1-20-8509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurörid Kaitsjad Harju Maakohus, Tallinna kohtumaj

) § 294 lg 2 p 3, 4, § 300 lg 1, C süüdistuses

§ 294

lg 1 - § 22 lg 3, W süüdistuses

§ 298

lg 1 (kuni 31.12.14

§ 297

lg 3) ja Q süüdistuses

§ 298

lg 1 järgi üldmenetluses Vahur Verte, Janno Reinkort Kaspar Koppel (X lepinguline kaitsja); Aivar Pilv ja Marko Pilv (Y lepingulised kaitsjad); Alar Salu (C lepinguline kaitsja alates 17.02.2021, eelnevalt oli kaitsjaks Natalia Lausmaa riigi õigusabi korras); Elmer Muna (W lepinguline kaitsja); Jüri Leppik (Q lepinguline kaitsja). Süüdistatavad

1. X, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht M M OÜ. Tõkend puudub; 01.08.2018‒29.07.2019 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 30.07.2018‒ 01.08.2018 ehk 3 päeva. Varem karistamata.
2. Y, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht B S OÜ. Tõkend puudub; 30.07.2018‒29.07.2019 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinnipeetud 30.07.2018 ehk 1 päev. Varem karistamata.
3. C, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht R E AS. Tõkend puudub. Varem karistamata.
4. W, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht OÜ L I. Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinnipeetud 30.07.2018‒31.07.2018 ehk 2 päeva. Varem karistamata.
5. Q, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel, valdab xxx keelt; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht AS A. Tõkend puudub. Varem karistamata. RESOLUTSIOON
8. X õigeks mõista süüdistustes

§ 294

lg 2 p 3, 4 ja

§ 300lg 1 järgi.

Y õigeks mõista süüdistustes

§ 294

lg 2 p 3, 4 ja

§ 300lg 1 järgi.

C suhtes lõpetada kriminaalmenetlus seoses talle etteheidetava

§ 294lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo aegumisega.

1-20-8509

2. W õigeks mõista süüdistuses

298 lg 1 järgi. Q õigeks mõista süüdistuses

298 lg 1 järgi.

1. Menetluskulud 6.
2. Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja 15 127,20 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 6.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Y kasuks välja 43 695,58 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 6.
4. Mõista Eesti Vabariigilt C kasuks välja 22 128,60 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Määratud kaitsja tasu 1617,60 eurot jätta riigi kanda. 6.
5. Mõista Eesti Vabariigilt W kasuks välja 48 365 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Määratud kaitsja tasu 450 eurot jätta riigi kanda. 6.
6. Mõista Eesti Vabariigilt Q kasuks välja 27 942,80 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
7. Asitõendid Kustutada järgmised Kaitsepolitseiameti (KAPO) andmehoidlas, dokumendihaldussüsteemis ja andmekandjatel hoitavad andmed: 7.
8. 30.07.2018 Registrite ja Infosüsteemide Keskuses (RIK) tehtud läbiotsimise käigus kopeeritud kasutajate e-posti kontod, mis asuvad välisel kõvakettal Maxtor (s/n XXX); 7.
9. X e-kirjavahetusega andmefailid: X_Export0001.pst ja X_Export0002.pst; 7.
10. Y e-kirjavahetusega andmefailid: Y_Export_0001.pst ja y@gmail.com.pst; 7.
11. X elukoha läbiotsimisel 30.08.2018 äravõetud nutitelefoni iPhone 10 sisu identne tõmmis nimetusega nr xxx.ufdr; 7.
12. X elukoha läbiotsimisel äravõetud koduserveri NAS Synology TS412+ (seeria nr XXX) kõvakettal olevate andmete identne tõmmis nr xxx; 7.
13. RIK 13.08.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le saadetud dokumendid; 7.
14. Swedbank AS 19.01.2018 kirjaga nr XXX ja 21.03.2018 kirjaga nr XXX KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted; 7.
15. AS SEB Pank 19.01.2018 kirjaga nr xxx ja 20.03.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted; 7.
16. Luminor Bank AS 23.01.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted. Edasikaebamise kord KrMS §-de 318‒319 järgi võivad kohtumenetluse pooled esitada kohtuotsusele apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. KrMS § 189 lg 3, § 387 lg 1 järgi võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
17. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalik määruskaebus. Süüdistused Xt ja Yi süüdistati

§ 294

lg 2 p 3, 4 järgi selles, et nad ametiisikutena isikute grupis ja suures ulatuses võtsid vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest G OÜ-lt ja AS-lt A altkäemaksuna vara. Xt ja Yi süüdistati

§ 300

lg 1 järgi ka selles, et riigihanke menetluses osalejale eelise andmisega rikkusid nad riigihanke menetluse nõudeid. Ca süüdistati

§ 294

lg 1 - § 22 lg 3 järgi selles, et tema aitas ametiisikul Xl võtta G OÜlt altkäemaksu. 2 1-20-8509 W süüdistati

298 lg 1 järgi selles, et tema G OÜ huvides ja juhatuse liikmena andis ametiisikutele Xle ja Yle varana altkäemaksu. Q süüdistati

§ 298

lg 1 järgi selles, et tema AS A huvides ja juhatuse liikmena andis ametiisikutele Xle ja Yle varana altkäemaksu. 13.09.2021 lõpetas Harju Maakohus kriminaalasjas menetluse osaliselt. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 alusel süüdistatavate G OÜ ning AS A suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustused täideti tähtaegselt. 04.05.2022 kohtuistungil parandas prokurör KrMS § 268 lg 3 korras süüdistustes minikonkursi numbris xxx trükivea, parandades selle numbriks xxx. Kokkuvõtvalt seisnevad süüdistused selles, et RIK töötajad X ja Y sõlmisid

