Puudutatud isik ei ole tõendanud (ja seda pole ka võimalik teha), et kohtuasjas nr. 2-16-13675 kohtule puudutatud isiku poolt esitatud 01.11.2012 sõnastuses vahekohtu otsust oleks kunagi Soome Vabariigis tunnustatud või täidetavaks tunnistatud. Tekkinud olukord tuleb ja on võimalik kohtul
On fakt, et Eesti Vabariigis on käimas täiteasjas menetlus täitedokumendi alusel, mille aluseks oleva välisriigis otsuse resolutsioon ei ole enam kehtiv. Selline olukord ei saa jätkuda. 6. Avaldajat ei teavitatud kohaselt vahekohtu protseduurist. Konventsiooni kohaselt on selgeks aluseks jätmaks välisriigi vahekohtu otsus tunnustamata või täidetavaks tunnistamata olukord, kus isikut, kelle kahjuks otsus tehti (avaldajat) ei teavitatud vahekohtu protseduurist. Nii 26.10.2012 kui 01.11.2012 muudatus olid selgelt tehtud ka avaldaja kahjuks (puudutatud isiku huvides) ehk vahekohtu otsuse uued redaktsioonid raskendasid oluliselt avaldaja positsiooni võrreldes 25.10.2012 otsuse resolutsiooniga (tegu ei olnud kirja- või arvutusvea parandamisega). Arbiter vahekohtuasjas avaldaja seisukohta kummalgil korral enne vahekohtuotsuse resolutsiooni muutmist ei küsinud ega teatanud resolutsiooni muutmisest. Vahekohtunik ei selgitanud avaldajale enne 25.10.2012 vahekohtu 3 otsuse resolutsiooni muutmist 26.10.2012 ega ka 01.11.2012 kordagi miks on muudatuste tegemine põhjendatud, õigustatud või vajalik. Kirjeldatu näol on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Lisaks eeltoodule ei tegutsenud vahekohtunik 25.10.2012 otsuse korduvalt muutmisel erapooletult. Vahekohtunik H. H. on tunnistajana kohtuasjas S 20/274 23.08.2021 toimunud istungil möönnud, mis ühtib puudutatud isiku advokaadi Soome Vabariigis M. N. poolt 31.10.2018 keskkriminaalpolitseile antud seisukoha punktidega 46 ja 47, et vahekohtuotsuse parandus leidis aset 01.11.2012, vahetades välja vahekohtuotsuse esimese lehekülje, millele oli lisatud üks sõna „omavelkaisten“ (ee „isiklike“). Seega möönis vahekohtunik H. tunnistajana, et 01.11.2012 tehtud parandus oli 26.10.2012 kuupäeval tehtud resolutsiooni esimese lehekülje väljavahetamine uue, st parandatud lehekülje vastu. Seda, et vahekohtunik vahekohtuotsuse lehekülgede välja vahetamisest ja resolutsiooni sõnastuse muutmises avaldajat ei teavitanud on vahekohtunik kinnitanud ka Soome Keskkriminaalpolitseile antud ütlustes. Samuti ei vastanud vahekohtuotsuse resolutsioon arbiteri poolt tehtud muudatuste järgselt Planmeca poolt vahekohtuasjas esitatud nõuetele (Planmeca ei taotlenud vahekohtuasjas kunagi seda, et avaldaja vastutus oleks põhivõlgnikuga solidaarne, teisene). Arbiteri muudatused olid Planmeca jaoks vajalikud põhjusel, et põhivõlgnikult (FastClass Oy) võlgnevuse sissenõudmine oli osutumas vähetõenäoliseks. Tänaseks on FastClass Oy (pankrotis) pankrot Soome Vabariigis ka juba ammu välja kuulutatud ning pankrotimenetlus pooleli. Planmeca nõuete FastClass Oy pankrotivara arvelt tervikuna rahuldamine tõenäoline ei ole. Antud asjaolu on teada ka kolleegidele, kes esindavat Planmecat käesolevas kohtuasjas. Seega olid arbiteri poolt vahekohtuotsusele tehtud muudatused selgelt Planmeca huvides, kuivõrd võimaldasid läbi vahekohtuotsuse resolutsiooni muudetud sõnastuse Planmecal asuda maksejõuetu