) § 65 lg 3 alusel võimalus hinnata, milline tasu on madalam kui 50% halduri tasu eelarvestatud suurus. MAAKOHTU MÄÄRUS 3. Tartu Maakohus määrus pankrotihaldur Andres Tootsmanile esialgse tasu 8400 eurot, millele lisandub käibemaks 1680 eurot, kokku 10 080 eurot. Maakohus mõistis tasu välja OÜ Pankrotivara kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri esialgne tasu tuleb maksta välja OÜ Best Idea poolt pankrotimenetluse kulude katteks antud laenu arvel.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel
punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 3 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel 2 haldurile määratud tasuga. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu, peab kohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral. Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest. Halduri taotluse lahendab kohus määrusega 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Maakohus leidis, et pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule on esitatud ja kohus on kontrollinud nii halduri poolt viidatud tagasivõitmisasjades kohtuvaidluste toimumist kui ka muude halduri viidatud kohtuvaidluste toimumist, mis on algatatud seoses pankrotimenetlusega. Algatatud on seitse kohtuvaidlust. Lisaks sellele toimub kohtuvaidlus, kus hagi on esitatud pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu. Kohtule esitatud halduri aruandest, selle lisadest, s.h toimingupõhisest ajakuluarvestusest nähtub, et halduri tegevus on olnud intensiivne. See tähendab, et halduri töö selles menetluses ei saa toimuda mingi muu põhitöö kõrvalt ja selles menetluses tasu saamata. Seetõttu on põhjendatud esialgse tasu määramine. Kuna praegu ei ole teada pankrotivara lõplik koosseis ja suurus, puudub võimalus tasu määramiseks lähtudes pankrotivara suuruse prognoosist ja põhjendatud on tasu määramine tulenevalt toimingupõhisest ajakulust. Kehtiva
lg 3 näeb ette esialgse tasu määramise juriidilise isiku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu. Tingimuseks on selleks vahendite olemasolu. Selles asjas on tegemist füüsilise isiku pankrotimenetlusega, mille finantseerimine
lg-st 3 ja § 30 lg-st 1 tulenevalt võib toimuda huvitatud isikute, s.h võlausaldajate poolt selleks makstavate vahendite arvel. Praegusel juhul on võlgniku pankrotihalduri ja võlausaldaja Best Idea OÜ vahel sõlmitud laenuleping laenu andmiseks võlgnikule kohtumenetluste finantseerimiseks ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks. On ette nähtud laenusumma, selle väljamaksmise tingimused, kasutamise otstarve ja tagastamise tingimused. Tagastamise tingimuseks on, et laen pankrotimenetluse kulude finantseerimiseks tagastatakse pärast seda, kui pankrotimenetluses tekivad rahalised vahendid
Maakohus märkis, et peab sellist kokkulepet deposiidimakse kõrval sobivaks allikaks pankrotimenetluse kulude finantseerimiseks ja lepingu tingimusi ei ole alust kritiseerida. Esialgse tasu määramine on põhjendatud, arvestades senist töö mahtu ja juba tehtud toimingute edasist perspektiivi. Praegune haldur on tegutsenud selles menetluses umbes 14 kuud ja pankrotimenetluse lõppemist ei ole lähiajal ette näha.