1. aastal G OÜ juhatuse liikme Wga kokkuleppe, et G OÜ huve arvestatakse lauaarvutite ja monitoride ostmise ja liisimise riigihangetes võimalikult suures ulatuses riigihangete alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuvõtmisel. X ja Y tegutsesid arvutihangetes nr xxx ja nr xxx viisil, kus võitjaks osutus W juhitav G OÜ. Nendes hangetes abistas Xt hankedokumentide koostamisel ja hankemenetlusega seotud küsimuste vastamisel C. Vastutasuks ametiseisundi ärakasutamise eest pidi G OÜ tellima X ja Yga seotud äriühingutelt M OÜ ja V G OÜ erinevaid teenuseid. Tehtud IT-tööde ja transporditeenuse eest said M OÜ ja V G OÜ
2. aasta jaanuarist kuni
3. aasta detsembrini tasu 39 148,78 eurot. See summa on võrdsustatud X ja Y võetud altkäemaksuga. W süüdistuses märgitud tööde eest makstud summad on võrdsustatud altkäemaksu andmisega. X rikkus C konsulteerides riigihangete seaduse (RHS) § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Samuti sõlmisid X ja Y
4. aastal või täpsemalt
5. aasta oktoobris AS A juhatuse liikme Q kokkuleppe, et AS A huve arvestatakse lauaarvutite ja monitoride ostmise ja liisimise riigihangetes võimalikult suures ulatuses riigihangete alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuvõtmisel. X ja Y tegutsesid arvutihangetes nr xxx ja nr xxx viisil, kus võitjaks osutus Q juhitav AS A. Vastutasuks ametiseisundi ärakasutamise eest pidi AS A tellima X ja Yga seotud äriühingult V G OÜ erinevaid teenuseid.
6. aasta mais leppisid X ja Q veel kokku, et vastutasuks ametiseisundite ärakasutamise eest tellib AS A V G OÜ-lt ka kauba ladustamise teenust. Tehtud IT-tööde ja laos kauba ladustamise eest sai V G OÜ ajavahemikul
7. aasta novembrist kuni
8. aasta märtsini tasu 14 068,08 eurot. See summa on võrdsustatud X ja Y võetud ja Q antud altkäemaksuga. Süüdistus käsitleb X ja Y altkäemaksu võtmisi jätkuva tegevusena, mistõttu võtsid nad mõlemalt äriühingult altkäemaksu (vara) kokku 52 216,86 eurot ehk suures ulatuses. Lisaks heidetakse Xle ette minikonkursside xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx korraldamisel menetluses osalejale eelise andmist. Sellega rikkus ta RHS § 3 p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Yle heidetakse ette riigihanke nr xxx menetluses menetluses osalejale eelise andmist, millega ta rikkus RHS § 3 p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtu tähelepanekud seoses süüdistustega Süüdistus on ülimalt andmete rohke. Ülemäära kirjeldavast ning kordusi sisaldavast tekstist on lugejal keeruline leida süüdistuse seisukohast olulisi asjaolusid. 04.05.2022 kohtuistungil parandatud minikonkursi number xxx ei ole õige. Sellele vaatamata saab süüdistuse pinnalt aru, et tegemist on minikonkursiga, mille tulemusel sõlmiti AS-ga A hankeleping xxx (vt süüdistusakti lk 45 ja lk 52) ning edasisest tõendikäsitlusest ilmneb, et õige minikonkursi number on xxx. Wle esitatud süüdistuses (vt süüdistusakti lk 58) on antud altkäemaksu kogusummaks märgitud 39 148,78 eurot. W süüdistuse edasises kirjelduses toodud summade (vt süüdistusakti lk 59‒ 61) liitmine annab tulemuseks kõigest 35 067,58 eurot. Järelikult on summa 39 148,78 eurot arvutusviga. 3 1-20-8509 X ja Y altkäemaksu võtmise süüdistustes (vt süüdistusakti lk 23 ja lk 47) on summade 39 148,78 eurot ja 14 068,08 liitmisel tehtud arvutusviga, sest liitmine ei anna kokku 52 216,86 eurot. Samas on süüdistustes (vt süüdistusakti lk 35‒37 ja lk 46‒47) kirjeldatud tööde ja teenuste eest tehtud makseid ning kohus lähtub süüdistuse kontrollimisel nende maksete suurusest. Altkäemaksu võtmise ja andmise süüdistuste lugemisel on lugejal esmapilgul raske tabada, mida mõeldakse altkäemaksu all ja millal teod toime pandi. Näiteks on Y ja X süüdistuste alguses rammusas kirjas (vt süüdistusakti lk 23 ülal) esile toodud, et neid süüdistatakse
9. aasta jaanuarist kuni
10. aasta detsembrini ametiisikutena ühiselt ja kooskõlastatult oma ametiseisundi kasutamise eest G OÜ-lt altkäemaksuna vara 39 148,78 euro väärtuses võtmises ning ajavahemikul alates
11. aasta novembrist kuni
12. aasta märtsini AS-lt A altkäemaksuna vastu vara 14 068,08 eurot võtmises ehk kokku ajavahemikul alates
13. aasta jaanuarist kuni
14. aasta märtsini altkäemaksu 52 216,86 eurot ehk suures ulatuses võtmises. Rõhutatud kiri loob lugejale mulje, et altkäemaksu võtmise raskuspunkt seisneb ametiseisundi kasutamise eest rahasummade vastuvõtmises neil perioodidel. Tegelikkuses ilmneb edasisest süüdistuse tekstist erinevatesse alapeatükkidesse laialipillutatult ning mõnevõrra erinevas sõnastuses (vt süüdistusakti lk-d 23, 24, 26, 27, 35, 37, 45), et altkäemaks seisneb kokkuleppes, et vastutasuks ametiseisundi kasutamise eest tellitakse Y ja Xga seotud äriühingutelt tasustatavaid töid, transporti, ka kauba ladustamist. Neid töid ka tehti ning tehtu eest maksti äriühingutele tasu, mis on samuti süüdistuse sõnastust arvestades altkäemaks. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajana on Y, X ning W süüdistustes esitatud G episoodis
15. aastat või täpselt tuvastamata aega
16. aastal (vt süüdistusakti lk-d 23, 26, 34, 58). On märgitud ka täpselt tuvastamata aega enne
17. aastat (vt süüdistusakti lk 27 ülal), mil toimus kokkulepe X, W ja C vahel. A episoodis on ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajana Y, X ning Q süüdistustes esitatud
18. aastat või
19. aasta oktoobrit (vt süüdistusakti lk-d 24, 37, 45, 63). Kohus saab süüdistustest aru nii, et esmalt esines ebaõiguskokkulepe, seejärel kokkuleppest hõlmatud ametialased ärakasutamised, töised tegevused M OÜ ja V G OÜ kaudu ning nende eest tasu saamine. Kuna G episoodis on X, Y ja W ebaõiguskokkuleppe aeg määratletud
20. aastaga, siis kohus saab süüdistustest aru nii, et ebaõiguskokkulepe pidi aset leidma hiljemalt 31.12.2013; A episoodis hiljemalt 31.10.
21. Kokkuleppest hõlmatud tööde eest tasumine toimus G episoodis võtjate süüdistuse järgi
22. aasta jaanuarist kuni
23. aasta detsembrini ning andja süüdistuse järgi
24. aasta oktoobrist kuni
25. aasta detsembrini; A episoodis võtjate ja andja süüdistuste järgi alates
26. aasta novembrist kuni
27. aasta märtsini. G episoodi puhul peab märkima, et riigihange nr xxx algatati süüdistuste kohaselt 04.09.2013 ning hanketeade avaldati 19.10.
28. Seega juhul, kui süüdistuste järgne ebaõiguskokkuleppe aeg jääb 19.10.2013 hilisemaks, tekitab see kohtus küsimusi, kuidas oli võimalik pärast riigihanke nr xxx ettevalmistamistavat etappi (s.o pärast hanke alusdokumentide valmimist), leppida tagantjärele kokku hanke alusdokumentide koostamisel G huvidega võimalikult suures ulatuses arvestamises. Niisamuti jääb A episoodis riigihanke nr xxx puhul, mis süüdistuse järgi algatati 27.08.2014, hanke alusdokumendid kinnitati 02.10.2014 ja milles RIK sõlmis 20.01.2015 AS-ga A raamlepingu nr xxx (vt süüdistusakti lk 38), kohtule ebaselgeks, kuidas on pärast 20.01.2015, mil lõppes riigihankemenetlus, võimalik
29. aastal, täpsemalt
30. aasta oktoobris, tagantjärele leppida kokku meelehea pakkumises selle eest, et ametiisiku tegevus
31. aastal riigihanke ettevalmistamisel (sh hankealusdokumentide koostamisel) ja riigihanke läbiviimisel (sh hankes pakkumuste hindamisel) peab võimalikult suures ulatuses arvestama AS A huve. Süüdistuses ei ole tagantjärele ebaõiguskokkuleppe sõlmimise konstruktsiooni lähemalt avatud, mistõttu ei ole süüdistatavate tegevust riigihanke nr xxx ettevalmistavas osas ja läbiviimise ajal võimalik kontrollida. Samas on süüdistuse sõnastust arvestades võimalik, et A episoodis hõlmab
32. aastal või täpsemalt
33. aasta oktoobris sõlmitud ebaõiguskokkuleppe riigihanke nr xxx puhul raamlepingu nr xxx täitmise etappi ja riigihanke nr xxx puhul aega alates riigihanke alusdokumentide koostamisest kuni hankejärgse täitmiseni. 4 1-20-8509 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Tõendid
34. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - tunnistaja O L (XXIV kd, tl 2 p ‒ 9), kes on RIK xxx. - tunnistaja M V (XXIV kd, tl 9 p ‒ 15 p), kes oli RIK xxx. - tunnistaja M K (XXIV kd, tl 15 p ‒ 20 p), kes on RIK xxx tööülesannetega riigihangete alal. - tunnistaja R S (XXIV kd, tl 22 p ‒ 31 p, tl 40 p ‒ 43), kes töötab RIK-is, oli algul IThooldusspetsialist ja seejärel IT-administraator. - tunnistaja O O (XXIV kd, tl 57‒61), kes töötab RIK-is, oli algul IT-hooldusspetsialist ja seejärel IT-administraator. - tunnistaja M M (XXIV kd, tl 43‒46), töötab alates RIK-is IT-xxx. - tunnistaja M M (XXIV kd, tl 95‒99 p), kes töötab RIK-is. - tunnistaja M S (XXIV kd, tl 130‒137 p), kes oli kuni 01.01.2022 RIK xxx. - tunnistaja D R (XXIV kd, tl 90‒95), kes töötab G OÜ-s. - tunnistaja R V (XXIV kd, tl 46‒57), kes töötas varasemalt G OÜ-s, nüüd A F OÜ-s. - tunnistaja T R L (varasemalt T) (XXIV kd, tl 80‒82), kes töötab AS-s A. - tunnistaja L M (XXIV kd, tl 75‒76), kes töötab AS-s A. - tunnistaja R O (XXIV kd, tl 76‒80), kes töötas AS-s A. - tunnistaja A A (XXIV kd, tl 99 p ‒ 103 p), kes töötab AS-s A. - tunnistaja U P (XXIV kd, tl 54 p ‒ 20 p), kes on T OÜ xxx - tunnistaja S D (XXIV kd, tl 62‒75), kes töötab OÜ-s D xxx. - tunnistaja H R (XXIV kd, tl 68 p ‒ 20 p), kes töötas S I OÜ-s, seejärel F V AS-s. - tunnistaja M P (XXIV kd, tl 84 p ‒ 90), kes oli varasemalt tegev äriühingus E, praegusel ajal D E-s. - tunnistaja P L (XXIV kd, tl 137 p ‒ 140 p), kes töötas B L S OÜ-s. - tunnistaja A Õ (XXV kd, tl 130 p ‒ 131 p), kes on tegev B OÜ-s. - süüdistatav C (XXV kd, tl 3‒22). - süüdistatav X (XXV kd, tl 143 p ‒ 162 p). - süüdistatav Y (XXV kd, tl 166 p ‒ 176 p). - süüdistatav Q (XXV kd, tl 177‒181 p).
35. Ükski süüdistatav end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. 25.01.2022 kohtuistungil teatas prokurör, et süüdistusaktis nimetatud tõendid on läbi, üle on jäänud üksnes menetluslikud materjalid. Need esitas prokurör 22.03.2022 kohtuistungil. Prokurör ei palunud muuta tõendite uurimise järjekorda süüdistatava W ülekuulamise osas. Seega prokurör sisuliselt loobus süüdistatava W ülekuulamise taotlemisest. Kaitsja E. Muna ei taotlenud kaitseaktis, eelistungil ega ka kohtuistungil kaitsealuse W süüdistatavana ülekuulamist. Ka süüdistatav W ei soovinud 04.05.2022 kohtuistungil ütlusi anda (vt XXV kd, tl 176 p). KrMS § 294 p 1 alusel saab pool teha taotluse ning kohus võib vastu võtta süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused juhul, kui ristküsitlemise võimatus kohtuistungil seisneb süüdistatava keeldumises anda ütlusi. Kuna prokurör oli Wst kui isikulisest tõendiallikast enda tõendite esitamise voorus loobunud, kaitsja ei taotlenud enda tõendite voorus süüdistatava ülekuulamist, seda ei soovinud süüdistatav ka ise, ei taotlenud ka teised kaitsjad, ei olnud sellises olukorras enam ühelgi kohtumenetluse poolel taotlust süüdistatava kohtuistungil ülekuulamiseks. Seega ei tekkinud olukorda, kus poole taotlusel ülekuulatava süüdistatava ristküsitlus osutuks kohtuistungil võimatuks seetõttu, et ütluste andmisest keeldutakse. Sellest tulenevalt kohus ei näinud alust KrMS § 294 p 1 alusel tehtud prokuröri taotluse rahuldamiseks ega võtnud vastu W kahtlustatavana antud ütlusi. 5 1-20-8509
36. Kohus peab süüdistatava C ütlusi osaliselt usaldusväärseks. Usutavad on süüdistatava C ütlused selles, et ta koostas ja saatis
37. aasta suvel X ja W tegemisi negatiivses valguses kirjeldava kirja T E AS-le. 04.02.2021 eelistungil taotlesid kaitsjad kriminaalmenetluse käivitanud T E AS-le saadetud kaebekirja väljastamist prokuratuurilt, Kaitsepolitseiametilt või kohtu abil T E AS-lt. T E AS väljastas kaitsjate nõudmisel
38. aastal laekunud anonüümse kaebekirja, mis kajastab X ja W tegevust. Seega peavad paika C ütlused kõnealuse kirja koostamisest ja saatmisest. Eelistungil prokurör teatas, et prokuratuuril T E AS-le saadetud kirja ei ole, seda ei ole ka kriminaaltoimikus, ei ole peidetud sahtli põhja. Pärast jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli ilmnes, et kohtuistungil uuritud kaebekirjaga identse sisu ja välimusega kirja koopia on paigutatud jälitustoimikusse. Kuna süüdistatav C viibis 04.02.2021 eelistungil ja kinnitas juba siis, et saatis T E AS-le
39. aasta suvel kirja, ei saanud eelistungi toimumise seisuga kõnealune kiri ega selle edastamise fakt C poolt T E AS-le enesest kuidagi kujutada enam riigisaladust. Seega võinuks prokurör kaitsjate tööaja (päringute tegemine kirja väljastamiseks T E AS-le) säästmiseks anda eelistungil märku, et tegelikult on kohtueelses menetluses kõnealune kiri T E AS-lt saadud ja võinuks selle ka kaitsjatele kättesaadavaks teha. Kohtuistungil uuritud T E AS-lt saadud kiri on kohtu hinnangul kasutatav C kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel.
40. Kohus ei näe põhjust kahelda süüdistatava C ütlustes selles, et tal on laialdased IT-alased teadmised, ta oli I OÜ juhatuse liige ja osanik, osutas selle äriühingu kaudu IT-alaseid teenuseid (konsultatsioone). Kohus ei kahtle C ütlustes ka selles, mis puudutab tema peret ja sellega seoses tekkinud eraelulisi probleeme.
41. Küll aga jätab kohus tõendikogumist välja süüdistatava C kohtuistungil antud ütlused osas, milles need puudutavad tema suhtlust ja koostööd G OÜ, W ja Xga, sest sellesse puutuvalt ilmnesid selgelt tajutavad vastuolud C kohtuistungil ja kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste vahel. C kohtuistungil antud selgitused vastuolude osas ei ole kohtu jaoks veenvad. Seda järgmistel põhjendustel. C vastas kohtuistungil esitatud küsimusele, kas Teil oli L ja N kokkulepe, et koostate kolmekesi hanketingimusi selliselt, et hanked võidaks G OÜ pakkumus: „See on teostamatu, teha mingit kokkulepet, mida ei ole reaalselt võimalik ellu viia. See on teostamatu. Mina ei olnud ainuke konsultant, kes iganes, info liikus vabalt kõigi potentsiaalsete pakkujate vahel. Kui üks esitas küsimuse, mis iganes pakkus midagi välja, siis RIK ise saatis selle kõikidele teistele vastu või laiali, potentsiaalsetele pakkujatele kes olid huvi üles näidanud ja neil kõigil oli kohe võimalus vastuväiteid esitada.“ Sisuliselt C eitas kohtuistungil kolmepoolse G OÜ eelistava kokkuleppe sõlmimist. Samas usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud kahtlustatavana antud ütlustes väitis ta nii 30.07.2018 kui 09.08.2018 ülekuulamisel kolmepoolse kokkuleppe olemasolu hangete suunamiseks G OÜ huvides. Vastuolu 30.07.2018 ütlustega selgitas C sellega, et tegemist oli esimese ülekuulamisega, kus tal ei olnud kaitsjat ja kus ta ei lugenud läbi mitte midagi. Ta ei tea, mida protokolli kirjutati. Ta kirjutas protokolli lõppu sõnad „protokoll on minu poolt läbi loetud, kirjutatud minu sõnade järgi“ ja lisas allkirja põhjusel, et ülekuulamine oli kestnud pikalt ja ta soovis hilisõhtul koju saada. Ta ei näinud sel hetkel ühtki põhjust uurijat ja prokuröri mitte usaldada. Ta ei näinud põhjust protokolli läbi lugeda. Vastuolu 09.08.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel kaitsja juuresolekul antud ütlustega selgitas C, et kahtleb, kas sai midagi otseselt sellist öelda, sest selline kokkulepe ei ole reaalselt teostatav. C ütles, et ei mäleta neli aastat tagasi toimunud ülekuulamist sõna-sõnalt. Ja ta väga kahtleb, et midagi sellist tegelikult ütles. Ühtlasi ta ei tea ega mäleta, miks on protokolli lõpus omakäeliselt kirjutatud, et protokoll on minu poolt läbi loetud ja koostatud minu sõnade järgi, lisatud allkiri. C pakkus, et võib-olla on keegi eksinud ja teinud näpuvea, kui L ja tema kokkuleppe kõrvale ilmus kuidagi ka N nimi. C selgitas, et ainult temal endal oli Wga lepingulises vormis koostöökokkulepe, et C teeb oma tööd ja W maksab selle eest. Lisaks C väitis, et andis esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi enda T kirjale toetudes. Selle andsid uurija ja ülekuulamisel osalenud prokurör talle ette. C rääkis neile esimesel ülekuulamisel täpselt selle kirja alusel. Vaadates kohtus uuritud T kirja ilmneb, et selles on viidatud X ja W kokkuleppele, mida aga kohtuistungil C eitas. C mäletas, et teisel ja kolmandal ülekuulamisel oli tal juures kaitsja. C teadis, et kaitsja läks arvuti taha, parandas 6 1-20-8509 protokollis kõik kirjavead ära. Kohtu hinnangul ei ole C selgitused ütluste erinevusest menetluse eri etappidel kuigi veenvad. C ühelt poolt kinnitab, et koostas ise T kirja X ja W vahelistest kahtlastest suhetest. Selles kirjas viitab ta nende kahe vahelisele kokkuleppele eelistada hangetel G OÜ-d. Kohtus ühelt poolt väidab, et rääkis esimesel ülekuulamisel enda koostatud T kirja alusel (järelikult kirjas toodud kokkuleppest), aga teiselt poolt, et mingit kokkulepet ei saanud olla, see võib olla hoopis uurija tehtud trükiviga. Seega on juba C kohtuistungil antud ütlused sisemiste vastuoludega. Lisaks ei pea kohus eluliselt usutavaks, et olukorras, kus ülekuulamise juures on kaitsja, kes parandab ülekuulamise protokollis kirjavigu, järelikult loeb protokolli, ei märkaks kaitsealuse räägitu ja kirjapandu vahelist olulist erinevust ega reageeriks sellele. Kohus arvestab ka seda, et edasises ülekuulamises väitis C, et andis tol hetkel tunnistusi ainult selle jaoks, et ise pääseda. Prokuröri küsimusele, kas andsite toona teadvalt tõele mittevastavaid ütlusi, et endale soodsamat olukorda tekitada, vastas C: „Üks küsimus on selles, et teadvalt tõele mittevastavaid. Tol hetkel ma ei teadnud, et kõik need asjad, mis ma oma kirjas välja olin mõelnud, tähendab ma aastate jooksul välja mõtlesin ja sinna kirja panin. Tol hetkel ei öelnud mulle veel mitte keegi, et need ei vasta tõele. Seda enam, et kui KAPO tuleb sinu ukse taha, siis on põhjust arvata, et nad ikka midagi on teinud, et nad on teinud tööd. Ma olin tol hetkel veel kindel, ka pärast, esimestel ülekuulamistel olin ma kindel, et KAPO tõesti uuris neid asju mis olid minu arvamused selles kirjas, olin kindel, et neid oli uuritud ja et need vastasidki tõele. Et minu kõige hullemad hirmud olid tõeks saanud.“ Tle saadetud kirja osas selgitas C, et kuulis aastate jooksul M ja J omavahelises suhtluses infokilde, mis tekitasid tunde, et lisaks täiesti seaduslikule äritegevusele ja koostööle on seal taga midagi ebaseaduslikku. Kiri oli emotsionaalne, räigetes värvides ja liialdustega, et T uuriks seda asja võimalikult tõsiselt. Ning sellele kirja alusel andis ta esimesel ülekuulamisel Kaitsepolitseiametis ütlusi. Kuivõrd C positsioon X ja W vahelise kokkuleppe osas on ajas olnud muutuv, lisaks on ta väitnud Tle saadetud kirjas liialdamist ehk teisisõnu valetamist, kohtueelses menetluses ütluste andmist selleks, et ise pääseda, siis ei saa kohus olla kindel selles, et kohtuistungil räägitu suhtlusest ja koostööst G OÜ, W ja Xga vastab tõele. Selles osas jäävad C süüdistatavana antud ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
42. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus mitmeid muid tõendeid, millest enamus paberkandjal, mitmed talletatud elektroonilistele andmekandjatele.
43. Kohus näeb menetlusnormide eiramist 19.12.2018 vaatlusprotokolli (VIII kd, tl 1, lisad tl 2‒39) koostamisel. Tegemist on vaatlusprotokolliga, mis kajastab T OÜ juhatuse liikme U P üleantud dokumente:
44. aasta juuli tööde tabel G OÜ-le, T OÜ, G OÜ, M ja V G OÜ vahelised arved ning e-kirjad. Kõnealune vaatlusprotokoll sisaldab tunnistaja U P selgitusi G OÜ-le tööde tegemises, hindade kokkuleppimises ja arvete esitamises. Need selgitused on olemuselt ütlused. Tunnistaja ülekuulamist ei saa asendada selgitustega vaatlusprotokollis, kuna tunnistaja ülekuulamiseks on KrMS ettenähtud eraldi reeglistik. Tegemist on olulise menetlusnormide rikkumisega ning seetõttu kohus ei tugine 19.12.2018 vaatlusprotokollile osas, milles see sisaldab materiaalses mõttes tunnistaja ütlusi. Vaatlusprotokollile lisatud dokumendid on käsitatavad dokumentaalsete tõenditena KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja neile on võimalik tugineda.
45. Kohtus uuriti 01.08.2018-12.07.2019 vaatlusprotokolli (N ja M e-kirjade vaatlus, X‒XXI kd, tl 1‒2358), mis paikneb 12 toimikus. Sellesse protokolli on inkorporeeritud üle 2000 lehekülje väljatrükke X ja Y e-kirjadest, mis saadud läbiotsimisel RIK serverist ning Y Google konto vaatlusest. Selle protokolli eesmärk oli leida X ja Y e-kirjadest kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid. Vaatlustulemus seisneb protokollist nähtuvalt leitud ekirjadest riigihangete, minikonkursside ja üleandmis-vastuvõtmisaktide kaupa tabelite koostamises. Tabelitesse on kantud ajalises järjestuses e-kirjade päisest võetud andmed (aeg, saatja, saajad, teema nimetus). Iga tabeli järgi on protokolli paigutatud tabelisse märgitud ekirjad (mõned neist dubleerivalt), mida on tohutu hulk. Kohus saab aru nii, et menetleja seisukohalt olid kõik need e-kirjad kriminaalasja lahendamiseks vajalikud. Ülejäänud X ja Y ekirjad olid järelikult ebavajalikud. Paraku ei näe kohus vaatlusprotokollist seda, mis 7 1-20-8509 kriteeriumide või otsingusõnade alusel on menetleja e-kirjade selektsiooni teinud. Ehk teisisõnu ei ole selgelt arusaadav, mille alusel menetleja otsustas, miks üks või teine e-kiri võib olla kriminaalasja lahendamiseks vajalik ning miks seostatav vastava riigihanke või minikonkursiga. Teadmata menetleja kasutatud otsingusõnu või valiku kriteeriume, ei ole võimalik jälgida, kuidas täpselt jõuti tulemini. Samas protokolli lisatud e-kirjade saatmisaegu, teemasid ja sisu arvestades pole alust kahelda selles, et protokollis olevatel e-kirjadel on seos riigihangete, hangete alusel tehtud tellimuste või korraldatud minikonkurssidega või sel perioodil G OÜ-le või AS-le A tehtud töödega. Kohus ei pea seetõttu vaatluses otsingusõnade ja kriteeriumide esitamata jätmist oluliseks rikkumiseks.
46. Kohus kontrollis kaitsjate K. Koppeli, A. Pilve, E. Muna ja J. Leppiku taotlusel jälitustoimingute tegemise seaduslikkust. Kohus tutvus jälitustoimikuga, mh prokuratuuri jälitustoimingu taotluste, nende pikendamise taotlustega ja kohtu jälitustoimingu lubadega, samuti prokuratuuri jälitustoimingu lubadega. Taotlustest ja lubadest nähtub, et kohtueelses menetluses olid kriminaalmenetluse esemeks

