1-17-5901 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (kirj

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistati 1 aasta ja 4 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 30.09.2016.

a otsusega nr 1-164727 mõistetud karistuse ära kandmata osa 27 päeva (seisuga 20.06.2017) võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. 01.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik ametnikele ja vangidele (risk vanglas) ning ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on kaaskinnipeetavad, ametnikud vanglas ja ühiskond tervikuna. Oht seisneb majandusliku kahju tekitamises, rahvatervise kahjustamises, vägivallaga kasutamisega ähvardamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem siis, kui isik jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning tal on majanduslikud raskused. Vaimse tervise halvenedes ning grupi mõjutusel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 89%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 71%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vangistuses varguste eest ja 4 reaalne vangistus. Õppinud vangistuses ei ole, sest ei ole niipalju karistust. Kõik ITK on läbinud. 12 sammu programmi ei läbinud, sest oli juba läbinud selle varasemalt ja sotsiaaltöötajaga rääkis ja kõik viimased 3 vihikut täitis ära ja ei vajanud enam seda enam. Sai aru, milles probleem. Nimelt selles, et ei olnud kellegagi suhelda ja nüüd on sotsiaaltöötajaga sellest rääkinud. 7 distsiplinaarkaristust on määratud seetõttu, et vanglasse saabudes oli vabaduses tarvitanud narkootikume, mistõttu vangistuses „olid siis närvid läbi“. On veel tööst keeldumine, aga on olemas kõik paberid, et tal puudub töövõime. Elama asuks XXX. Sinna tahab minna, kuna kuhugi ei ole rohkem minna. Lähedasi on, kuid varasemalt märkis kohus, et see ei ole kindel elukoht. Lähedastest suhted head ema ja õega. Terve aasta aktiviseerimiskeskuses elada ei soovi, on tugiisik, kes otsib sotsiaalkorterit, on kaks pensioni ka. Samuti hakkab käima programmis Taasühiskonnastumine, mis kestab aasta aega. Kui Tartus tagasi on, ei hakka uuesti narkootikume tarvitama, vabaduses on ka normaalseid sõpru. Töövõime kaotus on 100% ja raske puue. Raske puude tõttu aitavad ka psühholoogid ja on palju inimesi, kes aitavad ja õpetavad teda. Lõpetuseks kinnitas süüdimõistetu, et ei naase kindlasti vanglasse, kui teda ennetähtaegselt vabastataks. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa I.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega I.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. I.H kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on I.H temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 10 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Tegemist XXX osakonnaga. Keskuses on võimalik ajutiselt tähtajalise lepingu alusel elada kuni 1 aasta. XXX tegevjuht M. V. on kinnitanud 22.01.2018 I.H broneeringu olemasolu. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on I.H puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei ole antud tingimus kinnipeetava puhul täidetud. I.H on 7 kehtivad distsiplinaarkaristust. Viimane distsiplinaarkaristus on kinnipeetavale määratud 22.12.
3. Rikkumised on seisnenud ebaviisakas käitumises, allumatuses tööst keeldumises ning võõraste esemete omamises koos ebatsensuursete sõnadega. Rikkumiste toimepanemise kohta märkis kinnipeetav vaid, et vabaduses oli narkootikume tarvitanud mistõttu „olid närvid läbi“. Ka ei saa siinkohal loota vangla rehabiliteerivale mõjule. Kinnipeetav on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis 12 sammu ettekäändel, et on selle eelmise karistuse ajal juba läbinud. Samas kuivõrd isik sattus siiski uuesti vangistusasutusse, võib järeldada, et programm piisavat mõju ei avaldanud ning vajaks kordamist. Seda, et vangistus oleks tegelikkuses mõjutanud isiku suhtumist vägivalda või tugevdanud tema enesekontrolli asja materjalidest ei nähtu ning sellele ka isik ei viidanud. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka I.H varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja on toime pannud katseajal uusi kuritegusid. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Kuigi istungil väitis kinnipeetav, et tal on 100% töövõimetus, puudub kohtul ning vangla iseloomustusest nähtuvalt ka vanglal täpsem teave selle kohta. Tervise kohta on vangla iseloomustuses märgitud vaid, et soovitatud on leida töö, mis ei hõlma kummikindaid ega kemikaale. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, ei isik on varasemalt töötanud mitteametlikult nii Rootsis kui Saksamaal ja vanglas olles on tihti keeldunud tööst, kuna soovib teha tasuvamat tööd. Isik on varasemalt korduvalt toime pannud kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Töökoht, sh ka osalise koormusega, sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Samuti on murettekitav, et isik ei soovi panustada ise enese arendamisse ning ei ole valmis pingutama, et suuta ise seadusekuulekalt toime tulla. Kinnipeetav on keeldunud sotsiaalprogrammi kordamisest, kuigi olles selle varem läbinud, sattus ta taas vangistusse. Samuti nähtub kinnipeetava ütlustest, et isikul on harjumuseks oodata teistelt tema heaks pingutuste tegemist, kuid vajadust ka ise selles suunas samme astuda kinnipeetav ei väljendanud. Kohtu hinnangul ei nähtu kinnipeetava ütlustest, et temas oleks tegelikult toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetav märkis vaid, et ei saa vangistuses enam edasi istuda, tervisega on probleemid. Sellele, et isik annaks negatiivse hinnangu oma varasemale käitumisele ja seetõttu soovib tulevikus seaduserikkumistest hoiduda, isik kohtuistungil ei viidanud. Kui kinnipeetav ei teadvusta tõsimeeli seadusvastase käitumise keelatust, on suur tõenäosus, et ta asub uuesti kuritegelikule teele. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et I.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik