva fotograaf kinnitanud, et andmesubjektidele oli teada, et tegemist on pressifotograafiga ja fotode tegemine oli kooskõlastatud fotol olevate isikutega. Neljandaks oli Xl veel enne fotosessiooni algust, saades aru, et tegemist pole personalifotodega, võimalik pildistamisest ka keelduda. Viiendaks on pressifotode/ fotokunsti kasutamine ajakirjandusliku väljaande poolt avalikes huvides, foto eemaldamine ajakirjanduslikust sisust lõhub ajakirjanduslikku teost kui tervikut ning selle nõudmiseks puudub ka alus, kui on täidetud
§-s 4 toodud eeldused. 6) Kaebuse punktis 1.8 märgib kaebaja, et foto levikuga kaasnes kaebaja jaoks palju soovimatut tähelepanu ja ebamugavust. Vastustaja nendib, et foto avalikustamisega võis kaebaja tunda ebamugavust ja soovimatut tähelepanu ning kaebaja privaatsust on sellega riivatud. Samas ei ole kaebaja privaatsuse riive olnud ülemäärane ning vastupidise kohta tõendid puuduvad. Vastustaja on kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes ning neid kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et konkreetses asjas ei kaalu kaebaja õigused ülesse õigust vabale ajakirjandusele ehk sõnavabadusele. 7) Kaebuse punktis 2.3.2 märgib kaebaja, et ei mõista, millistele argumentidele tuginedes on võimalik õigustada mh kaebaja kujutise nõusolekuta töötlemist ning miks on AKI pidanud fotograafi kunstilist eneseväljendust kaalukamaks kaebaja isikuandmete kaitse õigusest. Vaidlustatud otsuses on jõutud järeldusele, et kõnesoleva foto näol on tegemist fotokunstiga ning kaebaja ei ole ka vastupidist väitnud. Vaidlustatud otsuses on kaalutud kaebaja õiguste kahjustamist ja jõutud järeldusele, et vaidlusaluse foto avaldamine ei kahjusta kaebaja privaatsust ülemääraselt. 8) Kaebuse esitaja on ekslikult pidanud
§-ide 4 ja 5 obligatoorseteks eeldusteks mõjuvat õiguspärast huvi ning ülekaalukat avalikku huvi. Esiteks ei pea
kohaldamise eelduseks esinema ülekaalukas avalik huvi, vaid piisab avaliku huvi olemasolust, mis on üheselt tuvastatud ning ka kaebaja on avaliku huvi olemasolu jaatanud.
Jääb arusaamatuks, mida täpsemalt peab kaebaja silmas „mõjuva õiguspärase huvi“ all. Juhul kui kaebaja peab silmas IKÜM art 21 lg 1 nimetatud mõjuvat õiguspärast põhjust, siis vastustaja on oma otsuses leidnud, et tulenevalt vastustaja poolt läbiviidud analüüsist, Äripäev ASi poolt edastatud vastusest ning koostatud õigustatud huvi analüüsist on Äripäev AS tõendanud, et kaebaja isikuandmete avalikustamiseks esineb õiguslik alus
§-ide 4 ja 5 järgi. Kolmandaks jääb arusaamatuks, mis osas ei ole otsus kaebajale loogiliselt jälgitav. Seda pole kaebuses kuidagi põhjendatud ja on seega sisutühi etteheide. Vastustaja on seisukohal, et otsus on igati loogiliselt jälgitav ja igakülgselt põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kaebaja pöördus vastustaja poole 19.02.2023. Kaebaja on pöördumises (vt 19.02.2023 Sekkumistaotlus, AKI 21.06.2023 vastus kaebusele, lisa 1) toonud esile Äripäeva 16.03.2022 6
§-d 4 ja 5. Kaebaja hinnangul, kuna teda ei teavitatud, et temast teeb fotot pressifotograaf ja sellest, et foto kavatsetakse avaldada üleriigilise levikuga meediaväljaandes, samuti ei teavitatud kaebajat foto esitamisest konkursile ja selle võimalikest tagajärgedest, on rikutud kaebaja õigust tema isikuandmete läbipaistvale töötlemisele. Seeläbi on kaebaja hinnangul rikutud ka ajakirjanduseetika põhimõtteid. Kaebaja ei ole täpsemalt põhjendanud, millist tähtust õiguslikus mõttes omaks kujutise töötlemise erinevate aktide eristamine. AKI on selgitanud, et kui andmete avaldamine on olnud
§-des 4 või 5 sätestatud erandite alusel õiguspärane, siis on avaldatud andmete muu töötlemine samal eesmärgil ja alusel samuti õiguspärane. Nimetatud ajakirjandusliku ja kunstilise eneseväljenduse erand sisustavad vastava sätte eesmärgina nii avaldamist kui ka muud töötlemist. Nii on eeltoodud eesmärkidega hõlmatud nii foto tegemine, säilitamine, avalikustamine kui ka arhiveerimine. AKI selgituste kohaselt on ilmne, et fotot pole võimalik kuidagi avaldada, kui see pole eelnevalt pildistatud ja salvestatud. Seega kui esineb alus isikuandmete avalikustamiseks
§-ide 4 ja 5 järgi (esmaseks eesmärgiks ongi avalikustamine), siis esineb alus ka isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks. Kohus nõustub AKI seisukohaga ja leiab, et erinevad kaebaja kujutluse töötlemise aktid peavad vastama
§-de 4 ja 5 tingimustele. Kohtu arvates tuleb andmete töötlemise kontekstis eristada Äripäeva 16.03.2022 artiklit ja Aasta Pressifoto 2022 konkurssi, sest esimesest sündmusest oli möödunud juba üksjagu aega ja kohtu arvates, arvestades, et kaebaja oli algsel 7
§-s 4 ja 5, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul ja kunstilise eneseväljenduse eesmärgil. IKÜM põhjenduste p-s 153 on selgitatud, millistel eesmärkidel peaksid liikmesriigid sellised vabastused ja erandid vastu võtma.