§ 294

lg 2 p 3 (grupis altkäemaksu võtmine),

§ 300

lg 2 (riigihangete teostamise nõuete rikkumine, kui hanke maksumus on eriti suur) ja

§ 3001lg 2 (toimingupiirangu rikkumine eriti suures ulatuses) kuriteod. Need on nn kataloogikuriteod, mille korral on Kr

MS § 1262 lg 2 järgi jälitustoimingute teostamine lubatav. Nii jälitustoimingu taotlustes kui lubades on kuriteokahtlusi põhjendatud, põhjendused on seostatud olemasoleva tõendibaasiga. Põhjendatud on ka seda, miks on vaja jälitust, miks tavaliste menetlustoimingutega ei ole võimalik asjaolusid selgitada. Samuti on põhjendatud, miks on vajalik teha just taotletavat liiki jälitustoimingut ja miks just taotluses-loas näidatud isikute suhtes ning miks just taotletaval perioodil. Vastavalt KrMS § 1261 lg 4 on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Praegusel juhul on jälitustoiminguga saadud teave dokumenteeritud 28.08.2019 jälitustoimingu protokollis (XXIII kd, tl 141‒196, audiosalvestis DVD-l ümbrises 197). Lisaks jälitustoiminguga kogutud teabele on protokolli kantud ka muud KrMS § 12610 lg 1 alapunktides nõutavad andmed. Kontrolli tulemusel ei tuvastanud kohus jälitustoimingu lubade taotlemisel ja andmisel seaduserikkumisi, mis välistaks jälitustoiminguga saadud teabe kasutamise tõendina. Samuti ei avastanud kohus jälitustoimikust midagi sellist, mis viitaks sellele, et jälitustoimingute tegemisel oleks seadust rikutud. Seetõttu on kohtuistungil uuritud 28.08.2019 jälitustoimingu protokoll tõendina lubatav. Kohtu seisukoht kaitsja E. Muna taotluse osas mõista õigeks W altkäemaksu andmises summas 4081,20 eurot

1. Kaitsja E. Muna taotles kaitsealuse õigeksmõistmist 4081,20 euro suuruse altkäemaksu andmise osas, sest eelistungil prokurör möönis, et s/a kohaselt see [summa] ei seostu ühegi riigihankega. Kohus, vaadates Wle esitatud süüdistuses märgitud altkäemaksu summasid (vt süüdistusakti lk 59‒61), ei näe, et Wle heidetaks ette 4081,20 euro suuruse altkäemaksusumma andmist. W süüdistusest ilmneb, et ebaõiguskokkuleppe sõlmiti
2. aastal ja vara üleandmine toimus
3. aasta jaanuarist kuni
4. aasta detsembrini. W tegevust
5. aasta jaanuaris ei ole süüdistuses lähemalt kirjeldatud, esimese altkäemaksuna käsitatava summa tasumise ajaks on märgitud 03.10.
6. W süüdistuses on tehtud küll viide süüdistusakti punktile 16.1.4, kuid seda kirjeldamaks Xle etteheidetavat tegevust. Kuna W süüdistuses puudub 4081,20 euro suuruse altkäemaksu summa andmise etteheide, ei ole kohtul alust tema süüdistusest välja jäetud või välja jäänud summa osas otsustust teha. Kohtu seisukoht G episoodis altkäemaksu andmise, võtmise ja kaasaaitamise etteheidete aegumise küsimuses
7. Kaitsjad E. Muna, A. Pilv, K. Koppel, ja A. Salu taotlesid endi kaitsealuste suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist seoses aegumistähtaja möödumisega G episoodis, milles 8 1-20-8509 väidetav altkäemaksu andmise-võtmise ebaõiguskokkulepe on sõlmitud
8. aastal. Alternatiivselt taotleti õigeksmõistmist.
9. Kohus on seisukohal, et aegunuks saab süüdistuses toodud asjaolude pinnalt lugeda üksnes Cle etteheidetud kuriteo. Teistele süüdistatavatele esitatud süüdistuste pinnalt ei saa tõdeda tegude aegumist.
10. Nimelt Cle heidetakse süüdistuses ette kaasaaitamist altkäemaksu võtmisele
11. aasta oktoobris ja novembris, mil ta Xga riigihanke nr xxx läbiviimise ajal varjatult konsulteeris. Samuti heidetakse talle ette
12. aasta oktoobrist kuni
13. aasta jaanuarini Xga riigihanke nr xxx läbiviimise ajal varjatult konsulteerimist. Lisaks võib tema süüdistusest (vt süüdistusakti lk 27 ülal) aru saada, et Cle heidetakse ette täpselt tuvastamata ajal enne
14. aastat kokkulepet X ning Wga. C kaasaaitamistegevust on kirjeldatud mõlema riigihanke osas sarnaselt. Süüdistuse kirjeldusest saab järeldada C kaasaaitamist jätkuva tegevusena, mis lõppes
15. aasta jaanuaris. Järelikult sai viimane süüdistuse kohane kaasaaitamise teo toimepanemise päev olla 31.01.
16. Süüdistuses on küll märgitud, et C pakkus läbi enda juhitava äriühingu I OÜ riigihangete teemalist nõustamisteenust G OÜ-le ja sai selle eest ajavahemikul 02.09.2013 kuni 07.06.2016 tasu kokku 77 516,40 eurot, aga kohtu hinnangul ei kujuta raha laekumine kontole enesest C kaasaaitavat tegevust. Raha ülekande teeb ‒ näiteks vajutab internetipangas makse nuppu ‒ maksja. Raha saaja üksnes tõdeb makse laekumist. Cle etteheidetav

§ 294

lg 1 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritav tegu on sanktsiooni arvestades teise astme kuritegu.

§ 81

lg 1 p 2 järgi ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui teise astme kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat.

§ 81

lg 4 järgi arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest ehk antud juhul 31.01.

1. Seega juhul, kui ei esine aegumise katkemist või peatumist, saabuks aegumistähtaeg 31.05.
2. Süüdistusaktist ei ilmne, et Cle oleks kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit või arestitud tema vara. Kohtule ei ole esitatud väiteid, et C oleks kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidunud. Seega esine aegumise katkemist

§ 81

lg 5 p 1‒5 mõttes ega peatumist

§ 81lg 7 p 1 mõttes.

Kohtu alla andmine toimus Harju Maakohtu 17.02.2021 määrusega. Süüdistusest lähtudes aegus Cle etteheidetav tegu 31.01.

1. Kohtuvaidlustes oligi kaitsja esimene taotlus kohaldada C teo suhtes aegumist. Kuriteo aegumistähtaja möödumine on kriminaalmenetlust välistav asjaolu KrMS § 199 lg 1 p 2 mõttes. KrMS § 274 lg 1 alusel, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p 2‒ 8 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus C suhtes kriminaalmenetluse talle etteheidetava kuriteo aegumise tõttu KrMS § 274 lg 1 alusel.
2. Järgnevalt kontrollib kohus, kas aegunud võib olla süüdistatavatele Yle ja Xle etteheidetav altkäemaksu võtmine ning Wle ette heidetav altkäemaksu andmine G episoodis.
3. Otsuses eespool, süüdistusakti kohta esitatud tähelepanekutes, tõi kohus esile, et süüdistuste sõnastusi arvestades sai G episoodis ebaõiguskokkuleppe sõlmimine toimuda kõige hilisemalt 31.12.
4. Süüdistuse ülesehitust arvestades oli selleks ajaks saavutatud üksmeel selles, et vastutasuks süüdistuses kirjeldatud ametiseisundi ärakasutamise eest tellib G OÜ Y ja Xga seotud äriühingutelt M OÜ ja V G OÜ töid, mille eest saadakse tasu. Seega süüdistuste pinnalt saab teha järelduse, et ebaõiguskokkuleppe sõlmimisega
5. aastal (viimane päev 31.12.2013) viidi süüdistatavate Wle, Yle ja Xle etteheidetavad teod õiguslikult lõpule. Y ja X süüdistustest nähtub, et ajaliselt hiljem leppis X Y teadmisel ja heakskiidul W või teiste G OÜ esindajatega kokku täpsemad tööde teostamise ja selle eest tasumise asjaolud. Y ja X süüdistustes kirjeldatakse nendega seotud äriühingute tehtud töid ja tööde eest
6. aasta jaanuarist kuni
7. aasta detsembrini tasu saamist. W süüdistuses on sarnane tehtud tööde ja tasude kirjeldus, kuid
8. aasta oktoobrist kuni
9. aasta detsembrini. Kuna süüdistuse järgi oli tööde tegemise ajaks ebaõiguskokkulepe juba saavutatud, siis saab kohus süüdistustest aru nii, et pärast seda tööde teostuse ja tasumise asjaolude täpsem kokkuleppimine ning tööde tegelik tegemine ja selle eest tasu saamine (viimase arve esitamine G OÜ-le ja arve tasumine V G OÜ arveldusarvele toimus süüdistustest nähtuvalt 23.12.2016) kujutab enesest varasema 9 1-20-8509 ebaõiguskokkuleppe korduvat üle kinnitamist ning on kohtu arusaama järgi käsitatav teo faktilise lõpetamisena.
10. Kohtupraktika järgi loetakse tegu toime panduks ajal, mil isik tegutses, kusjuures arvestatakse mitte õiguslikku lõpuleviimist, vaid teo faktilist lõpetamist (vt RKKK 30.06.2014 otsus nr 3-1-1-14-14 p 1023). Kohtu arvates on G episoodis teo toimepanemise ajaks mitte ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aeg (hiljemalt 31.12.2013), vaid süüdistuses näidatud viimase kokkuleppekohase töö tegemine ning selle eest tasumine 23.12.
11. Sel kuupäeval kehtinud redaktsiooni, aga ka tänasel päeval kehtiva redaktsiooni järgi on

§ 294

lg 2 kirjeldatud kuriteod sanktsiooni arvestades esimese astme kuriteod ja

§ 298lg 1 kirjeldatud kuriteod sanktsiooni arvestades teise astme kuriteod.

Praegu kehtiva

§ 81

lg 1 p 1 ja p 2 sõnastus on sama, mis 23.12.2016.

§ 81

lg 1 p 1 ja p 2 järgi ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui teise astme kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat ning esimese astme kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kümme aastat.

1. Y ja X puhul tuleb arvestada veel seda, et neile esitatud süüdistused ei piirdu G episoodiga. Y ja X süüdistuses on ka A episood, mida süüdistus käsitab jätkuva kuriteo toimepanemisena. A episoodis on süüdistuse järgne ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aeg määratletud
2. aastaga, täpsemalt
3. aasta oktoobriga (järelikult hiljemalt 31.10.2016), kuid faktiliselt on tegu selles episoodis süüdistuse kohaselt lõpule viidud 02.03.2018, mil AS-le A esitati viimane arve tehtud tööde eest. Süüdistuse järgi on X ja Y altkäemaksu võtmine G episoodis ja A episoodis jätkuv. Jätkuvusega ei saa nõustuda, sest juba süüdistuste kirjeldustest on näha, et etteheidetavad ebaõiguskokkulepete sõlmimise ajad on üksteisest ajaliselt väga kaugel (
4. aasta ja
5. aasta), ka altkäemaksuesemed on erinevad. G episoodis telliti IT-töid ja transporti. A episoodis telliti IT-töid ja lao kasutamise teenust.
6. Yle ja Xle etteheidetav altkäemaksu võtmine G episoodis on sanktsiooni järgi esimese astme kuritegu. Süüdistuse järgset kuriteo toimepanemise aega arvestades aeguks need juhul, kui ei esine aegumise katkemist ja peatumist, alles 23.12.
7. Järelikult ei ole Yle ja Xle etteheidetav altkäemaksu võtmine G episoodis aegunud.
8. Wle etteheidetav altkäemaksu andmine on sanktsiooni järgi teise astme kuritegu. Süüdistuse järgset kuriteo toimepanemise aega arvestades aeguks see juhul, kui ei esine aegumise katkemist ja peatumist, 23.12.
9. Harju Maakohus andis W talle esitatud süüdistuses 17.02.2021 kohtu alla.

§ 81

lg 5 p 2 järgi katkestab kohtu alla andmine aegumise.

§ 81

lg 6 esimese lause järgi, kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti

§ 81lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest.

Järelikult algas aegumise kulg uuesti 17.02.2021 ning Wle etteheidetav kuritegu aeguks alles 17.02.

1. Kohtu seisukoht C kaitsja taotluse osas salastada kohtutoimikus C lähedaste delikaatsed andmed
2. Kaitseteesides taotles C kaitsja, et kohtutoimikus salastataks kogu C data kogu ulatuses, sest see sisaldab kolmandate isikute (ema ja xxx) delikaatseid andmeid. Kaitsja ei ole kahjuks viidanud, millisel õiguslikul alusel saaks esimese astme kohus otsuse tegemisel salastada kohtutoimikus olevad andmed. Kohus sellist võimalust ei näe. Kohus peab võimalikuks, et kaitsja eelviidatud taotlus on pigem suunatud sellele, et pärast kohtuotsuse jõustumist kohtutoimikuga tutvuda soovivad isikud (nt ajakirjanikud) ei saaks ligi C lähedaste eriliiki isikuandmetele. See on aga küsimus, millega tegeletakse siis, kui kohtutoimikuga tutvumise taotlus kohtule esitatakse. Kohtupraktika (vt RKKK määruse nr 1-19-8262 p 39‒47) kohaselt lahendatakse pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist kohtutoimikuga tutvumiseks esitatavad taotlused üldises korras selle seaduse alusel, millel toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus rajaneb.
3. Kohus toob järgmiseks välja tuvastatud asjaolud, millele tuginedes teeb süüdistuste paikapidavuse osas järeldused. Seejuures esmalt võtab kohus seisukoha X ja Y ametiisikuna 10 1-20-8509 tegutsemise osas, siis nende süüdistustes altkäemaksu võtmises ja neile W ning Q poolt altkäemaksu andmises, edasi X ja Y süüdistustes riigi hangete nõuete rikkumises. • Ametiseisund, asjaolud ja järeldused
4. Altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisude puhul on vajalik esmalt tuvastada, kas altkäemaksu võtjal oli ametiseisund. Seetõttu käsitleb kohus ametiseisundiga seonduvat esimesena ja kontrollib, kas X ja Y olid RIK-s töötades ametiisikud. 23.

§ 288

lg 1 järgi on ametiisik

eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisundi sisu avab korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 1 ja

1. Kokkuvõtvalt seisneb see isiku õiguspädevuses teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda nende suunamises. Kohtupraktika järgi tähendab avaliku ülesande täitmine tegutsemist avalikes huvides.
2. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid, üle kuulatud RIK-s töötanud tunnistajad, samuti ka süüdistatavate X ja Y enda ütlused võimaldavad tõdemust, et X ja Y olid neile etteheidetavate kuritegude ajal ametiisikud

§ 288lg 1 tähenduses.