eelnõu § 65 lg 3 seletuskirja järgi on haldurile esialgse tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus. Ei ole põhjendatud halduri esialgse tasu määramist taotletud suuruses ehk 1000 eurot kuus. Põhjuseks on asjaolu, et haldur kasutab menetluses õigusabi, millega kaasnevad kulud, kuid mille põhjendatuse üle lõplikult saab otsustada alles lõpparuande kinnitamisel ja see võib tuua kaasa vajaduse arvata halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud (
Kuna ka esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile makstava tasuga, ei saa luua olukorda, kus menetluse lõppemisel tasaarvestatavad ja tagasinõutavad summad ületavad menetluse lõpus määratava tasu. Lisaks sellele näeb
lg 3 kolmas lause ette, et esialgse tasu suurus ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest, käesoleval juhul 11500 eurot. Seega on pankrotihaldurile põhjendatud määrata esialgne tasu 14 kuu eest 8400 eurot (600 eurot kuus), millele lisandub käibemaks 1680 eurot, kokku 10080 eurot. MÄÄRUSKAEBUSED 4. Oliver Kruuda ja DeliveryDone OÜ esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta pankrotihaldurile esialgne tasu määramata. Oliver Kruuda määruskaebuse kohaselt: 3 1) on maakohus rikkunud
lg-t 2, mis sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes; 2) ei ole haldur tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohtule esitatud, mistõttu ei ole teada ka halduri tasu eelarvestatud suurus. Kohus ei ole vaidlustatava määruse põhjendustes esile toonud ega lähtunud
lg 3 alusel esialgse tasu määramisel halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsioonist, kuna seda ei ole koostatud ja kohtule esitatud; 3) ei ole kohus põhjendanud, millise dokumendi alusel arvestas kohus halduri tasu eelarvestatud suuruseks 11 500 eurot, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-i 8 alusel määruse motiveerimiskohustust. Maakohus ei ole halduri 20. aprilli 2023 taotluses nimetatud toiminguid sisuliselt hinnanud (TsMS § 465 lg 2 p 8 ja
lg 1-3 rikkumine); 4) sätestab
lg 113, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust; 5) ei ole kohtul praegusel juhul kohustust esialgset tasu määrata, kuna
lg 3 järgi tuleb see määrata juriidilise isiku pankrotimenetluses; 6) on õigusabiteenuste lepingute sõlmimine OÜ-ga Advokaadibüroo RASK ja Best Idea OÜ-ga laenulepingute sõlmimine täielikult põhjendamatu ja võlgnikku kahjustavad tegevused. Haldur ega tema esindajad ei ole kordagi pöördunud võlgniku poole tagasivõidetavate tehingute kohta selgituste ja teabe saamiseks, kuigi võlgniku poole pöördumisel oleks haldur juba eos mõistnud, et need tagasivõitmise hagid on õiguslikult ja faktiliselt perspektiivitud; 7) on maakohus
lg-t 3 ja § 30 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud, leides, et halduri esialgne tasu tuleb välja maksta võlgniku pankrotihalduri ja võlausaldaja Best Idea OÜ vahel õigusvastaselt sõlmitud 1. märtsi 2023 laenulepingu alusel saadud laenu arvel; 8) on maakohus
lg-t 3 ebaõigesti kohaldanud, sest Oliver Kruuda pankrotimenetluses puudub pankrotitoimkond, mida oleks saanud ära kuulata. DeliveryDone OÜ määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Vastuväites esitas DeliveryDone OÜ taotluse dokumentide väljanõudmiseks, eelmise halduri Ene Ahase ülekuulamiseks ning esialgse tasu väljamõistmisest keeldumiseks. Mitte ükski nendest taotlustest ei ole kohtumäärusest nähtuvalt käsitlemist leidnud. Määrus on täis asjakohatute normide tsiteerimist. Maakohus ei ole võtnud seisukohta vastuväitele, et haldur on pankrotivarale võtnud suure laenukohustuse ja esineb alus halduri ametist vabastamiseks; 2) ei ole pankrotitoimkond moodustatud seaduslikult, mispärast on otsused tühised. Esialgse tasu taotluse esitamise eelduseks on pankrotitoimkonna nõusolek. Kuna Marcel Vichmann on kriminaalkorras süüdimõistetud tahtliku kuriteo toimepanemise eest, ei saa nimetatud isik kuuluda pankrotitoimkonda. Peeter Viirsalu ei saa olla pankrotitoimkonna liige, sest on sõltuvussuhtes haldurist. Kuigi Peeter Viirsalu valiti üldkoosolekul esindama pankrotivõlgnikku