FastClass Oy (pankrotis) võlgnevusi koheselt pärast vahekohtuotsuse jõustumist sisse nõudma solidaarselt kolmandatelt isikutelt (lisaks avaldajale ka M. K. ning Karisma Invest Oy-lt). Arbiteri poolt oma pädevusi ületades tehtud vahekohtuotsuse resolutsiooni muudatusteta ei oleks Planmecal tänaseni olnud võimalik avaldajalt, M. K. ega Karisma Invest Oy-lt FastClass Oy (pankrotis) võlgu sisse nõuda, sest FastClass Oy (pankrotis) pankrotimenetlus Soome Vabariigis on veel pooleli, mistõttu ei ole lõplikult selge, et millises ulatuses täpselt saavad Planmeca nõuded FastClass Oy (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldatud. Arbiteri õigustamatu tegevuse tulemusena on vahekohtuotsuse alusel kolmandate isikute poolt Planmecale aastate jooksul laekunud FastClass Oy (pankrotis) võlgnevuse katteks summasid 642.736,55 eurot), mida olukorras, kus arbiter õigusvastaseid muudatusi vahekohtuotsuse resolutsioonile teinud ei oleks, Planmecale FastClass Oy (pankrotis) maksejõuetuse tõttu kunagi laekunud ei oleks. Vahekohtuniku 25.10.2012 e-kirjas kinnitab vahekohtunik, et vahekohtuasjas on 25.10.2012 tehtud lõplik otsus, mis on e-kirjale lisatud ning mille Planmeca Oy on ka juba kätte saanud. Vahekohtuniku e-kirjast nähtub, et vastavat e-kirja ei saadetud isiklikult avaldajale. Analoogselt Eesti õiguses sätestatuga lõpeb ka Soome õiguse kohaselt vahekohtumenetlus, kui vahekohus on teinud sisulise otsuse (
Vahekohtumenetluse lõppemisega lõpeb ka vahekohtuniku pädevus (
Järelikult lõppes vaidlusaluses vahekohtuasjas ainukeseks vahekohtunikuks olnud isiku (hr. H. H.) pädevus 25.10.
lõiget 1 juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et konventsioonis nimetatud alused Harju Maakohtu 22.09.2016 määruse tühistamiseks puuduvad.
lõike 1 eesmärk kattub samuti avaldaja poolt kohtuasjas esitatud avalduse eesmärgiga ehk sooviga vältida ebaõiglust, mis tekib avaldaja suhtes juhul, kui Harju Maakohtu 22.09.2016 määrus jääb täitedokumendina kehtima olukorras, kus vastav määrus on antud puuduliku, eksitava ning ebaõige teabe pinnalt. Avaldaja suhtes oleks selgelt ebaõiglane kui ta peaks Eestis alluma täitmisele välisriigi vahekohtu otsuse suhtes, mida enam ei eksisteeri. Puudutatud isiku seisukoht 10. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. 11. Välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele (
). Eesti kohus on vaidlusaluse Soome vahekohtuotsuse
aastal. See määrus on jõustunud ja ammu täitmisele pööratud. 12.
Välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise menetluses ei saa tugineda välisriigi kohtulahendeid puudutavatele sätetele olukorras, kus seadusest või välislepingust tuleneb teisiti (
Välisriigis tehtud vahekohtu otsuse puhul tuleb lähtuda
lg-st 3, mille kohaselt võib võlgnik esitada avalduse vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks, kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse. Avalduse saaks rahuldada seega üksnes juhul, kui Soome kohus oleks Eestis tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsuse tühistanud. Soome riigi kohus ei ole vahekohtu otsust tühistanud ja avaldaja ka ei väida seda. Soome kohtud on jätnud kõik avaldused, milles avaldaja on taotlenud vahekohtu otsuse tühistamist, rahuldamata.