1. RIK positsioon ja ülesanded on kirjas justiitsministri 18.04.2007 määruses nr 20 „Registrite ja Infosüsteemise Keskuse põhimäärus“ (RIK põhimäärus; III kd, tl 1‒4). RIK põhimääruse §-de 1 ja 7 järgi on RIK Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. RIK tegeleb Justiitsministeeriumi valitsemisala info- ja sidesüsteemide arendamise ja haldamise ning info- ja sidetehnoloogiaalaste teenuste pakkumisega. RIK põhimääruse § 8 p-de 1 ja 10 järgi on RIK põhiülesanne korraldada ja teostada ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ja teenindatavate asutuste info- ja sidesüsteemide hankimist, tarnimist, arendamist, ekspluatatsiooni ja hooldust. Samuti on RIK põhiülesanne valitseda tema valdusesse antud riigivara ning pidada arvestust ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste infotehnoloogiavahendite üle. RIK põhimääruse § 9 lg 3 p 2 järgi on RIK xxx osakonna põhiülesandeks arendada ja hallata infrastruktuure ja andmesidet ning tagada nende käideldavus, arengusuutlikkus ja järjepidevus. Seega täidab RIK põhimäärusest tulenevate ülesannete sisu järgi avalikku ülesannet. Kuna neid funktsioone teostab RIK mh xxx osakonna ja selle koosseisus olevate talituste kaudu, võib ka selle selle osakonna ning talituste juhte pidada avalikku ülesannet täitvateks isikuteks.
2. 14.09.2018 vaatlusprotokollist (III kd, tl 5‒6, lisad tl 7‒24) selgub, et X töötas alates 18.06.2007 RIK xxx osakonna IT tugiteenuste xxx ning alates 01.06.2013 sama osakonna xxx. Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest J.N TL lopetamine.pdf ja xxx_Toovaidluskomisjoni_otsus_xxx.pdf, mis asuvad kaustas „RIK“, (XXV kd, failidega andmekandja ümbrises 32) nähtub, et X töösuhe RIK-ga lõppes 31.10.2018 töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli tühine. X ametijuhendite (III kd, tl 14-17) järgi oli X tööülesanneteks talituse xxxna mh arvutikasutajate töökohtade IT-vahendite ja seadmetega varustatuse tagamine ning ITvahendite üle arvestuse pidamine.
3. 14.09.2018 vaatlusprotokollist nähtub, et Y töötas alates 16.06.2007 RIK xxx osakonna xxxna. Y ametijuhendit kohtule ei esitatud. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et tunnistaja oli kuni
4. aasta alguseni RIK xxx. Tunnistaja M Si järgi oli Y xxx osakonna xxx ja X sama osakonna talituse xxx. Y ülesanne oli xxx osakonna juhtimine ning infrastruktuuri haldamise tagamine RIK hallatavas keskkonnas. Y juhitavas meeskonnas oli
5. aastal suurusjärgus 6070 inimest. Tunnistaja M S lõpetas RIK xxx J ja R töösuhte
6. aastal, kui tuli kriminaalasi. Töösuhte lõpetamine toimus septembris.
7. Ka süüdistatava Y sõnul lõppes tema töösuhe RIK-ga
8. aastal. Pärast töövaidluskomisjoni otsust Xle läks RIK kompromissile ja muutis töösuhte lõpetamise alust Y suhtes. Süüdistatava Y sõnul oli ta RIK-s tööl
9. aasta algul alanud andmesaatkonna projekti 11 1-20-8509 ajal, mille hankeprotsess kestis 7 kuud. Kohus järeldab eelnevast, et Y töösuhe RIK-ga lõppes
10. aasta teisel poolel.
11. Süüdistatava X, Y, RIK-s töötanud tunnistajate ütlustest ja mitmetest dokumentaalsetest tõenditest paistab X ja Y töö sisu RIK-s järgmiselt.
12. Süüdistatava Y ütlustest ilmneb, et tema juhitavas xxx osakonnas oli üle 60 inimese. Osakond koosnes neljast talitusest, oli kaks xxxi. Need kuus isikut olid Y otsealluvuses. Osakonna ülesanded tulid osakonna põhimäärusest ja puudutasid Justiitsministeeriumi haldusala infrastruktuuri arvuti- ja serverite võrke, tööprotsesse ja muud, mida RIK vajas selle teenuse pakkumiseks. Yl ei olnud riigihangetes otseselt ülesandeid. Ta ei puutunud kokku riigihangete tingimuste, tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamisega. Tehnilised spetsifikatsioonid töötati välja talitustes. Hanke ettevalmistamise faasi oli ta kaasatud juhul, kui tekkis mingisugune vaidlus või kui mõni pakkuja tundis ennast hankes osalemise pärast puudutatuna. Enamasti oli neil juhtudel tegemist M Mi ja tsentraalse xxx hangetega. Y oli osakonna lepingutes RIK lepinguline esindaja, allkirjastas akte. Ta tegeles lepinguliste vaidlustega, mida tuli ette minimaalselt.
13. Süüdistatav X rääkis, et tema tööülesanded olid seotud kasutaja töökohaga: arvutite kaughaldus, printimislahendused, skaneerimislahendused, videokonverentsi lahendused, nende kõige haldamine ja töös hoidmine. Tema tööülesannete nimekirjas riigihankeid ei olnud, kuid nendega tuli tegeleda. Riigihangete alal ta koolitusi ei saanud. Etteheiteid tema hangetega seotud tegevusele ei tehtud. Toodetega ja hangetega oldi rahul. Süüdistatav X selgitas, et kasutas hangete koostamisel tehnilist dialoogi. Ta käis oma ala spetsialistide juures ostusoovidest rääkimas. Nemad aitasid valida sobivaid lahendusi. C oli üks kontakte, kes aitas spetsifikatsioonide ehk tootekirjelduste koostamisel. Sellisteks kontaktideks olid ka A V, Q ning T-, M- ja T-nimelised isikud. Väliste partnerite abi oli hangete koostamisel vajalik, sest muu töö kõrvalt ei olnud sellega võimalik ainuisikuliselt tegeleda. See toimus nii, et võeti ette eelmise aasta hanke spetsifikatsioon. Seda muudeti vastavalt kasutajatelt või haldusest tulnud vajadustele. Tootjatelt uuriti uute mudelite, uuenduste ja võimaluste kohta ning pandi kokku RIK poolne sisend. Rääkida võis kellega tahad, peaasi, et nägemus lihtsustab tööd või on kasutajatele kasulik. RIK hangete eesmärk oli saada võimalikult hea toode võimalikult hea hinnaga. Jälgiti, et pakkuda saaksid paljud, sh Lenovo, Dell, F, HP [Hewlett Packard]. Edasi läks sisend [spetsifikatsioon] M Vile. Spetsifikatsioon ja selle muudatused olid hangete veebikeskkonnas näha kõigile, kes olid hanke juurde registreeritud. Kõik hankijad ja pakkujad vaatasid spetsifikatsioone. Pakkujate ja hankijatega suhtles M V. M V arvestas soovide ja sisenditega. Dokument käis ringi kuni kõigi soovid said sisse. Enne hange üles ei läinud kui kõik olid öelnud, et sobib. X oli RIK arvuti tootegrupi lepingutes kontaktisikuks, tegeles renditud varade tagastamise küsimustega, garantii küsimustega, remondi küsimustega. Oma töös kasutas X riistvara andmebaasi, millest olid näha arvutite rendiajad. Kuu aega enne rendi lõppemist telliti uued arvutid. Seda tehti sellel hetkel jooksvast hankelepingust [raamlepingust]. X esitas tellimuse sisendina O või M. Need panid selle dokumendihaldussüsteemi. Tellimus läks majast välja, uued arvutid tulid kohale, tehti vahetus ja tagastati need, mille rent lõppes. Minikonkursil ostetakse üksikuid nišitooteid; enamasti tahetakse kindlat toodet, pakkujate ring on väike. Minikonkursil said osaleda ainult raamhankes olevad äriühingud. X ütlustest võib aru saada, et spetsifikatsiooni koostamisel pöördus ta abi saamiseks selle tootja esindaja poole, kelle toodet parasjagu sooviti. Alati jälgiti seda, kui on konkureerivaid tooteid, et siis kedagi ei välistataks.
14. 19.08.2019 vaatlusprotokollis (RIK hankedokumentide vaatlus; V kd, tl 1‒4, lisad tl 5‒ 301) on vaadeldud RIK dokumendiregistrist leitud riigihangetega nr xxx, xxx, xxx ja xxx seotud dokumente. Vaadeldud on RIK xxxi käskkirju, millega algatatud riigihanked, kinnitatud riigihanke alusdokumendid või nende muudatused ning kinnitatud riigihangetega seotud otsustused. Sellest vaatlusprotokollist on näha, et riigihangete nr xxx, xxx ja xxx komisjoni kuulusid ning pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise protokolle allkirjastasid komisjoni esimees M V, riigihanke nõunik M K ning liikmed O L ja R 12 1-20-8509 S. Riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ja allkirjastasid riigihankega seotud protokolle xxx M V, riigihanke nõunik T T ning komisjoniliikmed O L ja X.
15. Süüdistatavate X ja Y ütlused endi tööülesannetest ja kokkupuudetest riigihangetega haakuvad ülekuulatud RIK hankekomisjoni kuulunud isikute ütluste ja ka teiste RIK-s töötanud tunnistajate ütlustega, samuti N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtuvaga.
16. Tunnistaja M Si sõnul X ja Y riigihanke komisjonidesse ei kuulunud. Nimelt ilmus meedias artikkel X ja Y kõrvaltegevusest, kasutatud arvutite uuele ringile suunamisest. Seda uuriti, kuid seaduserikkumist ei tuvastatud. See oli
17. või
18. aastal. Selleks, et ära hoida riigihangete vaidlustamisi, suurte RIK hangete uppi lükkamisi ja meedia kaudu ründamisi, otsustas tunnistaja M S X ja Y riigihangete komisjonist kõrvaldada. Samas hangete ettevalmistamisega jäid nad seotuks. See oli nende kompetents, mida oli hangete ettevalmistamisel vaja. Ühtegi hanget nad iseseisvalt ette ei valmistanud. Hangete ettevalmistamisega olid seotud mitmed inimesed. Ühe inimese poolt ainuisikuliselt tehtavat ja otsustavat hanget RIK ei teinud. Komisjonidesse nad ei kuulunud ja otsuseid pakkujate osas sisuliselt teha ei saanud. Y igapäevaseks tööülesandeks ei olnud hankemenetluses pakkujatega suhtlemine. Vahel tuli ette, et mõni pakkuja käis ise suhtlemas ja pöördus RIK poole. Arvuti töökohaga seotud arvutite, sülearvutite, monitoride, printerite tehnilisi materjale valmistas ette J talitus. Lepingute raames tegelesid nad igasuguste tellimuste, garantiiprobleemide, tarnete ja tagastustega. Jl oli roll tehnilise spetsifikatsiooni ettevalmistamise juures - milliseid profiile, arvuteid, monitore, printereid võiks kesksete hangetega hankida. Riigihanke läbiviimise protsessi juhtis RIK-s riigihanke spetsialist. RIK kuulutati
19. aastal keskseks hankijaks ja paari aasta jooksul muutusid kõik riigiasutused kesksetes hangetes kohustuslikeks osapoolteks. Enne
20. aastat tegi RIK suuri, vabatahtlike osalejatega ühishankeid. Tehnilisi spetsifikatsioone kooskõlastati nendega, kes parasjagu hankes osalesid. RIK hankedokumentide vaatlusest selgus siiski, et tegelikkuses M S nimetas 29.06.2016 X riigihanke nr xxx komisjoni. Allpool kajastatud tunnistaja O L ütlustest selgub, et 2013‒2018 korraldas RIK palju hankeid. Kohus leiab, et olukorras, kus riigihankeid toimus palju, tunnistaja M S nimetas sageli erinevate hangete komisjoniliikmeid ning nimetamisest on möödas aastaid, on võimalik, et tunnistaja lihtsalt ei mäletanud kuue aasta tagust X komisjoni nimetamist.
21. Tunnistaja M V ütlustest nähtub, et ta oli 2013.‒
22. aastal xxx osakonna xxx. Ta kuulus riigihangete komisjonidesse ning tema ülesanne oli läbi viia sülearvutite hankeid. Otseseid tööülesandeid sai tunnistaja osakonnaxxxlt Ylt. Yl riigihangete läbiviimisel rolli polnud, ta oli tööülesande andja. R puutus tunnistaja M V kokku iganädalasel koosolekul, kus arutati nädala tegemisi ja ilmselt arutati, kuidas mingi hange läheb. Hangetest tulenevaid konkreetseid tehnilisi küsimusi Yga igapäevaselt ei arutatud. Teravate küsimuste korral võis toimuda kiirkoosolekuid, kuhu sai targemaid päid kutsutud. Isegi, kui midagi ühiselt arutati, ei püüdnud Y ühtegi pakkujat eelistada või hankemenetlust kellegi kasuks mõjutada.
23. Tunnistaja M Vi sõnul toimus riigihankeks vajaliku tehnilise spetsifikatsiooni kokkupanek paljude isikute osalusel. X või tema talitus võtsid eelmise hanke spetsifikatsiooni, vaatasid selle üle ja tegid oma esimesed ettepanekud. Selles etapis võis X või tema talitus omal käel pakkujatelt uurida, mis võiks spetsifikatsioonis olla mõistlik näitaja. Kas seda tegelikult tehti, tunnistaja M V ei teadnud. Tunnistaja M V oli seisukohal, et RIK väliste isikutega suhtlemine spetsifikatsioonide koostamisel oli mõistlik, sest nad ei ole [RIK-s] kõiketeadjad. Nad peavad vaatama, mis toimub turul ja rääkima inimestega. M V saatis X talituselt saadud esialgse spetsifikatsiooni võimalikele pakkujatele ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. Neilt saadud vastused saatis M V ülevaatamiseks X talitusele. Kui tuli mingi muudatus, käis uus dokument kindlasti veel läbi suurelt ringilt: võimalike pakkujate ja ühis-, hiljem keskhankes osalejate käest. Hankijateks olid mitmed avalikud asutused. Mingil hetkel oli neil spetsifikatsioonide arutamiseks foorum. Sinna olid asutused määranud vajalikud inimesed, X taolised IT-inimesed. Foorumis jagati infot ja saadi tagasisidet. Mingil aastal toimusid ka ühiseid koosolekud spetsifikatsioonide arutamiseks. Oli e-kirja teel arutamist. Tunnistaja M Vi ütlustest nähtub, et ta suhtles ka pakkujatega spetsifikatsioonide teemal. Ta üritas ühenduses tootja esindaja või 13 1-20-8509 peamise edasimüüjaga. Selle suhtluse eesmärgiks oli välistada seda, et mõni pakkuja tunneks end mõne [spetsifikatsiooni] sisse pandud näitaja pärast väljajäetuna. Eesmärk oli, et kõik suuremad pakkujad saaksid pakkuda ning et hanke ajal ei tuleks küsimuste laviini, mis pikendaks hanke tegevusi. Tunnistajal M Vil oli aastate jooksul tekkinud teadmine, kes võiks mõistlike seadmetega hangetesse tulla ja sellest tulenevalt ta võttis nendega ühendust. Pakkujad said avaldada arvamust. Kui enam kuskilt mingeid olulisi ettepanekuid ei tulnud, siis läks spetsifikatsioon hankesse. N talitusega arutati, mis on mingi spetsifikatsiooni puhul õigem variant või mida on mõistlikum teha. Tunnistaja M V koostas lauaarvutite, monitoride, sülearvutite hangete hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud ise koostöös arvutitöökoha talitusega, hiljem ka koostöös teiste asutustega. Tunnistaja M Vi ütlustest saab järeldada, et hanke käigus laekunud küsimustele vastamine ja pakkumuste hindamine toimus mitme inimese poolt. Hankekomisjonis olid asjakohased inimesed, ka jurist, kellega tunnistaja need küsimused üle vaatas. Tehnilise poole vaatas tunnistaja küsimused üle Jga või tema talitusega. Tunnistaja sõnul N komisjonis ei olnud, oma allkirja hindamisaktile ei pannud ega olnud seetõttu hindaja. Kuna X oli talituse xxx, siis hindamise tegevusi ta nägi ja oli oma teadmistega ka kaasatud. Tunnistaja M V ei tajunud oma töös, et X eelistaks mõnda toodet või pakkujat.
