) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi võivad pooled kokkuleppel lepingut muuta, selle lõpetada.
lg 1, 2 järgi tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist
lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 järgi.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 järgi on kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, lg 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas, lg 4 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajal, lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. III Hageja on tõendanud kohtule esitatud poolte poolt digitaalselt allkirjastatud lepinguga, et hageja ja kostja sõlmisid 17.11.2022 laenulepingu selle kohta, et kostja sai hagejalt 200 € laenu, mille pidi kostja tagastama hagejale koos intressiga 150 €, kokku 350 €/ 05.01.23 (dtl 21). Lisaks on hageja tõendanud maksekorraldusega, et märgitud laenusumma on kostjale üle kantud 17.11.22 (dtl 29). Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Seega oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline ja intressi maksmise kohustusega laenuleping
lg 1, § 397 lg 1 järgi ning laenu ja intresside tagastamise tähtaeg oli
lg 1 järgi võib võlausaldaja anda võlgnikule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, mis aga ei ole kohustuslik. Täiendava tähtaja andmise kohustus on võlausaldajal näiteks siis, kui ta esitab võlgniku vastu kahjunõude kohustuse täitmise asemel või soovib lepingust taganeda/üles öelda lepingu rikkumise tõttu
Käesoleva juhul ei ole hageja väitnud, et ta oleks lepingust taganenud/selle üles öelnud kostjale kohustuse rikkumis tõttu või nõudnud kostjalt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Seega on alusetu kostja väide, et hageja pidi andma talle täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks
Kostja väide, et hageja on rikkunud lepingut sellega, et pole pidanud kostjaga läbirääkimis lepingu järgi (p 6) ja andis avalduse maksekäsu kiirmenetlusse, on alusetu, kuna hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjavahetusega, et kostja on lausa väitnud, et poolte vahel pole lepingut (dtl 23). Olukorras, kus võlgnik väidab, et pole võlausaldajaga lepingut, on arusaamatu väide, et võlausaldaja pole temaga läbi rääkinud. Lisaks ei tähenda märgitu seda, et võlausaldaja ei võiks nõuda võlgnikult kohustuse täitmist maksekäsu kiirmenetluses enne läbirääkimiste pidamist, kui võlgnik rikub lepingust tulenevat kohustust. Kostja väitis, et tal olid tervislikud ja majanduslikud raskused, esitades selle kohta tõendid.
lg 1-4 järgi ei ole rahalise kohustuse täitmata jätmine vabandatav, seega ei oma need tõendid tähendust. Lepinguga on tõendatud, et poolte vahel oli kokku lepitud viivise määras 10% laenuvõlalt iga päeva eest (lepingu p 3.1), mis oleks perioodi eest 06.01.2023- 21.03.23 (hagi esitamise aeg) vastavalt 1500 €. Hageja on nõudnud viivist 50 €, mis ei kahjusta kostjat ja ei ületa ka põhivõlga. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud tähtaegselt ehk 05.01.23 laenu ja intressi. Seega on kostja kohustust rikkunud, kuna on jätnud tähtaegselt kohustuse täitmata, on seetõttu viivituses
Kuna kostja on kohustust rikkunud sellega, et ta ei ole hagejale tagastanud tähtaegselt laenu 200 €, intressi 150 € ja rikkumine ei ole vabandatav
lg 1 -4 järgi, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt
lg 1, 2, § 100 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi võlgnetavat laenu 200 €, intressi 150 € ja viivist 50 €. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu 200 €, intressi 150 € ja viivist 50 €. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta sõlmis 11.12.2022 K. P (P ) laenulepingu, mille alusel sai ta laenu 200 € ja see tuli tagasi maksta 05.01.23 kokku summas 300 €, millest 100 eurot on intress ning et viivis on 10 € päevas. Neid asjaolusid tõendab ka kohtule esitatud kostja ja K. P vaheline Messengeri kirjalik vestlus (dtl 33). Laenu andmist kostjale tõendab ka maksekorraldus, millega on K. P laenusumma kostjale 200 € 11.12.22 üle kandnud (dtl 36) kohta. Kostja väitis, et ta leppis K. P kokku, et maksab esimese 200 € veebruaris ja teise 200 € hiljem, kuid teise 200 € tasumise tähtaega ei olnud kokku lepitud. Hageja esitas K. P ja kostja vahelise Messengeri kirjavahetuse (dtl 27), millest nähtuvalt arutavad K. P ja kostja selle üle, et ajatada kohustuse täitmist, kuid seda, et pooled oleksid jätnud teise 200 € osa tasumise tähtaja kokkuleppel lahtiseks või leppinud kokku muus tähtajas, vestlusest ei nähtu. Nähtub vaid see, et ka võlgnetav laen (põhiosa) tuli täita 03.02.2023. Nii on ümber lükatud kostja väited, et pooled oleksid laenulepingust tuleneva ülejäänud nn teise võlgnetava 200 € tasumise tähtaega
lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega, kui kostja maksis 03.02.23 200 €, siis oli laenuandjal (K. P ) õigus arvestada tasutud 200 eurot intresside ja viiviste katteks kooskõlas lepingu ja
Arvestust ennast ei ole kostja tegelikult vaidlustanud. Seega on õige kostja väide, ja märgitu nähtub ka hagi asjaoludest, et kostja pidi 03.02.203 maksma ära 200 €, ja seda on ta ka teinud. Seda, et ülejäänud 200 € (laenuvõlg) maksmise tähtaeg oleks edasi lükatud või laenuleping oleks nendevahelisel kokkuleppel muudetud tähtajatuks (
Nii oli laenu tagastamise tähtaeg 03.02.23, kuid sellel päeval maksis kostja ära vaid 200 eurot, mis läks võlgnetava viivise, intressi katteks. Perioodi 15.01.23 – 03.02.23 eest ei ole laenuandja kostjalt ka täiendavat viivist nõudnud, mis ei kahjusta kostjat ja seega on kostjal seni tasumata vaid laenulepingu järgne laenuvõlg. Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõude loovutamise lepinguga, et K. P loovutas 04.03.2023 oma laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu 11.12.22 sõlmitud kokkuleppega. Viidatud lepinguga on tõendatud, et nõue koosneb tagastamata laenust 200 € (dtl 24). Nii on esialgse võlausaldaja laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõue hagejale üle läinud
lg 1, 2 järgi ja tal on uue võlausaldajana õigus nõuda kostjalt laenuvõla tasumist. Kostja väide, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud samal päeval kui nõue on loovutatud hagejale, ei oma nõude loovutamise ega ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisukohalt tähtsust. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 04.03.23 Messengeri teatega (dtl 38) ja see on oluline selleks, et kostja teaks, et pärast nõude loovutamist tuleb kohustus täita hagejale. Seda, et kostja oleks laenuvõla 200 € ära tasunud kas K. P või pärast nõude loovutamist hagejale, ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Seega on kostja rikkunud
mõttes laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust, mis ei ole vabandatav
Hagejal on õigus nõuda kostjalt
lg 1, 2, § 100 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 164 lg 1, 2 alusel kohustuse täitmist ehk 200 € tagastamist. Märgitud 200 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja väide, et ta oli sunnitud laenu võtma, kuna oli majanduslikult raske olukord, on ümber lükatud hageja poolt esitatud vastavate pangakontode väljavõttega (dtl 103jj), millega on tõendatud, et kostjal oli piisavad sissetulekud laenu võtmise ajal. Kostja esitas kohtule täitemenetlusega seotud kirjavahetuse 31.02.23 (dtl 47), palgatõendid (dtl 69, 70), kirjavahetuse tööandjaga tööle tulemise kohta (dtl 88), üürilepingu, mille järgi on tal üür 600 € (dtl 75) ning üürileandja arved kõrvalkulude kohta 2022. detsembris ja 2023. jaanuaris (dtl 93-94), kuid kostja pole täpsustanud, mida ta märgitud tõenditega tõendada soovib ja mis moodi tõendid mõjutavad tema kohustuse täitmist. Kohus märkis eespool, et rahalise kohustuse täitmine ei ole vabandatav, seega ei võimalda tema varanduslik olukord seda, et kohustusi, mis tal on 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.