lg 3 rakendamise eeldused ei ole täidetud (vahekohtu otsust ei ole päritolu riigis tühistatud). 13. Avaldaja otsitud väited vahekohtuniku pädevuse ületamise, vahekohtuniku erapooletuse, tegevuse vmt osas ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Avaldaja väited vahekohtuniku käitumise osas tuleb jätta niisamuti tähelepanuta. Eesti kohus ei saa otsustada Soome kohtu eest, kas vahekohtumenetluses esines asjaolusid, mis annaksid alust vahekohtu otsust tühistada. Antud juhul ei ole tegemist vahekohtuotsuse tühistamise menetlusega (mida on ainsana pädevad hindama Soome kohtud) ega ka tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlusega, kus avaldaja saaks tõendada, et esineb mõni asjaolu, mis tingib vahekohtuotsuse tühistamise või välistab vahekohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise (vt
). Avaldaja on pealegi ammu minetanud õiguse väidetavatele tunnustamist välistavatele asjaoludele tugineda, olles samas tema suhtes tehtud vahekohtu otsusest teadlik juba alates
aastast pärit määrus vahekohtuotsuse täidetavaks tunnistamise kohta.
lg-s 1 sätestatud alused „Täidetavaks tunnistatud kohtulahendi muutmise või tühistamise“ kohta. Vahekohtuotsuse muutmist kohtulahendi mõistes ei eksisteeri, sest vahekohtumenetluses puudub nö apellatsiooni, ennistamise või teistmise menetlus, millega kuid või aastaid hiljem esialgset otsust muudetakse. Küll aga saab limiteeritud aja jooksul vahekohtuotsust parandada, selgitada ja täiendada. Vahekohtuotsuse tühistamist reguleerib aga üheselt erisäte (
Eesti kohtumääruse kehtivus vahekohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohta ei sõltu sellest, kas vahekohtu otsus on Soomes täidetavaks tunnistatud (ehkki ka avaldaja tunnistab nüüdseks, et sama vahekohtuotsus on ka Soomes täidetavaks tunnistatud, vt avaldaja 04.03.2022 seisukoha p 4). Lisaks ei puutu asjasse ei
, mida kohaldatakse üksnes olukorras, kus vahekohtu otsus on tehtud Eestis, ega ka
, sest antud juhul ei ole tegemist vahekohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlusega. Avaldaja on täiesti vääral arusaamal, justkui „Eesti Vabariigis ei saa olla tunnustatud ning täidetav välisriigi vahekohtuotsus resolutsiooniga, millises sõnastuses vastav vahekohtuotsus kunagi vastava vahekohtu asukohariigis tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud ei ole“. Välisriigi vahekohtuotsusese tunnustamise eeldused on ammendavalt kirjas tulenevast New Yorgi
lõikega 2 on avaldaja hinnangul põhjendatud kohtuasja lahendamiseks kohtuistungi pidamine selleks, et kohtuasja menetlusosalistel oleks selgelt ja ammendavalt võimalik kohtule esitada oma seisukohad ning kohtul oleks võimalik täita selgitamiskohustust. Samuti on kohtuasjas vajalik kogutud tõendite sisuline ja ammendav uurimine, mida on kõige parem teha kohtuistungil kõigi menetlusosaliste isiklikul osavõtul. Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et kohtuasja 8 esemeks olev vaidlus ei ole oma olemuselt analoogne
lõikes 2 mainitud menetlustega peaks avaldaja hinnangul kohus käesolevas asjas kohtuistungi pidama omal algatusel. 18.2 Avaldaja soovib, et kohus kuulaks kohtuasja raames ära avaldaja seletused. Kõige otstarbekam viis selleks on avaldaja hinnangul kohtuistungi kokkukutsumine, kuid kui kohus peaks pidama avaldaja ärakuulamiseks otstarbekamaks muud viisi, siis on avaldaja nõus ka sellega. Avaldaja leiab, et tema poolt kohtule isiklikult antavad suulised seletused aitavad kaasa kohtuasjale õige lahenduse leidmisele sh uurimispõhimõtte rakendamisele aga ka kohtule kohtuasja raames esitatud tõenditest parema ülevaate saamisele. Lisaks avaldaja ja puudutatud isiku ja viimase lepingulise esindaja Soomes