24. Tunnistaja M K ütlustest ilmneb, et ta töötas RIK-is juristi-hankespetsialistina. Ta puutus oma töös Yga kokku väga vähe, sest Y ei tegelenud konkreetsete hangete sisulise ettevalmistamise, tehniliste tingimuste läbitöötamise ja muu taolisega. Tunnistaja M K puutus Yga kokku tavaliselt mingi lahendamist vajava tööalase probleemi tekkides. Näiteks, kui mõne töötaja poolt tehtud töö ei olnud kvaliteetne või oli mõni muu jooksev mure, mis vajas lahendamist. Sarnaselt tunnistajale M S, rääkis ka tunnistaja M K, et alates
25. aastast X ja Y enam riigihangete komisjonidesse ei kuulunud. Tunnistaja sõnul tuli ministeeriumist juhis, et selliseid artikleid nad ei taha enam lugeda RIK kohta. Tunnistaja M K kohaselt X riigihangete komisjoni ei kuulunud, tal puudus otsustusõigus. X oli seotud ettevalmistava protsessiga tehnilise kirjelduse kokkupanemise meeskonnaga. RIK juhtkond teadis ja aktsepteeris seda. See oli vajalik, sest nende [arvutitöökoha halduse talituse] kätte laekus info, millised on asutuste ja millised RIK vajadused. See oli nende põhitöö. Arvutitöökoha halduse talitusest tegeles arvutite tehniliste spetsifikatsioonidega X. Kokkuvõtvalt toimus see nii, et aluseks võeti eelmise hanke tehniline kirjeldus. See saadeti pakkujatele või tootjate esindajatele. Tagasiside saamisel tehti täiendused, siis saadeti järgmine versioon, kuni lõpuks jõuti mingisuguse viimase versioonini, kus enam tagasisidet enam ei tulnud. Iga kord peale tehnilise kirjelduse muutmist läks see uuesti pakkujatele. Iga kord said pakkujad uuesti kommenteerida, see oli väga pikaajaline ring. Tunnistaja M K sõnul lepiti kokku, et toote spetsifikatsiooni koostamisel on viimane sõna M Vil. Tunnistaja sai e-kirju nii Xlt kui M Vilt. Komisjoni liikmed osalesid viimase versiooni lihvimises. Tunnistajale M K teadaolevalt käis pakkujatega spetsifikatsiooni põrgatamine ekirja teel läbi projektijuhi. Olenevalt perioodist, kas läbi M Vi või O L. Nende kohustus oli suhelda ja säilitada e-kirjavahetus. Võidi pöörduda ka X poole. E-kirjavahetus peaks olema ühiskaustades, O L kaustas. Viimane spetsifikatsiooni versioon pandi veebilehele kesksedhanked.rik.ee hankijatele arvamuse avaldamiseks. Tunnistaja sõnul oli tehniline kirjeldus kindlasti kollegiaalne otsustus, ühe mehe soolo oli seal välistatud. Tunnistaja M K ei tajunud tööalases suhtluses, et X eelistaks mõnda toodet või pakkujat. Samuti ei jäänud talle Y puhul muljet, et hanget või selle tingimusi üritataks suunata või mõnda pakkujat eelistada.
26. RIK hankedokumentide vaatlusest selgus, et tegelikkuses kuulus X riigihanke nr xxx komisjoni. Samas tunnistaja M K sellesse komisjoni ei kuulunud. Olukorras, kus tunnistaja ise konkreetsesse komisjoni ei kuulunud ja hankeid toimus palju, on võimalik, et tunnistaja lihtsalt ei mäletanud või ei teadnud kuue aasta tagust X kuulumist riigihanke komisjoni.
27. Tunnistaja O L ütlustest ilmneb, et ta töötab RIK-s alates
28. aastast ja on RIK xxx osakonna xxx. Tema tööülesannete hulka kuulub xxx osakonnas hangete korraldamine. Osakonnas oli ka teine xxx M V. M V tegeles kesksete hangetega, milles RIK korraldas kogu riigi jaoks laua- ja sülearvutite hankeid. O L tegeles väiksemate hankete ja varasemal ajal RIK korraldatud ühishangetega. O L ütlustest paistab, et pärast [raamhankes] hankelepingu 14 1-20-8509 sõlmimist, kui oli vaja soetada või rentida arvuteid, sai ta vastava taotluse ja info Xl talituselt. Nimekiri võeti RIK arvutite registrist. Hankeleping tehti firmaga, kes oli raamhanke võitja. O L tegi vastava hankelepingu ja pani selle dokumendi haldussüsteemi Delta. Tellimus läks pakkujale, kes oli selle osa võitnud. Arvutid saabusid lepingus märgitud kohta, O L pani akti Deltasse, Y allkirjastas akti.
29. Minikonkurssidest teadis tunnistaja O L rääkida, et neid tehti siis, kui oli vaja osta või rentida midagi sellist, mida raamlepingu osade all ei olnud. Näiteks mingi unikaalne arvuti. Tunnistajast O Lst võib aru saada nii, lõppkasutajad saatsid X talitusele taotluse. X talitus koostas seejärel spetsifikatsiooni, kus olid kõik vajadused sees. Näiteks arendusosakonna jaoks spetsiaalsed võimsad arvutid, EKEI jaoks spetsiaalarvutid jne. Vastavalt tellija soovile. Spetsifikatsioon kooskõlastati tellijaga ja oli tehtud nii, et võimalikult paljud firmad saaksid pakkuma tulla. X oli põhiline, kes spetsifikatsioone koostas ning suhtles pakkujate ja tellijatega. O L sai temalt minikonkursi spetsifikatsioonid. Minikonkursid käisid läbi riigihangete registri. Yl seal suurt rolli ei olnud, ta oli lepingus esindaja, kelle kaudu käisid pärast aktid. Minikonkurssidel alustas pakkumuste vastavuse kontrollimist O L. Ta valis hinda ja tehnilist spetsifikatsiooni nii palju kui oskas. X ja tema inimesed kontrollisid täpselt, kas pakutud tehnilised parameetrid vastasid tehnilisele spetsifikatsioonile. Minikonkursside tähtaeg määrati tavaliselt pikem, kui riigihangete registris olev minimaalne kaks päeva. Minikonkursside võitja selgus kõigi koostöös hinna või kaalupunktide summa järgi. Tooted võttis vastu kohalik hooldusisik, RIK maja puhul X talituse inimene. L jälgis ajakava, täitis lepingus vajalikke andmeid, pani lepingud ja aktid Deltasse.
30. Kesksete hangete osas oskas tunnistaja O L rääkida väga üldiselt. Ta teadis, et perioodil 2013‒2018 korraldas RIK palju hankeid. Hangiti laua-, sülearvuteid, printereid, skännereid, litsentse, vanade arvutite hävitamist. Nimekiri oli väga lai. Selleks, et hankeid korraldada tuli pöörduda vastavate spetsialistide poole, kes aitasid. Pöörduti ka asutuse väliste spetsialistide poole, sest taheti osta kõige värskemat toodet. Riigihanke xxx alusdokumentide koostamise üksikasju O L ei mäletanud, sest selle hankega tegeles M V. Tunnistaja sõnul olid riigihangete xxx ja xxx protsessid oli samasugused. Enamasti tegeles komisjoni esimees hangetega, teised komisjoni liikmed olid talle abiks, vaatasid üle dokumendid. Pärast, kui oli vaja riigihangete registris otsuseid teha, siis kinnitasid oma allkirjaga. Hangete spetsifikatsioonidega tegeles hankekomisjoni esimees M V. M V saatis spetsifikatsiooni pakkujatele, tootjate esindajatele, loksutas seda erinevate firmade ja tootjate vahel. Tunnistaja arvates oli Xl ja tema talitusel hankes oluline roll, sest neil oli ülevaade kogu haldusala arvutipargist. Yl oli minimaalne, osakonna xxx roll. O L oli komisjonis realiige, tehnilise spetsifikatsiooni kooskõlastamine läks temast mööda. L teadis, et eesmärk oli saada vähemalt 2-3 firmat pakkuma. Tunnistaja O L sõnul oli neil kesksete hangete veeb, kuhu dokumendid üles pandi. Hankijad, kogu Eesti riigiasutuste esindajad, said seal tehnilist spetsifikatsiooni vaadata ja oma versiooni pakkuda. Hangete kohta oli olemas ka töökaust, milles paiknes tehniliste kirjelduste töödokument. Sellele kaustale pääsesid ligi kõik hankekomisjoni liikmed, hankespetsialist, juristid, RIK üldosakonna inimesed, Y, X, veel mõned talituse juhtajad. Seal kaustas tehti muudatusi paranduste ja soovide alusel, mis saabusid kas tootjatelt või kesksest veebist ühishankijatelt. Tunnistajale O Lle ei jäänud muljet, et X oleks hankel eelistanud mõnda pakkujat. Tunnistaja O L järgi on nii AS A kui G OÜ pärast X ja Y RIK-st lahkumist osalenud järgmistes hangetes ja neid järjepidevalt võitnud.
31. Tunnistaja R S ütlustest ilmneb, et ta alustas RIK-is
32. aastal xxx. Edasi töötas ta ITxxx X alluvuses. Tunnistaja R Si sõnul ei olnud Y riigihangete tingimuste väljatöötamisega seotud, teda ei olnud ka tehniliste koostamise ja hindamiste juures. See oli iga vastava üksuse enda ülesanne. Süle- ja lauaarvutite hangete tehniliste tingimuste koostamine toimus nii, et võeti aluseks varasema hanke tehniline spetsifikatsioon. Seda uuendati vastavalt antud olukorrale. Uuendamisega tegelesid tunnistaja R S ja O O ja need edastati vahetule ülemusele Xle. Mida X sisendiga edasi tegi tunnistaja ei teadnud. Samas ta märkis, et palju valikuid ei olnud, hange pidi tehtud saama ja see pidi jõudma hankekomisjoni esimehe M Vini. Tunnistaja 15 1-20-8509 teada edastati andmed ka teistele ühishankijatele. Lõplik tehniline spetsifikatsioon tuli kokku ühishankijate tagasiside pealt. Tunnistaja R Si ütlustest ilmneb, et dokumendid läksid üles hangete veebi ja hankekomisjoni esimees saatis need kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele laiali. Hindamiskriteeriumide koostamisest rääkis tunnistaja R S sarnaselt M Viga, et nende väljatöötamisel osalesid RIK hankejuristid, hankekomisjoni juht, hanke eest vastutav isik ja ka J, sest tema oli RIK poolt see, kes teadis suurt pilti kogu haldusala vaates. Pakkumistega kaasas olevaid tehnilisi spetsifikatsioone kontrollis tunnistaja R S komisjoni liikmena elektrooniliselt. Selleks oli O Ll vastav võrguressurss, kus oli vastavuste või hindamise tabel, milles toodi kõik tehnilised kirjeldused välja ja märgiti järgi pakkuja väärtus. Sinna ei tehtud kommentaare, sinna tuli info, kas on vastav või mitte ehk otsene väärtus. Näiteks, kui küsiti kõvaketta mahuks 256GB ja kui pakutav oli 120, siis läks lahter punaseks, ei vasta. O vastavale kaustale sai ligi kogu xxx osakond ja hankespetsialistide tiim, seal olid kõik RIK toimunud hanked, nende hindamistabelid, tehnilise spetsifikatsiooni mustandid ja muud asjad. N osales hankekomisjoni töös nii, et seisis RIK huvide eest. Et oleks kajastatud kõik, mis Justiitsministeeriumi haldusala poole pealt soovidena sisse tuli. Tehnilises kirjelduses pidid olema kirjas need asjad, mida tema, kui antud ajal talituse juht sai tagasisidena erinevatelt asutustelt: prokuratuurilt, kohtult. Pärast hankelepingu sõlmimist oli X asi vastutada, et asjad saaksid valmis ja jõuaksid lõpuks lõppkasutaja lauale. Tunnistaja R S ütlustest nähtub, et Y ega X pole teda püüdnud hankemenetluses mõjutada.
33. Tunnistaja O O rääkis, et töötas 2007.‒
34. aastal RIK xxx ning alates
35. aastast ITxxx. RIK-s tegeles arvutite, printerite ja muude IT-vahendite riigihangete tehniliste kirjelduste koostamisega tema otsene ülemus X. Tunnistaja O O oli seotud printerite hangetega. Süle- ja lauaarvutite hangetega tunnistaja kokku ei puutunud. Tunnistaja teadis, et Y oli RIK xxx osakonna xxx, kuid ei olnud kursis tema tööülesannetega. Tunnistaja O O kinnitas, et printerite hangetes pole Y ega X teda püüdnud mõjutada.
36. N ja Miti e-kirjade vaatlus haakub eelnevate tunnistajate ja ka süüdistatavate X ning Y ütlustega viimaste töisest tegevusest RIK-s. N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et X on olnud tegev raamhangete ettevalmistavas faasis ning on osalenud ka raamhangete alt tellimuste esitamisel ja minikonkursside spetsifikatsioonide koostamisel. Lisaks on X osalenud ekirjavahetuses, kus RIK töötajad arutavad hangetega seotud küsimusi või vaidlusi. (vt nt X kd, tl 10‒21; XI kd, tl 514‒537; XII kd, tl 553‒603; XVII kd, tl 1610‒1631; XIX kd, tl 2051‒2089, 2099‒2130, 2159‒2185, 2188‒2256; XX kd, tl 2268‒2358).
37. Ühtlasi kinnitab N ja Miti e-kirjade vaatlus, et Y ei tegelenud riigihangete sisulise ettevalmistamise ja läbiviimisega. Talle saadeti teadmiseks olulisemaid riigihankeid puudutavaid e-kirjavahetusi, hangetega seotud vaidlused või tõstatatud küsimused (vt nt X kd, tl 17, tl 179‒184; XII kd, tl 604‒620, 641‒656, 682‒683, 686; XIII kd, tl 867‒858, 877‒890, 922‒932; XVI kd, tl 1584, XVII kd, tl 1647‒1654, 1696‒1697, XIX kd, tl 2051), ta on vahel ka nende e-kirjade vestlustes osalenud, samuti on talle hangete täitmisfaasis, saadetud allkirjastamiseks hangitud toodete üleandmise-vastuvõtmise aktid.
38. 22.08.2019 vaatlusprotokollis (RIK lepingute vaatlus; IV kd, tl 6‒20, lisad 21‒309) vaadeldi RIK dokumendihaldussüsteemist Delta pärit riigihangete nr xxx, xxx, xxx ja xxx raamlepinguid, nende alt sõlmitud hankelepinguid (nii tellimused kui minikonkursid) ning lepingute kooskõlastusradasid Deltas. RIK lepingute vaatlusest saab järeldada, et hankelepingute täitmisel olid Yl kui X tööülesanded. Nimelt raamlepingute nr xxx, xxx, xxx ja xxx lisades on märgitud lepingu täitmisel hankija esindajaks xxx osakonna xxx Y. Samuti on Y märgitud hankija kontaktisikuks hankelepingutes nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. Hankelepingutes nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx oli Y märgitud ostja või tellija esindajaks ja X kontaktisikuks.
39. Eelnevalt esile toodud tõenditest nähtub, et X osales arvutitöökohaga seonduvate raamhangete ning minikonkursside tehnilise spetsifikatsiooni väljatöötamises ja temaga arutati vajadusel hangetes ning nende hindamisel tõusetunud küsimusi. Järelikult oli Xl võimalus enda 16 1-20-8509 tööülesandeid täites suunata riigihangetes nr xxx, xxx ja xxx riigihanke komisjoni kuuluvate isikute või minikonkurssi läbiviivate isikute otsustusi. Riigihankes nr xxx oli X riigihanke komisjoni liige ja sai koos teiste komisjoni liikmetega teha riigihankesse puutuvaid otsustusi. Hankelepingute täitmisel oli X lepingujärgne kontaktisik tööde teostamise juhendamisel ja müüjale vajaliku lähteinformatsiooni andmisel ning tööülesannete täpsustamisel. Kohus leiab, et Xt saab ka tegelike tööülesannete järgi pidada ametiisikuks