S § 55 ühemõtteliselt, et vandeadvokaat saab kohtus esindada ainult kirjaliku lepingu olemasolul. Sellise lepingu saab pankrotimenetluses sõlmida ainult pankrotihaldur. Toimkonnast puudub sootuks väikeste nõuetega võlausaldajate esindaja. Seega ei eksisteeri vähemalt kolmeliikmelist pankrotitoimkonda, kus kõik liikmed vastaksid seaduses sätestatud nõuetele. Seega on kõik toimkonna otsused ja heakskiidud ja nõusolekud tühised algusest peale; 4 3) ei võimalda seadus määrata haldurile kuutasu, samuti on põhjendamata, miks just määrati tasuks 600 eurot kuus. Kohtul on füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu määramisel kaks võimalust – toimingutasu, mis ei või olla suurem kui kolme kordne töötasu alammäär või tasu tööaja raporti alusel, kus peavad olema kirjas toimingute ajaline kestvus ja soorituse kuupäevaline kronoloogia. Maakohtul polnud ka vajadust füüsilise isiku pankrotimenetluses haldurile ajutist tasu määrata; 4) on füüsilise isiku pankrotimenetluse kulude katmine laenu arvelt seadusevastane. Kohus on rikkunud
lg-t 3 ja § 30 lg-t 1, mille kohaselt kulude katmine saab toimuda kohtu kontrolli all läbi deposiidi. 5. Pankrotihaldur vaidles määruskaebustele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on pankrotitoimkond moodustatud seaduslikult. Pankrotitoimkond teeb oma otsused lihthäälteenamusega, mistõttu isegi juhul, kui Marcel Vichman otsustamistes ei osaleks, on toimkonna otsused kehtivad ka juhul, kui need võeti vastu toimkonna kahe liikme poolt. ÄS § 322 lg 1¹ kohaselt ei mõjuta nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Vajalikud muudatused toimkonnas tehakse lähiajal; 2) Peeter Viirsalu volitused pankrotitoimkonna liikme ja esimehena on jätkuvalt kehtivad ja ta on pankrotihaldurist sõltumatu; 3) esineb pankrotitoimkonna esimees
lg 5 alusel kohtus seadusest tulenevalt ning tegemist ei ole lepingulise esindusega; 4) on pankrotihalduri tasu esialgne ning see võib muutuda. Pankrotihaldur on andnud ülevaate enda tegevustest. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.1.
lg 12 järgi, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 ja § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.
lg-st 3 tuleneb, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest. Haldurile tasu määramisel lähtub kohus
§ § 661 lg 3 tulenevalt halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu 5 põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Eeltsiteeritud pankrotiseaduse sätted ei erista, kas tegemist on juriidilise- või füüsilise isiku pankrotimenetlusega. Halduri tasu ja kulutuste kalkuleerimine on sätestatud
§-s 661, mille lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Kalkulatsiooni koostamisel lähtub haldur selle koostamise ajaks teadaolevatest asjaoludest ja oma kogemuslikust hinnangust. Halduri esitatav kalkulatsioon on võrreldav võlaõigusseaduse §-s 639 sätestatud mittesiduva eelarvega. Mittesiduv eelarve kujutab endast esialgset tööde maksumuse kalkulatsiooni, mis on üksnes aluseks lõpliku tasunõude suuruse määramisel. Kalkulatsioon määrab pankrotimenetluse kulude esialgse arvestusliku maksumuse ja halduri tasu arvestamise põhimõtted. 9.2. Samas näeb füüsilise isiku pankrotimenetluse korral
lg 113 ette erisuse, seda eelkõige halduri töö lihtsustamiseks, vabastades ta ajaarvestuse pidamise kohustustest.
lg 113 kohaselt võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Kuna tööaja arvestuse pidamine on haldurile täiendav ülesanne, on halduril võimalik valida, kas ta soovib seda kohustust füüsilise isiku pankrotimenetluses täita või nõustub füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimise eest saama tasu toimingutasu põhimõttel. 9.3. Ringkonnakohus arvates märkis haldur eksitavalt, et soovib tasu toimingupõhise ajakuluarvestuse alusel. Asja materjalidest nähtub, et haldur esitas 16. mail 2023 aruande võlgniku pangakontode kasutamise kohta, ülevaate vara tagasivõitmise asjadest ja menetluses kasutatud õigusabist ning
mai
65 § 113 alusel toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. 9.