A. S. ärakuulamisele oleks asjakohane avaldaja hinnangul tervikliku pildi saamiseks vahekohtu otsuse tegemise ja korduva muutmise asjaoludest kohtu poolt ära kuulata ka vahekohtu otsuse teinud vahekohtunik H.. 18.3 Puudutatud isik on järjekordselt asunud seisukohas arvamusele, et määruse tühistamine ehk vaidlusaluse vahekohtu otsuse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise tühistamine on võimalik üksnes ja ainult juhul, kui vastav otsus Soome Vabariigis tühistatakse. Olgugi, et avaldaja on seisukohal, et määruse vastavalt kohtu diskretsioonile kas täielik või osaline tühistamine peaks olema võimalik ka olukorras, kus vaidlusalune vahekohtu otsus on tema asukohariigis kehtiv (ka puudutatud isik on seisukohas möönnud, et välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist tuleb ja on võimalik käsitleda eraldi) on avaldaja nõus ja peab põhjendatuks kui kohus menetluse käesolevas asjas uurimispõhimõtte rakendamise käigus peataks kuni Soome Vabariigis pooleli olevas menetluses, mis puudutab vaidlusaluse vahekohtu otsuse kehtivuse küsimust, lahendi jõustumiseni. Vaidlusaluse vahekohtu otsuse Soome Vabariigi kehtivuse väljaselgitamise küsimus on käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt isegi kohustuslik. Sisulist vaidlust ei saa käesoleval juhul olla selles, et asjas S2021 / 723 tehtavast lahendist sõltub käesoleva kohtuasja õige lahendamine. Soome Riigikohtu poolt asjas S2021 / 723 tehtava otsuse pinnalt saab selgeks, et kas vaidlusalune vahekohtu lahend jääb Soome Vabariigis kehtima või mitte. Vastavalt sellele, et kuidas lahendab Soome Riigikohus asja S2021 / 723 Soome Vabariigis on võimalik võtta kohtul seisukoht kohtuasjas avaldaja poolt esitatud avalduse osas. Avaldajale on saanud teatavaks, et Helsinki politsei prefektuur on algatanud uue uurimise asjas 5500/R/64295/19, mis puudutab puudutatud isiku poolt Helsinki Linnakohtule 12.12.2012 määruse aluseks olevas menetluses valeandmete esitamist. Viidatud menetluses on kannatajateks kõik vahekohtu menetluses kostjateks olnud isikud. Lisaks uurib Helsinki politseiprefektuur prokurör P. P. juhtimisel seda, et kas puudutatud isik varjas Helsinki Linnakohtu eest tahtlikult menetluses, mille tulemusena tegi Helsinki Linnakohus 12.12.2012 määruse asjaolu, et vahekohtu 25.10.2012 otsuse resolutsiooni muudeti vahekohtuniku poolt oluliselt viidatud vahekohtuasjas kostjateks olnud isikuid sellest teavitamata. Helsinki politsei prefektuuril on alust arvata, et puudutatud isik ei esitanud Helsinki Linnakohtule üldse infot vahekohtu 26.10.2012 olulise paranduse kohta ning varjas Helsinki Linnakohtu eest asjaolu, et vahekohtu otsust on üldse muudetud mitmel korral ning kostjaid sellest teavitamata. Kokkuvõttes on puudutatud isikule olnud alates 26.10.2012 teada, et 25.10.2012 vahekohtu otsused vastavalt 26.10.2012 ja 01.11.2012 on õigustühised, sellest hoolimata on puudutatud isik astunud samme vahekohtuotsuse alusel vahekohtuasjas kostjateks olnud isikutelt võlgnevuste sissenõudmiseks nii Soome Vabariigis kui mujal alustades mh menetlusi õigustühise vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja hiljem täitmiseks eesmärgiga teenida kostjate arvelt õigusvastaselt majanduslikku kasu. Kokkuvõttes on Soome Vabariigis tõusetunud tõsised kahtlused kohtuasja esemeks oleva vahekohtu menetlusega seonduvalt. Eelmainitud kohtumenetluse ning uurimise tulemuste pinnalt tehtavate järelduste ära ootamine enne käesolevas kohtuasjas sisulise lahendi tegemist on seega vajalik, põhjendatud ning otstarbekas. 19. Puudutatud isik vaidleb taotlustele vastu. 