§ 288mõttes.

1. Samuti saab xxx osakonna tööd juhtinud Yi pidada ametiisikuks. Eelnevaid tõendeid arvestades Y riigihanke ettevalmistamises ja korraldamises vahetult ei osalenud. Samas oli tal iganädalastel osakonna koosolekutel võimalus riigihangete osas küsida ja arvamust avaldada, teda hoiti ka e-kirjade kaudu riigihangetes nr xxx, xxx, xxx ja xxx tõusetunud olulisemate küsimustega kursis, vajadusel osales ta vastavates vestlustes. Ta allkirjastas hangete täitmisel IT-toodete üleandmise-vastuvõtmise akte. Seega ka temal oli võimalus enda tööülesandeid täites suunata riigihanke komisjoni kuuluvate isikute otsustusi ning otsustada, kas hangitud ITtooteid üleandmise-vastuvõtmise aktidega aktsepteeritakse. 17 1-20-8509 • Altkäemaksu andmise ja võtmise asjaolud G episoodis
2. Süüdistatavad X ja Y ei tunnistanud end süüdi altkäemaksu võtmises G OÜ-lt. Nad eitasid vastavasisulise ebaõiguskokkuleppe olemasolu G OÜ endise juhatuse liikme Wga. Süüdistatav C eitas enda süüd Xle kaasabi osutamises altkäemaksu võtmisel. Ka süüdistatav W ei tunnistanud end altkäemaksu andmises süüdi. 50.