§-dega 4 ja 5 ongi soovitud anda ajakirjandusele ja kunsti viljelejatele lisaks IKÜM artiklites 6 ja 9 sätestatud isikuandmete töötlemise alustele erialus. Nimetatud erialus ei eelda isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekut. Kaebaja läbivaks väiteks on olnud, et tema isikuandmete töötlemine on toimunud ilma tema nõusolekuta.
ja 5 kontekstis ei ole andmesubjekti nõusolek aga isikuandmete töötlemiseks obligatoorne. 12. Kaebaja toob välja, et läbipaistvuse põhimõte eeldab andmesubjekti teavitamist vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ning seda kaebaja väitel ei tehtud. Kaebaja näeb siin ka ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist. Kaebaja ja Äripäeva esindajate seisukohad kaebaja teavitamise osas on mõnevõrra lahknevad. Fotograaf A. K. on selgitanud, et, vaidlusalune foto ei ole tehtud salaja, vaid fotosessiooni käigus, sealjuures oli kaebajale teada, et A. K. oli pressifotograaf. Äripäeva ja fotograaf A. K. ühises 29.03.2023 vastuses AKI järelepärimisele (vastus kaebusele, lisa 5) on välja toodud, et foto tegemine oli kõigi fotol olevate isikutega kooskõlastatud ning fotoseeriast saatis fotograaf ka andmesubjektidele foto. Puuduvad andmed selle kohta, et fotosessiooni järgselt oleks keegi fotodel olnutest teada andnud, et soovi foto kasutamist ajakirjanduslikel vms eesmärkidel. Kohus märgib, et tagantjärele on keeruline tuvastada, millist infot kaebajale fotode tegemise ajal anti ja kuidas kaebaja sellest teabest aru sai või oleks pidanud aru saama. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja selgelt väljendatud nõusolekut foto avaldamise kohta ei ole. Samas, nagu varasemalt märgitud, et ei ole andmesubjekti nõusoleku olemasolu
§-de 4 ja 5 puhul andmete töötlemisel obligatoorne. Pole tõendeid, mis viitaksid ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumisele, st et fotograaf A. K. oleks kaebajasse suhtunud kuidagi pahatahtlikult, teda eksitusse viies või asjaolusid varjates. Kohus leiab, et ajakirjanduse toimimise eripära arvestades ei pruukinud andmesubjekti väga detailne informeerimine olla fotode tegemise ajal võimalik. Pressifotograaf ei pruugi fotode tegemise ajal teada, millised pildid konkreetse loo juurde valitakse, millal lugu ilmub, milline on käsitluse laad, foto avaldamise kontekst jms. Ette ei pruugi olla võimalik näha ka sündmusi, mis toimuvad mitmeid kuid hiljem, nt foto valmine Aasta Pressifoto nominentide hulka ja konkreetse foto edukus sellel konkursil (mis toob kaasa suurema tähelepanu). Kaebaja lähenemine eeldaks senisest ulatuslikumat isikuandmete töötlemist, nt fotograafi poolt fotografeeritavate isikute kontaktandmete kogumist, et vajadusel kuid hiljem nõusolekut küsida jms. Kohtu arvates pole ajakirjanduse eripära arvestades (töödeldavate isikuandmete hulk on suur ja avaldamise aeg ei pruugi olla ette prognoositav) see võimalik või oleks liialt koormav, mistõttu selleks otstarbeks ongi
§-s 4 ajakirjanduslik erand kehtestatud. Kohtule ei nähtu, et käesoleval juhul oleks Äripäeva või fotograaf A. K. andmetöötlemise lihtsustatud korda kuritarvitatud. Kaebaja 01.03.2023 pöördumise järel eemaldati foto juurest veel need vähesedki andmed, mis kaebaja isikut ja staatust võimaldasid identifitseerida. Seega kohus ei nõustu, et rikutud on andmetöötlemise läbipaistvuse ning ajakirjanduseetika põhimõtteid. 8
nõuded kaebaja isikuandmete töötlemisel Äripäeva 16.03.2022 artikli juures.
kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Vastustaja on õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et kehtiv
Kohtu arvates on AKI õigesti leidnud, et
Ka kaebaja ise möönab, et sõjapõgenike temaatika kajastamise vastu märtsis 2022, peale Ukraina-Vene konflikti vallandumist esines avalik huvi. Äripäeva 16.03.2022 artikli fookuses ei olnud rääkida isiklikku lugu kaebajast, vaid artikkel rääkis sõjapõgenike tööle saamisest üldisemalt ja sellega kaasnevatest probleemidest riigipoolsel asjaajamisel. Räägiti Swisoteli näitest. Artikli juures oleval fotol oli kujutatud kolme Swishoteli töötajat, sh kaebaja. Õige on see, et avalikkusel puudus huvi kaebaja isiku vastu. Kaebaja isikut aga ei eksponeeritudki, vaid kaebajat kujutati tema tööalases rollis. Kaebaja õigusi ei riku see, kas kõik kolm pildid olnud isikut olid tõepoolest sõjapõgenikud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kohta avaldati tõeseid andmeid. Vastustaja pole öelnud, et foto avaldamine ei riiva kaebaja eraelu puutumatust, vaid, et foto algsel avalikustamisel avalikustati kaebaja eesnimi, töökoht ja põgeniku staatus, kuid tegemist ei olnud selliste eraeluliste detailidega, millele juurdepääs kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust. Kohus nõustub AKI hinnanguga, et kaebaja õigusi ei kahjustatud ülemääraselt. Infot kaebaja isiku kohta esitati minimaalselt ning kaebaja pöördumise järgselt 01.03.2023 eemaldati kõik viited kaebaja isikule ja tema staatusele. Olukorras, kus Äripäeva 16.03.2022 artikkel puudutas mh sõjapõgenike värbamist Swisoteli poolt, oli põhjendatud loo juures avaldada foto, millel oli kujutatudsõjapõgenikke, kelle kohta artiklis kirjutati.
kui § 5 alusel, kuna kahtlemata on tegemist konkursiga, kus andmetöötluse eesmärk on kunstiline. Samas ei saa kuidagi kõrvale jätta ajakirjanduslikku külge ‒ fotod ei ole lahutatavad päevakajalistest sündmustest, millega seoses need on avaldatud. Kohtu arvates on ka Aasta Pressifoto 2022 konkursi raames täidetud
Üheks põhjuseks fotode valimisel konkursile ongi vastava teema päevakajalisus, mis seondub avaliku huviga. Ukraina-Venemaa sõda on kahtlemata avalikus sfääris üks enim kõneainet pakkunud teema
ajakirjanduse või kunsti erandi alusel. Ka olid kaasuse asjaolud teised ‒ selles kohtuasjas esitati telesaates isikut kontekstis, kus televaatajale jäi mulje, et tegemist oli liiklusrikkujaga, kuigi hageja polnud telesaates kajastatud rikkumisi toime pannud ning seega oli tegemist isiku maine kahjustamisega. Seega on olukord praegusest erinev. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kaebaja kohta ei esitatud ebaõiget infot. Ka on õiguslik keskkond vahepeal muutunud (jõustunud on IKÜM ja uus
), mistõttu ei ole selge, kas ning mil määral varasemad Riigikohtu järeldused oleksid praegusele olukorrale üle kantavad. 17. Kohtule ei nähtu ka, et AKI poleks järginud haldusmenetluse põhimõtteid. Kohtu arvates on AKI vaidlustatud otsus loogiliselt jälgitav ja vajalikul määral põhjendatud. Analüüsitud on kõiki
§-des 4 ja 5 toodud kriteeriume ja motiveeritud, miks AKI rikkumisi ei tuvastanud. Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel, piirdub AKI menetluse lõpetamise sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud (vt RKHKo 23.03.2016, 3-3-1-85-15, p 17). Kohus AKI tegevuses rikkumisi ei tuvastanud. Kaebajal on õigus esitada nõue otse andmetöötlejate vastu, kui ta leiab, et tema õigusi jätkuvalt rikutakse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.