9 19.1 Avaldaja ärakuulamiseks puudub igasugune põhjendus, lisaks ei ole taotluses kirjas, milliste asjaolude osas peaks avaldajat ära kuulama. Tegemist ei ole ka tavapärasest keerukama vaidlusega, vaid õigusliku aluse puudumisel on avaldaja esitanud korduvalt väärväited, neid siis arvukates seisukohades esitades pidevalt muutes. Avaldaja, vahekohtunik H. ega A. S. ära kuulamisega ei saa asenda asjaolu, et vahekohtuotsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise eeldused on täitmata – Soome kohus keeldus vahekohtuotsust tühistamast. Seega ei muudaks nende isikute poolt käesolevas asjas antavad ütlused mitte midagi ja nendel ei oleks asjas tähtsust. Avaldaja taotlus on ebaselge ning avaldaja taotluses ei ole välja toodud, milliste faktiliste asjaolude osas peaks isikuid ära kuulama. Üldine vahekohtu menetluse käik ei ole tõendamise esemeks. Advokaadil A. S.l puudub puutumus vahekohtumenetlusega 2012. aastal. Puudutatud isikut esitas Teperi & Co advokaadibüroo. Advokaadibüroo Rochier esindas puudutatud isikut avaldaja poolt Soomes aastal 2018 algatatud vahekohtuotsuse tühistamise menetluses, mis lõppes Soome Riigikohtu 06.10.2022 määrustega.
lg 1 p 1 kohaselt ei või tunnistajana üle kuulata ühe poole advokaadist lepingulist esindajat ning mis teatud osas võib laieneda ka vahekohtunikele. 19.2 Peatamiseks puudub alus. Menetlus asjas nr S2021/723 lõppes 06.10.2022 Soome Riigikohtu määrusega. Soome Riigikohus jättis 06.10.2022 menetlusse võtmata avaldaja kassatsioonkaebuse. Sellega on jõustunud Helsinki apellatsioonikohtu 26.10.2021 otsus asjas nr 1408, millega jäeti muutmata esimese astme 13.12.2019 otsus mitte rahuldada avaldaja avaldust vahekohtu otsuse tühistamiseks. Riigikohtu määrus ei ole edasikaevatav. Vahekohtuotsuse kehtivuse küsimus on seega lõplikult lahendatud. Vahekohtuotsus on kehtiv.
lg 1 kohaselt ei ole võimalik peatada kohtumenetlust mistahes „uurimise“ tõttu, vaid üksnes teise kohtumenetluse tõttu. Seega ei ole menetluse peatamiseks väidetavalt toimuva uurimise tõttu juba formaalset alust ja taotluse rahuldamine on võimatu. Täidetud ei ole ka menetluse peatamise materiaalsed eeldused. Väidetav uurimine ei oma mistahes puutumust käesoleva asjaga. Üheski kriminaalasjas ei saaks tuvastada avaldaja väidetud vahekohtuotsuse „õigustühisust“ ning mistahes uurimine või selle tulemused ei oma antud asjas tähtsust. Kohtu põhjendused
753 lg 1)“. Nimetatud norm reguleerib Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist ning see ei kohaldu välisriikide lahendite tunnustamisele ja täitmisele. Viimast on märgitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 753 kommentaaris 3.1 d. Tsiviilasjas 2-16-13675 jäi avaldus algselt käiguta, kohus pidas vajalikuks et avaldaja esitaks andmed mh selle kohta, kuidas on K. L. teavitatud vahekohtumenetluse toimumisest ning kas vahekohtu otsus on jõustunud. Antud juhul sai Planmeca jõustumist tõendada Helsingi Linnakohtu 12.12.2012 otsusega. 12 Harju Maakohus ei ole 12.12.2012 otsusele 22.09.2016 lahendis mingisugust tähtsust omistanud (seda ei ole isegi mainitud). Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et kui Soome kohus poleks vahekohtu otsust täitmisele pööratavaks tunnistanud, siis poleks seda ka Eesti kohus teinud. Samal põhjusel ei saa kohus ka nõustuda sellega, et kui Soome kohus ei ole vahekohtu otsust koos 01.11.2012 muudatusega täitmisele pööranud (või kui nt 12.12.2012 otsus oleks tühistatud), siis tuleb ka Eesti lahend tühistada. Nagu eelnevalt märgitud, oli lahendi ainus eesmärk Eesti menetluses tõendada vahekohtuotsuse jõustumist. Omaette vaidluskoht on seegi, kas Soome kohtuotsuses viidatud 26.10.2012 muudatuse näol on tegu esimese muudatusega või teise muudatusega, kuna mõlema teksti lõpus on kuupäev 26.10.