§ 294

objektiivse koosseisu moodustab altkäemaksu lubamisega nõustumine või altkäemaksu vastuvõtmine. Süüdistuste sõnastust arvestades toimus

1. aastal esmalt altkäemaksu lubamine ja lubamisega nõustumine, pärastpoole, 2014.‒
2. aastal, toimus varasema ebaõiguskokkuleppe realiseerumine ehk altkäemaksu andmine ja vastuvõtmine. Seega on vaja kontrollida, kas G OÜ juhatuse liige W ja teiselt poolt X ning Y jõudsid
3. aastal üksmeelele (ebaõiguskokkuleppele) selles, et viimased saavad vastutasuks endi RIK-i ametiseisundi ärakasutamise eest vara. Vaja on kontrollida süüdistuse väiteid riigihangetes nr xxx ja nr xxx ametiseisundi ärakasutamisest G huvides, vastutasuks 2014.‒
4. aastal G OÜ poolt M OÜ-lt ja V G OÜ-lt teenuste tellimist ja selle eest tasu maksmist. Seejuures on vaja kontrollida süüdistuse väidet, et riigihankes nr xxx rikkus X RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
5. Kohtu arusaama järgi on G episoodis peamiseks vaidluskohaks, kas M OÜ ning V G OÜ ja W juhitava G OÜ vahel oli tavaline lepinguline suhe või võimaldati X ja Yga seotud äriühingutele töö tegemise võimalust seetõttu, et X ja Y endi ametipositsioone riigihangetes nr xxx ja nr xxx G OÜ huvides ära kasutaksid.
6. W juhatuse liikme staatus G OÜ-s 11.10.2006‒20.02.2017 ilmneb G OÜ äriregistri väljatrükist (III kd, tl 63‒67). Väljatrüki järgi oli W kuni 07.09.2015 G OÜ ainus juhatuse liige ning alates 07.09.2015‒20.02.2017 üks kolmest juhatuse liikmest. Kohtuistungil ei tõusetunud vaidlust selles, kes juhatuse liikmetest esindas äriühingut suhetes RIK-iga ning M OÜ ja V G OÜ-ga. RIK lepingute vaatlusest nähtub, et RIK-ga sõlmitud raamlepingud xxx ja xxx ja nende alusel sõlmitud hankelepingud, v.a nr xxx, allkirjastas
7. aasta jaanuarist kuni
8. aasta oktoobrini G OÜ esindajana W. W oli neis raamlepingutes ja hankelepingutes märgitud lepingute täitmisel G OÜ esindajaks. G osade ostulepingu (II kd, tl 83‒86) järgi müüdi G OÜ osad, sh W juhitava L I OÜ osa, 29.06.2015 AS-le E T, hilisema nimega T E AS.
9. C seost OÜ-ga I näitavad mitmed tõendid. Esiteks kinnitavad seda süüdistatava C ütlused, millest nähtub, et I OÜ oli tema juhitav ja talle kuuluv äriühing. I OÜ 2013.‒
10. majandusaasta aruannete (XXV kd, tl 80‒112) kohaselt pakkus äriühing alates
11. aastast arvutialaseid konsultatsioone ning 2013.‒
12. aastal oli äriühingu juhatuse liige ja osanik C. 08.08.2018 vaatlusprotokollist (IX kd, tl 3, lisad tl 4‒6) ilmneb, et läbiotsimisel leiti C kodust kolm I OÜ konsultatsiooniteenuse lepingut. Neist kaks on sõlmitud 28.03.2010 G OÜ-ga. N ja Miti e-kirjade vaatlusest selgub, et raamhanke nr xxx ettevalmistamisel ja nr xxx nr läbiviimisel X konsulteeris Cga IT-alastes küsimustes. Süüdistatava X selgituste järgi oli C üheks välispartneriks, seda ka G vaates, kellelt ta IT-alast nõu küsis. 13.07.2018 I OÜ pangakontode vaatlusprotokolli (XXII kd, tl 16‒22) järgi kandis G OÜ I OÜ-le
13. märtsist
14. juunini 121 144,80 eurot. Ülekannete selgituseks on märgitud arve või number. Kuna I OÜ 2013.‒
15. majandusaasta aruannete järgi oli äriühingu põhitegevuseks arvutialaste konsultatsioonide osutamine, ja muud tõendid näitavad, et X sai temalt raamhangetes IT-alast nõu, võib pidada ustavaks, et G OÜ kandis ajavahemikul 02.09.2013-07.06.2016 I OÜ-le 77 516,40 eurot IT-alaste konsultatsioonide eest, mis hõlmas tegelemist raamhangetega. Riigihange nr xxx
16. Kohus eelnevalt tuvastas, et riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ning riigihanke dokumente, allkirjastasid komisjoni esimees M V, riigihanke nõunik M K ning liikmed O L ja R S.
17. Riigihanke nr xxx teade raamlepinguga lauaarvutite ning monitorite ostmiseks ja liisimiseks avaldati riigihangete registris 19.10.
18. See ilmneb 16.01.2018 vaatlusprotokollist (e-riigihangete keskkonna vaatlus; VI‒VII kd, tl 1‒19, lisad tl 20‒336), 18 1-20-8509 milles vaadeldi e-riigihangete keskkonnas avaldatud riigihangete nr xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kandeid ning dokumente (hanketeated, riigihanke aruanded, teabevahetus, lepinguprojektid). Algsest hanketeatest on näha, et tegemist oli avatud hankemenetlusega ning RIK teostas hanget 49 hankija nimel. Hindamiskriteeriumiks oli majanduslikult soodsaim pakkumine. Maksumuse eest oli võimalik saada 80 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 13 võimalust) veel maksimaalselt 20 punkti. Üheks selliseks oli monitori kõrguse seadistamise võimalus vähemalt 145 mm, mille eest oli võimalus saada 1 punkt. RIK hankedokumentide vaatlusest selgub, et riigihankesse esitati 3 pakkumust, mis kõik tunnistati vastavaks. Edukaks tunnistati G OÜ majanduslikult soodsaim pakkumus. Seejuures G OÜ teenis hindamisel pakutud maksumuse eest 78,97 punkti ning erinevate tooteomaduste eest veel 19,34 punkti (sh monitori kõrguse seadistamise eest ainsana pakkujatest 1 punkti), kokku 98,31 punkti. AS F E sai maksumuse eest 80 punkti ja tooteomaduste eest 17,44 punkti, kokku 97,44 punkti. AS A sai maksumuse eest 73,48 punkti ja tooteomaduste eest 17,65 punkti, kokku 91,13 punkti. RIK hankedokumentide vaatluse järgi allkirjastasid riigihanke komisjoni liikmed 11.‒13.12.2014 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise protokollid. 03.10.2018 vaatlusprotokolli järgi (III d, tl 37‒41) olid Xl riigihangete registris riigihanke nr xxx juures hindaja õigused, kuid Rahandusministeeriumi 02.10.2018 vastusega (III kd, tl 44‒48) saadetud riigihangete registri kasutamise logidest ei nähtu, et X oleks riigihankes nr xxx pakkumuste vastavaks tunnistamise või edukaks tunnistamise eelselt registrisse hindaja õiguste kasutamiseks sisse loginud. Seega raamhankes nr xxx X pakkumuste osas otsustusi ei teinud.
19. RIK lepingute vaatlusest selgub, et raamlepingus nr xxx oli 85 hankijat. Lepingule lisatud tehnilise kirjelduse järgi pidid tarkvara ja lisakomponendid olema lauaarvutitesse paigaldatud enne arvuti hankijale üleandmist, enne toodete kohale toomist tuli hankijale edastada üleantavate arvutite ja monitoride csv-formaadis andmed. Hankija võis juurde tellida mh arvuti ja monitori triipkoodiga kleebistamise. Tooted tuli kohale tuua selle eest tasu eraldi maksmata. Samasugused nõuded olid RIK hankedokumentide vaatlusest nähtuvalt sees hanke alusdokumentides. RIK lepingute vaatlusest on näha, et G OÜ pakkus selles hankes HP arvuteid ja monitore. Riigihanke aruandest selgub, et 15.01.2014 sõlmiti raamhankes nr xxx G OÜ-ga raamleping nr xxx.
20. Süüdistuse kohaselt X konsulteeris hanke nr xxx läbiviimise ajal
21. oktoobris ja novembris varjatult Cga hanketingimuste osas eesmärgiga lisada hankedokumentidesse G OÜd eelistavaid tingimusi ja edastas C poolt talle esitatud G OÜ-d soosivad ettepanekud hankekomisjoni esimehele M Vile soovitusega need lisada hankedokumentidesse. Üheks konkreetseks etteheiteks on, et X ettepanekul lisati G OÜ huvides hanke hindamiskriteeriumite hulka tingimus, et klass 1 monitori kõrguse seadistamise võimalus vähemalt 145 mm annab pakkujale ühe lisapunkti. Selle eest sai ainsa pakkujana lisapunkti G OÜ. G OÜ pakkumus sai hindamisel 98,31 punkti (sealhulgas hinna eest 78,97 punkti) ja F E AS pakkumus 97,44 punkti (seal hulgas hinna eest 80 punkti), tänu millele osutus hankel edukaks G OÜ pakkumus. Järelikult tuleb seda etteheidet kontrollida.
22. Süüdistusakti lk 28‒30 on kirjeldatud Y tööülesandeid xxx osakonna xxxna raamhanke xxx täitmisfaasis. Kõrvutades neid tööülesandeid kohtuotsuses eespool kajastatud süüdistatava Y ütlustega enda tööülesannetest, samuti RIK-s töötanud tunnistajate ütlustega Y tööst, ilmneb, et tegemist on tavapäraste xxx osakonna xxx tööülesannetega.
23. Süüdistustes ei ole märgitud seda, kuidas sattusid hanke alusdokumentidesse IT-seadmeid puudutavad tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõuded. Nende nõuete lisandumist hankesse ei ole süüdistuses seostatud X ega ka Y tegevusega RIK-s. Siiski, kuna edasiselt süüdistuses kirjeldatakse altkäemaksu esemeks olnud tööde tegemise võimalust sellisena nagu eelnevalt esile toodud nõuded, siis kohus nende nõuete sattumist hanke alusdokumentidesse ka kontrollib.
24. Süüdistatava X ütlustest võib aru saada, et ta on RIK-s töötamise ajal kasutanud tehnilises dialoogis mitmete erinevate välispartnerite abi. Üheks tema kontaktiks olnud laia IT-alase silmaringiga C, seda alates ajast, mil viimane töötas F kliendihaldurina. Need süüdistatava 19 1-20-8509 kaitseväited haakuvad kaitsja K. Koppeli esitatud elektrooniliste tõenditega, millest on näha, et IT-alast nõu on X küsinud aegade jooksul erinevatelt isikutelt, sh alates
25. aastast Clt.
26. Failist RE Arvutitest .msg, mis asub kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2008„ on näha, et
27. septembris on X küsinud IT-alast nõu M E AS valdkonnajuhilt J J ning H-P OY Eesti Filiaal esindajalt T J. Samas alakaustas asuvatest failist RE PC hange 4.msg, RE PC Hange1.msg, RE Saadan infoks.msg on näha, et
28. novembris on X arutanud lauaarvutite hanke spetsifikatsiooni koostamist M esindaja M Vga, M E AS esindaja J J, meiliaadressi järgi F esindaja Cga. Kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2009-2010„ asuvatest failidest RE Läpaka hange.msg, RE PC hange.msg, Sülearvutite hange.msg, RE Tere üle pika aja.msg on näha, et
29. aastal on X sülearvutite ja lauaarvutite hangete spetsifikatsioonide osas suhelnud M E AS esindaja A K, samuti M esindaja M Vga ja H-P OY Eesti Filiaal esindajalt T J. Failist 2.HP uued monitorid.pdf, mis asub kaustas „C“, alakaust „Arvutite ja sülearvutite tehniline dialoog“, on näha, et C andis Xle IT-alast nõu HP monitoride tehnilises dialoogis
30. mais. Kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2011„ asuvast failist RE PC hange2 (EPEAT).msg on näha, et
31. aastal on X lauaarvutite hanke spetsifikatsiooni osas suhelnud F esindaja A Vga. Kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2012„ asuvatest failidest 132166_1220_sylearvraam_ tehnilinekirjeldus_2012-03-19.msg, Lauakate tehniline2.msg, on näha, et
32. aastal on X sülearvutite ja lauaarvutite hangete spetsifikatsioonide osas suhelnud suhelnud F esindaja A Vga; samuti Lenovo toodete osas Qga.
33. Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest nähtub, et X pöördus C poole nõu saamiseks ka muudes IT-alastes küsimustes. Näiteks failis
34. FW_ Kodak A3 flatbed accessory.pdf, mis asub kaustas „C“, alakaust „Muu IT alane suhtlus (spetsid, nõu küsimine, keskkonnanõuded, ISO'd jne.)“, küsis X
35. aprillis Clt nõu skänneri ühendumise osas. Samas alakaustas asuva faili 2._V!_ Re_ _V!_ Re_ _V!_ Re_ Ipad.pdf järgi sai X
36. septembris Clt nõu iPadi tarkvaraversiooni vahetamise osas.
37. Süüdistatava X ütluste järgi sai ta edasiselt Clt arvutialast tagasisidet ka G vaates. Seega oli X kursis, et C annab G OÜ-le arvutialaseid konsultatsioone, suhtleb RIK-ga G OÜ nimel. J N ütlustest võib aru saada, et C andis talle tagasisidet üldistavalt, vaadates kõikide tootjate võimalust hankesse tulla. N ja Miti e-kirjadest ilmnebki, et enne raamhanke nr xxx hanketeate avaldamist on C aidanud paika panna videokaardi sõnastust ja juhtinud tähelepanu kõiki tootjaid mõjutavale lauaarvutite bencmarkide muudatusele. (X kd, tl 63‒64).
38. Süüdistatavast Xst võib aru saada, et riigihanke nr xxx hindamiskriteeriumidesse tekkis
39. klassi monitori kõrguse seadistamise võimaluse nõue vähemalt 145 mm arvuti lõppkasutaja soovil ja lõppkasutaja huve silmas pidades. X selgitas, et soov tuli pikka kasvu kohtunikult, kes enne pidi monitori alla panema VÕS kommentaare. Spetsifikatsiooni ei olnud seda tingimust mõtet panna, sest paljudel tootjatel oli monitor nii selle võimalusega kui ilma. Kõrguse reguleerimise võimalusega monitor oli reguleerimise võimaluseta monitorist kallim. X teada kooskõlastas M V selle tingimuse seadmise kõikide tootjatega ja keegi vastu ei olnud.
40. Süüdistatava X ütlustest nähtub, et arvutite installeerimise ja kleebistamise nõuded tekkisid hankesse S [Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus] soovil, sest need vähendasid töökoormust. Lihtsam oli võtta valmistehtud arvuti ja see paika panna. Algne mõte oli, et seda teevad tootjad nagu HP, F, Lenovo, Dell või kuskil Hiina liinil. Üks tootjatest ütles, et see on tootjale keeruline, lihtsam on seda teha kohalike teenusepakkujatega. X teada ostsid pakkujad installeerimise ja kleebistamise teenust sisse. Nt G OÜ ostis A, V G OÜ-lt, võimalik, et ka Bilt.
41. Süüdistatava X ütlustest nähtub, et raamlepingu nr xxx alt sõlmitud hankelepingud koostas ja vormistas jurist. Hankelepingut kooskõlastav menetlusrada oli [dokumendihaldussüsteemis] pikk. Esemete üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastas Y. Y sai asjade olemasolust kinnituse tellimusega tegelevalt talituse juhilt, sageli Xlt või üle Eesti saadetud asjade puhul hooldusspetsialistide ülemustelt. Asjade olemasolu oli ühe võimalusena kontrollida riistvara andmebaasist, kuhu kanti varade numbrid ja asukohad. 20 1-20-8509
42. Süüdistatava X ütlused sellest, et monitori kõrguse seadistamise nõue tuli lõppkasutajalt ja temale teadaolevalt ei olnud hankes nr xxx tootjatel selles osas vastuväiteid, on kooskõlas muude kohtus uuritud tõenditega. Nii nähtub kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest 1.rik ühishankimise spetsi küsimused.pdf, mis asub kaustas „xxxL (monitori kõrguse reguleerimine)“, et 10.09.2013 saatis M V e-kirja F toodete esindajale A Vle. E-kirjas viitas M V plaanile anda punkte monitori kõrguse vähemalt 145 mm seadistamise eest. N ja Miti e-kirjade vaatlusest (vt X kd, tl 182‒183) selgub, et M V teavitas Yi ja Xt, et saatis 10.09.2013 e-kirja nii Fle, HP-le kui Lenovole/Ale. Vastas ainult HP-lt, teised ei reageerinud ning M Vile ei tulnud tingimust kriteeriumidesse pannes pähegi, et kellelgi võiks midagi selle vastu olla. Kohtuistungil meenus tunnistajale M V, et monitori kõrguse seadistamise nõue tekkis kasutajate käitumisega seotult, ise ta selle peale ei tulnud. Seega eelnev näitab, et arvuti kõnealune tingimus pandi hankedokumentidesse arvuti lõppkasutaja soovil ning hanke ettevalmistamise faasis informeeriti sellest võimalikke hankesse tulijaid, sh hiljem hankes osalenud Ft, AS A. Ilmselgelt jõudis info sellest tingimusest ka G OÜ-ni, kuna N ja Miti ekirjade vaatlusest on näha, et hanke hankes nr xxx ettevalmistamisel on X kasutanud C abi.
43. N ja Miti e-kirjade vaatlusest ilmneb, et 23.01.2014, on F V esindaja H R, kes tegi hankes nr xxx Fga ühispakkumuse, esitanud parima pakkumuse väljavalimisele vaidlustuse, pidades monitoride kõrguse reguleerimise tingimust võitjat eelistavaks (X kd, tl 180). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja H R ütlustest sai kohus aru nii, et F V roll oli Fga ühispakkumisi tehes üksnes pakkumuste rahastamine, pakkumuste tehnilise poolega tegeles F. Hankes nr xxx osalemist tunnistaja kohtuistungil ei mäletanud. Kohus saab aru nii, et hankes pakkumuse tehnilise poole eest vastutanud F järelikult ei jaganud hanke ettevalmistavas etapis rahalise poole eest vastutavale F Vle M Vi 10.09.2013 saadetud teavet hindamiskriteeriumidesse pandavate lisapunkte andvate tooteomaduste osas.
44. N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et F V vaidlustusele on järgnenud X konsulteerimine 27.01.2014 Cga selles, kas teistel tootjatel on 145 mm nõuet täitvaid monitore ja HP-l monitore, mis seda nõuet ei täida. Kuna samal päeval, 27.01.2014, kui RIK-s sai teatavaks F V vaidlustus, on Y soovinud 27.01.2014 e-kirjas nii M Vilt kui Xlt teavet, kas HP-l oli midagi odavamat hankesse pakkuda ja Fl midagi paremat hankesse pakkuda, siis kohtule jääb mulje, et X kirjavahetus 27.01.2014 Cga toimuski nendes IT-alastes küsimustes abistava info saamiseks. (X kd, tl 176‒186).
45. Arvestades, et monitoride kõrguse reguleerimist soovisid arvuti lõppkasutajad, hanke ettevalmistamise faasis ühelgi võimalikul pakkujal lisapunkti andvale monitori vähemalt 145 mm kõrguseni reguleerimise tingimusele vastuväiteid ei olnud; kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et HP oli ainus tootja, kes vähemalt 145 mm kõrguseni reguleeritavaid monitore tootis või siis tõendeid, et teistel pakkujatel puudus võimalus selliseid monitore tootjatelt soetada, siis järelikult ei saanud nimetatud tingimuse panek hanke alusdokumentidesse kuidagi seada G OÜ pakkumuse tegemisel paremasse seisu teistest pakkujatest. Lisaks ei pea paika süüdistuse väide, et G OÜ pakkumus osutus hankel edukaks tänu sellele, et ta sai ainsana lisapunkti monitori kõrguse reguleerimise eest. Seda põhjusel, et G OÜ pakutud tooteomadused olid AS F E pakututest paremad 1,9 punkti võrra (19,34-17,44=1,9) ning AS A pakkumusest 1,69 punkti võrra (19,34-17,65=1,69). Järelikult ei olnud kõrguse reguleerimine ainus punkti andev tooteomadus, mis G OÜ pakkumuse koos valitud hinnaga teistest paremaks tegi.
46. Seda, et M V suhtles aktiivselt riigihanke nr xxx ettevalmistavas faasis hankijate, tootjate ja võimalike pakkujatega ning X suhtles samuti erinevate tootjate-pakkujatega näitavad kaitsja K. Koppeli esitatud paljud elektroonilised dokumendid. Näiteks FW RIKi ühishanke spetsifikatsioonid (414 kB).msg, Arvutite ühishanke spetsifikatsiooni viimane versioon.msg, FW_ _V!_ Re_ Süle- ja lauaarvutite ühishanked.msg, FW_ arvutite ühishankimise spetsid.msg, FW_ Süle- ja lauaarvutite ühishanked.msg, Lauaarvutid ja sülearvutid (423 kB).msg, V!_ üks küsimus.msg, mis asuvad kaustas „Tehniline dialoog“, näitavad
47. aasta suvel-sügisel suhtlust arvutite ühishanke spetsifikatsioonide teemal nii F, HP, Dell, M esindajatega kui paljude hankijatega, kellele anti võimalus ja kes ka reaalselt said 21 1-20-8509 anda spetsifikatsioonide osas oma arvamuse. Seejuures e-kirjas FW_ Süle- ja lauaarvutite ühishanked.msg kirjutab M V 05.09.2013 Tallinna Tehnikaülikooli IT hankejuhile: „Spetse oleme näidanud erinevatele edasimüüjatele ja tootjatele ning kindlasti peaks olema arvestatud HP, Delli, Lenovo ja F toodete sisse mahtumisega.“
48. Tunnistaja M V ei mäletanud, mis asjaoludel lisati hankesse kõvaketta tõmmiste ja inventari kleebiste paigaldamise nõue. Sellele vaatamata on usutavad süüdistatava X ütlused sellest, et installeerimise ja kleebistamise nõue tekkis hankesse hankijate töökoormuse vähendamiseks. Nimelt tunnistaja R S, kes kuulus riigihanke nr xxx komisjoni, mäletas, et selline sisend tuli sotsiaal- ja siseministeeriumi IT-osakondadest. Nemad olid seda teenust varasemalt endale sisse tellinud ja soovisid seda ka hankesse. See oli hankes vabatahtlik valik, ükski hankija ei olnud kohustatud seda teenust reana juurde võtma. Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilised dokumendid kinnitavad samuti, et need nõuded sugenesid hankesse pärast S sisendit ning nende nõuetega sooviti vähendada hankijate töökoormust. Nii nähtub dokumendist arvutite yhishanke spetsid.msg, mis asub kaustas „Tehniline dialoog“, et 20.05.2013 palus M V Xl üle vaadata uuendatud sülearvuti ja lauaarvuti/monitori spetsid, mis asuvad V:\rik_yld\inf\Oleg\Yhishanked\2013\Arvutid ja millesse ta integreeris S’i arvutid, tegi erinevaid väikseid muudatusi üldistes nõuetes. Pärast seda on X
49. mai lõpus saatnud tootjatele ja võimalikele pakkujatele e-kirjad, mis näha 3.RE Lauaarvutid ja sülearvutid (121 kB).pdf, 4.RE Lauaarvutid ja sülearvutid (193 kB).pdf, 5.V! RE Lauaarvutid ja sülearvutid (145 kB).pdf, 6._V!_ RE_ Lauaarvutid ja sülearvutid.pdf kaustas „Image ja kleebise lisamine“. Neis kirjades andis X F, HP, A ja G OÜ esindajatele teada, et lauaarvutite ja sülearvutite hankesse plaanitakse lisada mõned [hankijate] tööd lihtsustavad võimalused. Plaanitakse imago paigaldamist arvutitele ja uuris, kas seda saaks teha tootja juures. Samuti kirjutas ta inventarile kleebiste paigaldamise plaanist ja masina andmetega tabeli koostamisest, mis kiirendaks masinate arvele võtmist [andmebaasi sisestamist]. Kohus järeldab eelnevatest tõenditest, et IT-seadmeid puudutavad tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohale toomise nõuded, tekkisid riigihankesse hankijate töökoormuse vähendamiseks. Lisaks nähtub failis 3.RE Lauaarvutid ja sülearvutid (121 kB).pdf F 31.05.2013 vastusest, et AS F E saaks arvutite ettevalmistamise töid pakkuda hinnaga ligikaudu 15 eurot masin.