Maakohus märkis halduri tasu taotluse läbivaatamisel mõneti eksitavalt, et võtab aluseks halduri poolt eelarvestatud tasu suurusest pool, s.o 11 500 (23 000 : 2 = 11 500). Kalkulatsioonis märkis haldur, et ta soovib tasu seni tehtud töö (230 tunni ulatuses) eest 100 eurot tunni eest kokku 23 000 eurot ja samas prognoosis, et lisaks tuleb praeguses menetluses teha toiminguid tulevikus veel 270 tunni ulatuses. Seega oleks eelarvestatud tasu suurus 500 (230 + 270) tunni eest 50 000 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasikaevatud (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Halduri tasu määramise on vaidlustanud võlgnik ja võlausaldaja, kes leiavad, et tasu määramiseks puudus üldse alus. Eeltoodut arvestades ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas maakohtu poolt määratud halduri tasu oleks saanud määrata ka suuremana. Siiski märgib ringkonnakohus, et edasises pankrotimenetluses, mis on jätkuvalt komplitseeritud kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks kiiresti menetluskulude katmiseks kasutada, on kõigi menetlusosaliste, sh halduri ja ka kohtu huvides, et haldur esitab täpsustatud kulude ja tasu kalkulatsiooni. Kui menetluses tekib vajadus haldurile tasu maksmiseks või kulutuste hüvitamiseks, on kohtul kohustus nõuda
Võlausaldajatele ja kohtule peaks teada olema, kui palju läheb pankrotimenetlus maksma, mida haldur pankrotivara suurendamiseks ette on võtnud, millised on tagasivõitmise menetlustega kaasnevate kulude prognoos ja milline tulem nendest menetlustest positiivse lahenduse puhul pankrotivarasse tuleb. Halduri poolt maakohtule esitatud kalkulatsioon on üldsõnaline ja liiga suure abstraktsusastmega, et hinnata, milliseid toiminguid ja millise ajakuluga haldur on prognoosinud ette võtta ja kas kõik planeeritavad toimingud on vajalikud.
lg 113 või tunnitasuna
Ringkonnakohus jätab tähelepanuta asjakohatu väite, et pankrotimenetluses puudub pankrotitoimkond.
lg 4 järgi, kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha tema ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. Nõude põhjendamatuteks kulutusteks makstu tagastamiseks pankrotivarasse võib esitada ka võlausaldaja. 7 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et võlausaldaja või ka kolmas isik võivad pankrotitoimkonna arvamust arvestades kohtu nõusolekul pankrotimenetlust finantseerida laenuga. 11. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse II esitajale järgmist. Praeguses asjas puudub ringkonnakohtul kahtlus, et maakohtu poolt haldurile määratud esialgne tasu on määratud põhjendatult. Haldur märkis kavandatavad toimingud, selgitas, kuidas kujunevad välisele õigusabile kulutatud summad ja millistest vahenditest nende eest tasutakse. Määruskaebuse II esitaja seisukoht, et haldur on võtnud põhjendamatult suure laenukohustuse, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et laenutingimused kooskõlastati toimkonnaga ning laenu kasutatakse pankrotimenetluse finantseerimiseks ja üksnes kohtu loal. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse II esitajaga, et ka võlausaldajatel on õigus esitada haldurile kalkulatsiooni kohta arvamusi ja ettepanekuid. Haldur vastas määruskaebuse II esitaja päringule ja selgitas, millised nõutud dokumentidest on toimikus. Maakohus ei pidanud määruses võtma seisukohta tasu taotluse raames võlausaldajate ja halduri vahelise suhtluse osas. Võlausaldajale ei tulene
Määruskaebuse II esitaja seisukoht, et haldurile on keelatud kuutasu määramine, ei tulene pankrotiseadusest. 12. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.