14. osa erisätteid välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning alles kolmandana saab välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele lg 2 kohaselt kohaldada välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut.“ Konventsioon ei reguleeri olukorda, kus vahekohtu otsust muudetakse.
(välisriigis tehtud vahekohtu otsuse täitmine) lg 3 sätestab, et kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks. Praegusel juhul antud norm ei kohaldu, vahekohtu otsust ei ole tühistatud ja vahekohtu otsuste muutmist nimetatud norm ei käsitle. Avaldaja tugines avalduses
(täidetavaks tunnistatud kohtulahendi muutmine või tühistamine) lg 1, mis sätestab: „Kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu 13 asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist.“ Avaldaja on rõhutanud avalduses normist osasid „..või kui seda on muudetud..“ ja „..võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist..“. Kohtu hinnangul ei saa avaldaja (vaatamata enda eelistatud rõhutustele) ka selle normi alusel olukorras, kus vahekohtuotsust on muudetud, nõuda täidetavaks tunnistamise tühistamist. Kui vahekohtuotsust on muudetud, siis saab nõuda muutmist ja kui vahekohtuotsus on tühistatud, siis saab nõuda tühistamist. Maakohus on 24.08.2022 kirjas selgitanud, et avaldajal on võimalik soovi korral korrigeerida oma nõuet või esitada alternatiivnõue. Avaldaja nõuet ei muutnud ning alternatiivset nõuet ei esitanud. Seega kuna vahekohtuotsust ei ole tühistatud, siis ei ole alust avaldust rahuldada. 25. Avaldaja on toonud menetluses esile, millised on tema etteheited vahekohtumenetlusele. Kohtu hinnangul ei mõjuta need käesoleva asja lahendust ja kohus neid etteheiteid ega nendega seotud tõendeid põhjalikumalt ei käsitle.
lg 3 (ega § 624 lg 1) ei anna muid aluseid täidetavaks tunnistamise tühistamiseks, kui selle aluseks oleva otsuse tühistamine. Vahekohtumenetluse osas esitatud etteheited kuuluks lahendamisele Soomes, vahekohtuotsuse (või muudatuste) tühistamise menetluses.
Samuti ei ole vajalik kohtuistungi määramine kohtu algatusel, kuna kohus ei pea seda vajalikuks. Seega jääb kohtuistungi korraldamise ja isikute ärakuulamise taotlus rahuldamata. Rahuldamata jääb taotlus peatada menetlus kuni Soome Vabariigis läbiviidavas menetluses Riigikohtu asjas S2021/723 tehtava lahendi jõustumiseni. Pärast taotluse esitamist on Soome Riigikohus otsustanud mitte anda edasikaebamise õigust ja sellega on jäänud jõusse Helsingi apellatsioonikohtu 26.10.2021 otsus nr 1408 (millega jäi muutmata I astme kohtu lahend, millega jäi rahuldamata taotlus vahekohtu 25.10.2012 otsuse ja selle muudatuste tühistamiseks). Seega on nimetatud peatamise alus ära langenud ja taotlus jääb rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata taotlus peatada menetlus kuni Helsinki politsei prefektuuri poolt algatatud uurimise asjas 5500/R/64295/19 lõppemiseni. Nimetatud menetluse tulemuseks ei ole vahekohtuotsuse/muudatuste tühistamine ja kuna vahekohtus toimunud minetused ei ole aluseks Eestis täidetavaks tunnistamise tühistamisele, siis ei ole põhjust peatada käesolevat menetlust Soomes toimuva uurimise ajaks. 29.
lg 1 sätestab: „Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.“ Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. 30.