50. Riigihanke keskkonna vaatlusest, täpsemalt riigihanke nr xxx aruande lisast, on näha, et RIK ja G OÜ vahel sõlmitud raamlepingu xxx alt sõlmis G OÜ hankijatega kokku 161 hankelepingut. RIK lepingute vaatlus näitab, et raamlepingu xxx alt sõlmis G OÜ RIK-ga ajavahemikus
51. märtsist kuni
52. märtsini kuus hankelepingut: nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx.
53. Kooskõlas otsuses eespool avatud süüdistatava X ning tunnistaja O L ütlustega ilmneb N ja Miti e-kirjade vaatlusest, et Xl oli tööst tulenevalt teada, millal oli vaja välja vahetada kasutajate rendiarvuteid ning -monitore või osta neid juurde. Pärast raamlepingu sõlmimist andis X vastava rendi- või ostutellimuse hankelepingu projekti kujul edasi O Lle (vt näiteks X kd, tl 243‒253, XI kd, tl 266‒276, 308‒318, 322‒323, 420‒430, 446‒456). Ühtlasi suhtles X raamhanke alt esitatavate tellimuste teemal hanke võitnud G OÜ töötajate ning juhatuse liikme Wga (vt näiteks X kd, tl 211, 217‒218, 254; XI kd, tl 263‒265, 277‒278, 281‒283, 319‒321, 414‒419, 457). RIK lepingute vaatlus näitab, et O L lisas hankelepingud RIK dokumendihaldussüsteemi. Dokumendihaldussüsteemis kooskõlastasid hankelepingu mitmed RIK ametnikud, sh Y ning seejärel allkirjastas RIK xxx hankelepingu. N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et G OÜ esindajad, nii W kui töötaja D R, saatsid hankelepingutega tellitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid enamasti Xle. X edastas aktid allkirjastamiseks Yle või andis oma heakskiidu aktide allkirjastamiseks. Y ja ühel juhul tema asendaja allkirjastasid aktid (vt näiteks X kd, tl 219‒226; XI kd, tl 284‒307, 402‒404, 442‒443, 471, 478‒491). Eelnevalt kirjeldatud tegevused olid Y ja X tavapärased tööülesanded, mida nad nende endi ütlusi ja RIKs töötanud tunnistajate ütlusi arvestades RIK-s vastavalt osakonna xxxna ja talituse xxxna täitsid. 22 1-20-8509 Riigihange nr xxx
54. Kohus eelnevalt tuvastas, et riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ning riigihanke dokumente allkirjastasid komisjoni esimees M V, riigihanke nõunik M K ning liikmed O L ja R S. Nimetatud riigihankekomisjoni kuulus ka riigihanke asendusnõunik L L.
55. Riigihange nr xxx algatati RIK hankedokumentide vaatluse järgi 27.08.2014, s.o täpselt samal ajal, mil riigihange xxx. Riigihanke nr xxx hanketeade raamlepinguga lauaarvutite ning monitorite ostmiseks ja liisimiseks avaldati e-riigihangete keskkonna vaatluse järgi riigihangete registris 06.10.
56. Algsest hanketeatest on näha, et tegemist oli avatud hankemenetlusega ning RIK teostas hanget 7 hankija nimel. Sõlmitav raamleping laienes kõigile Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 korralduses nr 107 nimetatud ca 160 riigiasutusele: ministeeriumid ja nende valitsemisala riigiasutused, Riigikantselei kontoritöökohad. Hanke esimeses osas plaaniti raamlepingu sõlmimist mitme pakkujaga ja teises osas raamlepingu sõlmimist ühe pakkujaga. Hindamiskriteeriumiks oli majanduslikult soodsaim pakkumine. Maksumuse eest oli võimalik esimeses osas saada 91 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 3 võimalust) veel 9 punkti. Teises osas oli maksumuse eest võimalik saada 86 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 8 võimalust) veel 14 punkti. RIK hankedokumentide vaatluse järgi allkirjastasid riigihanke komisjoni liikmed 11.‒18.03.2015 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise protokollid. 03.10.2018 vaatlusprotokolli järgi (III d, tl 37‒41) olid Xl riigihangete registris riigihanke nr xxx juures hindaja õigused, kuid Rahandusministeeriumi 02.10.2018 vastusega (III kd, tl 44‒48) saadetud riigihangete registri kasutamise logidest ei nähtu, et X oleks riigihankes nr xxx pakkumuste vastavaks tunnistamise või edukaks tunnistamise eelselt registrisse hindaja õiguste kasutamiseks sisse loginud. Seega raamhankes nr xxx X pakkumuste osas otsustusi ei teinud.
57. RIK hankedokumentide vaatlusest selgub, et riigihanke esimeses osas (raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, AS E T, AS A, M N OÜ, M E AS ja AS F E ning need kõik tunnistati edukaks. Kõrgeimad punktid sai riigihanke esimeses osas G OÜ. Riigihanke teises osas (raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, AS E T, AS A ja M N OÜ, mis kõik tunnistati vastavaks. Edukaks tunnistati G OÜ majanduslikult soodsaim ning kõrgemate punktidega pakkumus.
58. E-riigihangete keskkonna vaatlusest, täpsemalt riigihanke aruandest selgub, et riigihanke nr xxx teises osas sõlmiti 09.05.2015 G OÜ-ga raamleping nr xxx. Sama riigihanke esimeses osas sõlmiti raamleping nr xxx mitme pakkujaga ning selle alt erinevate täitjatega kokku 41 hankelepingut, sh G OÜ-ga 2 hankelepingut. Samal ajal toimunud raamhanke nr xxx teist osa G OÜ ei võitnud, selle võitis AS A. Ning raamhanke nr xxx esimeses osas mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel esitatud 57 tellimusest (sõlmitud hankelepingust) vaid üks esitati G OÜ-le.
59. RIK lepingute vaatlusest selgub, et G OÜ-ga sõlmitud raamlepingus nr xxx oli 9 hankijat ehk tellijat ja lisaks tellijateks Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 korralduse nr 107 p 2 nimetatud riigiasutused. Lepingule lisatud tehnilise kirjelduse järgi pidid sarnaselt riigihankele nr xxx olema tarkvara ja lisakomponendid lauaarvutitesse paigaldatud enne arvuti hankijale üleandmist, enne toodete kohaletoomist tuli hankijale edastada üleantavate arvutite ja monitoride csv-formaadis andmed. Hankija võis juurde tellida mh arvuti ja monitori triipkoodiga kleebistamise. Tooted tuli kohale tuua selle eest tasu eraldi maksmata. Samasugused nõuded olid RIK hankedokumentide vaatluse järgi hanke alusdokumentides. RIK lepingute vaatlusest, täpsemalt sõlmitud hankelepingutest, on näha, et G OÜ pakkus selles hankes HP arvuteid ja monitore.
60. Süüdistusakti lk 31‒34 on kirjeldatud Y tööülesandeid xxx osakonna xxxna raamhanke xxx täitmisfaasis. Ka siin näitavad kohtus uuritud tõendid, et tegemist oli tavapäraste xxx osakonna xxx tööülesannetega.
61. Süüdistuse kohaselt X konsulteeris hanke nr xxx läbiviimise ajal
62. oktoobrist kuni
63. jaanuarini varjatult Cga hanketingimuste, hanketingimuste kohta esitatud küsimuste ja 23 1-20-8509 hanke osas esitatud vaidlustuste osas eesmärgiga lisada või säilitada hankedokumentides G OÜd eelistavaid tingimusi ning edastas C poolt talle esitatud G OÜ-d soosivad ettepanekud ja selgitused hankekomisjoni liikmetele. Praegusel juhul kohus tuvastas, et hange koosnes kahest osast, hanke alusdokumentides on palju erinevaid tingimusi, sh kummaski hankeosas hindamiskriteeriumides toodud lisapunkte andvad tingimused. X süüdistusest ei ole võimalik aru saada, millised olid need konkreetsed hanketingimused, mille hankesse lisamise või säilitamise osas X Cga konsulteeris ja kuidas need tingimused G OÜ riigihankes eelisseisu seadsid. Üldiselt esitatud etteheidet on raske kontrollida.
64. Seda, et M V suhtles riigihanke nr xxx hanke-eelses faasis hankijate, tootjate ja võimalike pakkujatega ning X samuti suhtles samuti erinevate tootjate-pakkujatega näitavad kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilised dokumendid. Näiteks V! RE keskse hanke laua- ja sülearvutite kirjeldused -HP-lt (526 kB).msg, mis asub kaustas „Tehniline dialoog“ on näha, et riigihanke xxx ja samaaegselt toimuva riigihanke nr xxx ettevalmistavas etapis saatis M V H-P OY E B esindavale T J riigihanke xxx mõlema osa lauaarvutite tehnilised kirjeldused, aga ka samal ajal ettevalmistatava riigihanke xxx mõlema osa sülearvutite tehnilised kirjeldused. E-kirjast paistab, et 29.08.2014 toimus M Vil, Xl ja T J tehniliste kirjelduste osas kohtumine. Seejärel saatis T J 29.08.2014 M Vile ja teadmiseks Xle enda parandustega kummagi riigihanke tehnilised kirjeldused. Failist FW_ keskse hanke spetsid.msg, mis asub kausta „Tehniline dialoog“ alakaustas „Vanemad“ on näha, et M V sai 17.09.2014 lauaarvutite keskse hanke spetsifikatsiooni osas tagasisidet F esindajalt A Vlt. Riigihangete nr xxx ja nr xxx ettevalmistavas etapis teavitas X läbiviidavatest hangetest ka AS A ja G OÜ. Seda saab järeldada elektroonilisest dokumendist 1.FW_ Hanked.pdf, mis asub kausta „C“ alakaustas „Arvutite ja sülearvutite tehniline dialoog“. Sellest on näha, et 23.09.2014 saatis X riigihangete nr xxx ja nr xxx tehnilised kirjeldused üle vaatamiseks ning tagasiside saamiseks Qle ja Cle.
65. N ja M e-kirjade vaatlusest ilmneb, et riigihankes nr xxx esitati hanketingimuste osas vaidlustusi. E-kirjadest on näha, et X suhtles
66. oktoobrist kuni 05.01.2015 Cga vaidlustuste teemal, küsides hankes tõusetunud küsimustele vastamiseks nõu (XII kd, tl 624‒630, 637‒638, 691, 695, 701‒705, 717‒718, 725, 729, 738, 741‒742; XIII kd, tl 754, 759, 764‒765, 768‒770, 787‒790, 797‒802, 815, 825‒830, 841‒844). C on neis e-kirjades Xle vastanud, selgitanud erinevaid IT-alaseid nüansse või küsimusi. Samas neist üldistest IT-alastest selgitustest ei ole võimalik välja lugeda seda, et tegemist oli selliste tingimustega, mis andsid hanke hilisemas järgus G OÜ pakkumusele võrreldes teiste pakkujatega rohkem punkte. Lisaks on X küsinud vaidlustatud hanketingimuste osas
67. detsembris nõu HP esindavalt T J ning saanud temaltki tagasisidet (XII kd, tl 734‒736, 737; XIII kd, tl 744, 747, 755‒756, 758). Kohtule jääb neist ekirjadest mulje, et abi on küsitud selleks, et vaidlustusi ümber lükata ja hange lõpule viia. Ehk konsulteerimine Cga ja HP esindava T J teenis hoopis RIK ja teiste hankijate huve. Järelikult ei ole kinnitust leidnud süüdistuse väide, et X konsulteeris Cga selleks, et lisada või säilitada hankedokumentides G OÜ-d eelistavaid tingimusi.
68. Ka riigihanke nr xxx osas ei ole süüdistusse märgitud seda, kuidas hanke alusdokumentidesse sattusid IT-seadmeid puudutavad tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõuded. Ka siin ei ole nende nõuete lisandumist hankesse süüdistuses seostatud X või Y tegevusega RIK-s. Kohus eelnevalt siiski selles osas süüdistust kontrollis ja tõdes, et IT-seadmeid puudutava tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõuded, tekkisid riigihankesse nr xxx juba varem S-i soovil ning nende eesmärk oli vähendada hankijate töökoormust. Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest, täpsemalt RE_ S kommentaaridega tekst.msg, mis paikneb kaustas „Tehniline dialoog“ on näha, et 24.08.2014 [st riigihanke nr xxx ettevalmistamisel] on M V jaganud M K, L L ja Xga oma tähelepanekuid S-ilt saadud kommentaaride osas. S kommentaaride hulgas oli ka lahtipakendamine ja tõmmise paigaldamine. Täpsemalt on samas kaustas paiknevast dokumendist Sulearvutid-tehnilinekirjeldus-OSA-1-2014_ML, L ja S kommentaarid.doc näha, et leheküljel 3 paikneb S töötaja J J kommentaar: „Kas peaks lisama ka lahtipakendamise ja tarkvaratõmmise paigaldamise 24 1-20-8509 nõuded?“ Seega on kohtul alust järelduseks, et ka riigihankesse nr xxx sugenesid nn arvutite ettevalmistamise nõuded hankijate soovil töökoormuse vähendamiseks.
69. RIK lepingute vaatlusest on näha, et RIK ja G OÜ vahel sõlmitud raamlepingu xxx alt sõlmiti RIK ja G OÜ vahel ajavahemikus
70. september kuni
71. veebruar üheksa hankelepingut: nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx. Neist viimase on allkirjastanud 02.03.2017 E E. Kuna hankeleping nr xxx läbib X ja Y altkäemaksu võtmise süüdistusi üksnes sissejuhatavas osas (vt süüdistusakti lk 24 ülal), edasises altkäemaksu võtmise süüdistuste tekstis ametiseisundi ärakasutamise kirjelduses ega ka W süüdistuses sellele hankelepingule viited puuduvad ning hankeleping on sõlmitud hiljem kui leidis aset süüdistuses etteheidetav viimane 23.12.2016 makse G OÜ-lt V G OÜ-le, siis võtab kohus seisukoha, et tegemist on trükiapsuga ning tegelikkuses ei ole selle hankelepingu nr xxx osas ametiseisundi kuritarvitamist Xle ja Yle ette heidetud.
72. Kooskõlas otsuses eespool avatud süüdistatava X ning tunnistaja O L ütlustega ilmneb N ja M e-kirjade vaatlusest, et Xl oli ka raamlepingu nr xxx täitmisel tööst tulenevalt teada, millal oli vaja välja vahetada kasutajate rendiarvuteid ning -monitore või osta neid juurde. Pärast raamlepingu sõlmimist andis X vastava rendi- või ostutellimuse hankelepingu projekti kujul edasi O L (vt näiteks XIV kd, tl 1016‒1029, 1037, 1048‒1063, 1066, 1093‒1116; XV kd, tl 1236‒1250, 1261, 1285‒1299, 1303‒1317). Ühtlasi suhtles X raamhanke alt esitatavate tellimuste teemal hanke võitnud G OÜ töötajate ja juhatuse liikme Wga (vt näiteks XIV kd, tl 1013, 1036, 1046‒1047, 1064‒1065, 1067‒1068; XV kd, tl 1260, 1300‒1301, 1341‒1361, 1397). Alates
73. aasta märtsist sai peamiseks kontaktisikuks RIK-ga tellimuste täitmise teemal suhtlemisel G OÜ töötaja D R. Ühtlasi suhtles D R Xga ka arvutite ettevalmistamise teenusega seotud küsimustes. X ja D Re vahelises e-kirjavahetuses oli adressaadiks sageli ka W (vt näiteks XV kd asuvad e-kirjad).
74. RIK lepingute vaatlus näitab, et O L lisas hankelepingud RIK dokumendihaldussüsteemi. Dokumendihaldussüsteemis kooskõlastasid hankelepingu mitmed RIK ametnikud, sh Y ning seejärel allkirjastas RIK xxx hankelepingu. N ja M e-kirjade vaatlusest nähtub, et G OÜ esindaja, nii W kui D R, saatsid hankelepingutega tellitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid enamasti Xle. Tunnistaja D Re ütlustest nähtus, et ta töötab G OÜ-s, tema otsene ülemus oli W. Tunnistaja tegeles G OÜ-s võidetud raamlepingute teenindamisega. Ta tegeles klientide ehk hankijate esitatud tellimustega. RIK oli üks kliente. Põhiline kontakt hankelepingutes RIKga suheldes oli X, Y allkirjastas akte. Tunnistaja R Vi ütlustest nähtub, et ta töötas G OÜ-s
75. aastast kuni
76. aasta lõpuni. Tunnistaja otsene ülemus oli W. Tunnistaja suhtles RIKga lepingute ja aktide allkirjade osas. Otsene suhtlus tunnistajal RIK-ga kui kliendiga puudus. N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et X edastas G OÜ-st saadud aktid allkirjastamiseks Yle või andis oma heakskiidu aktide allkirjastamiseks. Y ja ühel juhul tema asendaja allkirjastasid aktid (vt näiteks XIV kd, tl 1041‒1042, 1070‒1071, 1152‒1159, 1169‒1216; XV kd, tl 1263‒ 1264, 1266‒1269, 1302, 1318‒1322, 1329‒1332, 1362, 1364‒1366, 1371‒1372). Eelnevalt kirjeldatud tegevused olid Y ja X tavapärased tööülesanded, mida nad nende endi ütlusi ja RIKs töötanud tunnistajate ütlusi arvestades RIK-s vastavalt osakonna xxxna ja talituse xxxna täitsid.
77. Süüdistustest võib aru saada, et täpselt tuvastamata ajal
78. aastal toimunud ebaõiguskokkuleppele järgnesid 10.01.2014‒23.12.2016 (W süüdistuse puhul 03.10.2014‒ 23.12.2016) raha maksmised X ja Yga seotud M OÜ-le ja V G OÜ-le arvutite ettevalmistamise tööde ja M OÜ puhul ka transpordi eest. Nende tööde tegemise võimalust ja nende tööde eest tehtud makseid käsitatakse süüdistuses altkäemaksuks oleva vara andmise ja võtmisena. Osa neist töödest on seostatud süüdistuses raamlepingu nr xxx alt sõlmitud hankelepingute nr xxx, nr xxx ja nr xxx täitmisega ning raamlepingu nr xxx alt hankelepingute nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx täitmisega. Y ja X seotus äriühingutega M OÜ ja V G OÜ 25 1-20-8509
79. M OÜ äriregistri väljatrükkidest ja majandusaasta aruandest (III kd, tl 49‒57 ja XXV kd, tl 35‒37, 38‒46) on näha, et äriühingu juhatuse liikmed olid ajavahemikul 04.11.2008‒ 25.09.2012 X ja M M. Äriühingu osanikud ajavahemikul 27.10.2008‒07.07.2015 olid X, M M ja Y.
80. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et M OÜ põhitegevusalaks oli
81. aastal arvutite jae- ja hulgimüük Eestis ning kõrvaltegevuseks installeerimine ja xxximine. M OÜ kustutati äriregistrist 27.07.
82. V G OÜ äriregistri väljatrükkidest ja 2013.‒
83. majandusaasta aruannetest (III kd, tl 58‒62 ja XXV kd, tl 33‒34, 47‒79) selgub, et äriühingu juhatuse liikmed on alates 12.11.2010 X, H V-M ja alates 24.09.2014 M M. Äriühingu osanikud on alates 12.11.2010 X, H V-M ning alates 09.09.2014 M M. Süüdistatava Y ütlustest ilmneb, et H V-M on tema xxx, mistõttu kuulub V G OÜ osa ka Yle. 2013.‒
84. majandusaasta aruannetest ilmneb, et V G OÜ peamine tegevus oli 2013.‒
85. aastal optiliste kaablivõrkude ehitus ja projektide koostamise nõustamine, 2015.‒
86. aastal lisandus IT-seadmete seadistamine ja müük.
87. Süüdistatava X ütluste järgi oli ta seotud mitme äriühingu tegevusega, sh M OÜ ja V G OÜ. M OÜ tegeles kasutatud arvutite ostu ja müügiga, osutas mingil määral ka IT-teenuseid. Arvuteid osteti S, E ja G-lt. G-le osutati ka IT-teenuseid. Mingi hetk otsustasid nad Y ja M M , et V G jääb peafirmaks, muud tütarfirmadeks ja M likvideeritakse. V G tegevus algas optikavõrkude ehitusega, mis oli põhitegevus kuni firmade kokkupanekuni. V G võttis üle mingi osa M tegevusest ja Xxx ruumide üürilepingu. V G ostis ja müüs arvuteid minimaalselt. V G osutas projektipõhiselt arvutite seadistamist. Näiteks koolide või ministeeriumide suurtes hangetes, kus paluti arvutite ettevalmistamist ja seadistamist, imagote paigaldust. Installeerimisega tegelesid O O ja R S, kes ooteajal ka kleepisid ja pakkisid. Kleebistamise ja pakkimisega tegelesid paljud isikud. Arvutite ettevalmistamine otsustati lõpetada
88. aasta lõpus, sest see ei olnud pidev töö ning selleks ei jagunud aega. Arvuti ettevalmistamist tehti ka G-le, sh valmistati arvuteid ette RIK-le. Arvutite ettevalmistamise teemal suhtles X W või R Viga. Samuti tehti arvutite ettevalmistamist AS-le A, kellele pakuti ka ruumide renti Xxx tänaval. Sel teemal suhtles X Qga. Tellimused tulid meilitsi või helistati. Kirjalikke koostööleppeid ei sõlmitud, sest oldi tuttavad. Üks pool tegi pakkumise ja teine pool kinnitas, kas see töö sobib või mitte. V G majandusaasta aruandesse lisati arvutite seadistamine ja müük, sest oli teada, et RIK kontrollib oma töötajate tegevust äriregistri ja majandusaasta aruannete põhjal. Sinna tuli panna kõik tegevused, et RIK saaks tööülesannete jagamisel teha otsustusi. Ettevõtlusega tegelemine oli RIK-s lubatud. Esialgu tuli sellest teavitada kirjalikult otsest juhti, mida X ka tegi. Pärast Xxx artiklit hakkas RIK seda tegema automaatselt, kuna majandusaasta aruanded ja Äriregister kõik on RIK-i käes. 14.09.2018 vaatlusele lisatud avaldusest RIK-le (III kd, tl 18) on näha, et X teavitas 04.04.2012 RIK-i, et on mh M ja V G OÜ juhatuse liige. Avaldusest selgub, et X tegeleb ettevõtlusega M OÜ-s väljaspool tööaega ja nädalavahetustel.
89. Süüdistatava X ütlused sellest, et RIK lubas töötajatel ettevõtlusega tegeleda ning pärast Xxx artiklit hakkas RIK töötajate seotust eraettevõtlusega kontrollima äriregistri põhjal, haakuvad kaitsja K. Koppeli esitatud elektrooniliste tõenditega. Täpsemalt on näha failist Artikkel tänases Xxxs.msg, mis paikneb kausta „RIK“ alakaustas „Xxx teema“, et RIK xxx kirjutas 03.05.2012 e-kirjas kõigile RIK töötajatele, et tänane Xxx kajastab lugu sellest, kuidas 3 RIK-i inimest on seotud M OÜ-ga, mis tegeleb kasutatud arvutite müügiga. RIK xxx märkis, et RIK on andnud oma töötajatele loa tegeleda eraettevõtlusega, M OÜ tegevus oli RIK-le varasemast teada ning midagi ebaseaduslikku selles tegevuses tuvastatud ei ole. Küll aga kirjutas xxx, et tööalane seotus erasektoriga võib tekitada valeti mõistmisi ja arusaamatusi ning erasektoris tegutsemisel tuleks vajadusel konsulteerida maja juristidega, et vältida ebaselgeid olukordi. Samas alakaustas paiknevast failist Xxx ja pcpood.msg, ilmneb, et ajakirjandus oli tegemas lugu sellest, et M OÜ ostis arvuteid RIK hankeid võitnud äriühingutelt. Failist RIK hangete SKS auditi lopparuanne27072012...