Puudutatud isik on esitanud menetluskulude nimekirjad (osaliselt kattuvad) 15.12.2021, 29.12.2021, 21.09.2022, 24.10.2022. 30.1
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Puudutatud isik on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. 30.2
lg 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh tõlgikulu (p 1) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu (p 2). Puudutatud isik on toonud tõendite saamise kuluna välja 1 014,39 eurot (15.12.2021 taotlus ja selle lisa 8), 110 eurot (29.12.2021 taotlus ja selle lisa 1), 36 eurot (24.10.2022 taotlus ja selle lisa 4). 15 Avaldaja on tõlkekuludega (tõendite saamise kulu) seoses esitanud vastuväite käibemaksu osas kuna puudutatud isik taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas, mis ei sisalda käibemaksu. Viidatud arvetest nähtub, et puudutatud isiku poolt menetluskuluna kajastatud summad 1014,39 eurot ja 110 eurot ei sisalda käibemaksu. Summa 36 eurot hõlmab käibemaksu (6 eurot). Kuna puudutatud isik on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, siis jätab kohus viimase arve käibemaksu 6 eurot menetluskulude hulgast välja. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud seotud käesoleva asjaga, sisuliselt vajalikud ning ei ole summaliselt ülemäära suured. Kohus peab põhjendatud tõendi hankimise kuluks kokku 1154,39 eurot (1014,39 + 110 + 30). 30.3
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Avaldaja on esitanud õigusabikulude osas esiteks vastuväite, et puudutatud isiku esindajate tunnitasud (350 eurot ja 390 eurot) on liiga suured, põhjendatud ei ole tunnihind suuremas ulatuses kui 250 eurot (käibemaksuga). Avaldajale on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 250 eurot (käibemaksuga), õige oleks sama määra kohaldamine ka puudutatud isiku suhtes. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud tunnitasuks 300 eurot. Kohus lähtub sellest, et menetlusosalised on välisriigi kodanik ja välisriigi äriühing ning Soome vahekohtuotsuse tühistamise menetluses on peetud põhjendatud tunnitasuks 300 eurot. Tunnitasule ei lisandu käibemaksu. Avaldaja hinnangul pole põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine puudutatud isiku poolt. Kohus põhimõtteliselt avaldaja seisukohaga. Samas puudutatud isiku menetluskulude nimekirjadest nähtuvate toimingute põhjal võib asuda seisukohale, et üldiselt ei ole toimingud esindajate poolt dubleeritud, mistõttu ei pea kohus õigeks mehaaniliselt kõrvale jätta kahe esindaja toiminguid ja „jätta alles“ ühe esindaja toimingud. Tehtud toimingute ajakulu põhjendatust saab hinnata sellest vaatest, et kas ühe esindaja selline ajakulu toimingutele oleks põhjendatud või mitte. 15.12.2021 seisukohas on kajastatud toimingud (avaldusega tutvumine, määruskaebuse koostamine ja nendega seonduvad toimingud, sh suhtlus kliendi esindajaga ja tutvumine Soome kohtulahenditega), mille ajakulu kokku on 11,75 tundi. Kohtu hinnangul on sellised toimingud vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Ülejäänud menetluskulud (periood 02.01.2022-23.10.2022) kajastuvad puudutatud isiku 24.10.2022 seisukohas. • 10.01.2022 esitas puudutatud isik esialgse seisukoha avaldaja menetluskulude osad. Selle menetlusdokumendi esitamiseni olid toiminguteks suhtlemine kliendi esindajaga ja 10.01.2022 dokumendi koostamine – ajakulu kokku 0,7 tundi. Kohus peab toiminguid ja ajakulu põhjendatuks. • 09.02.2022 saatis puudutatud isik kohtule e-kirja (tähtaja määramiseks). Selle dokumendi esitamiseni olid puudutatud isiku toiminguteks suhtlemine kliendi esindajaga, õiguslik analüüs, avaldaja 30.12.2021 ja 31.01.2022 dokumentidega tutvumine – ajakulu kokku 5,05 tundi. Kohus peab toiminguid ja ajakulu põhjendatuks, arvestades ka menetluse puutumust välisriigi kohtus toimuvate/toimunud menetlustega ning et puudutatud isikut ei esindanud nimetatud menetlustes Eesti esindajad. 16 • 04.04.2022 esitas puudutatud isik seisukoha avaldaja poolt erineval ajal esitatud dokumentide kohta. Selle dokumendi esitamiseni oli toiminguteks kohtu kirjaga, avaldaja seisukohaga tutvumine ning seisukoha esitamine – ajakulu kokku 6,55 tundi. Kohus peab toiminguid ja ajakulu põhjendatuks. Avaldaja esitas alates 01.01.2022 dokumente 10.01.2022 (varasema tõendi tõlge), 11.01.2022 (menetluskulude nimekiri), 20.01.2022 (täiendavad tõendid ja seisukoht), 25.01.2022 (täiendavad tõendid), 31.01.2022 (tõendite tõlked), 04.03.2022 (täiendavad tõendid ja seisukoht). Puudutatud isikule anti tähtaeg kõige selle osas seisukoha esitamiseks. • 19.04.2022 esitas puudutatud isik seisukoha Ringkonnakohtu määruse osas. Selleks ajaks tehtud toiminguteks oli Ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja seisukoha koostamine – ajakulu kokku 4,7 tundi, mida ei pea kohus ebamõistlikult suureks. • 21.09.2022 oli antud puudutatud isikule tähtaeg lõpliku seisukoha esitamiseks. Selle dokumendi esitamiseni oli toiminguteks suhtlus kliendiga, avaldaja 07.09.2022 dokumendiga tutvumine, puudutatud isiku dokumentide koostamine – ajakulu kokku 10,7 tundi. Kohtul ei ole vastuväiteid tehtud toimingutele ega kulunud ajale (arvestades mh ka sellega, et avaldaja 07.09.2022 seisukoht sisaldab mh arvukalt uusi tõendeid ja taotlusi). • Kohus andis puudutatud isikule täiendavalt tähtaja avaldaja 28.09.2022 seisukoha osas vastuse esitamiseks. Puudutatud isik esitas seisukoha 24.10.2022. Selle dokumendi esitamiseni tehtud toiminguteks oli tutvumine avaldaja 28.09.2022 seisukohaga, õiguslik analüüs, suhtlus kliendi Soome esindajaga, seisukoha koostamine – ajakulu kokku 15,2 tundi. Kuigi ajakulu on tavapärasest mõnevõrra suurem, siis arvestab kohus siinkohal sellega, et 28.09.2022 esitas avaldaja mh taotluse menetluse peatamiseks Soomes toimuvate kohtumenetluse ja kriminaalmenetluse tõttu, mistõttu on põhjendatud ka suurem ajakulu puudutatud isiku Soome esindajaga suhtlemisele. Seetõttu peab kohus ajakulu 15,2 tundi ja toiminguid põhjendatuks. Kokku on põhjendatud ajakulu 54,65 tundi. Tunnitasuga 300 eurot kujuneb puudutatud isiku põhjendatud õigusabikuluks 16 395 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus puudutatud isiku menetluskuludena kindlaks 17 599,39 eurot (riigilõiv 50 eurot, tõendite saamise/tõlkimise kulu 1154,39 eurot ja õigusabikulu 16 395 eurot) ning mõistab menetluskulud avaldajalt välja, samuti tuleb avaldajal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt (
31.
lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, tühistab kohus 29.11.2021 kohtumäärusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur R. S. menetluses olevas täiteasjas nr 024/2016/1746 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. 32.
lg 4 sätestab: „Vahekohtu otsuse tühistamise määruse ja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Muu käesolevas osas sätestatu kohaselt tehtud määruse, sealhulgas käesoleva seadustiku § 730 lõike 6 alusel vahekohtu pädevuse kohta tehtud määruse peale ei saa edasi kaevata.“ Seega ei ole avalduse rahuldamata jätmine kaevatav. Määrus on kaevatav esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise osas (
lg 1 ja
lg 2) ja menetluskulude kindlaksmääramise osas (
/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 17 Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.11.2022 kohtumäärus. 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.