KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9226 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuu

§ 115

kohaldamisel ei ole oluline tihe ajalisruumiline side teo ja provokatsiooni vahel. Oluline on, et tegu oleks toime pandud vägivalla või solvamise mõju all. Tekkiva emotsionaalse reaktsiooni ajaline kestus ei ole indiviidi poolt suurel määral tahteliselt kontrollitav. 2.8 N.L arvates ei saanud maja esimese sissekäigu juures seisnud L.L. selgelt näha, et ta tuli neljandast sissekäigust noad käes, kuivõrd L.V. , A.K. , A.A. ja V.K. ütlustest nähtuvalt on sissekäikude vahel suured vahemaad ja koht, kus lamas hukkunu, oli valgustamata, sest seal on vaid üks tänavalatern. Viimast tõendavad ka sündmuskoha fotod. 2.9 N.L märgib veel, et kui ringkonnakohus leiab, et ta sooritas KarS §-s 113 sätestatud kuriteo, siis tema suhtes on olemas karistust kergendavad asjaolud. 2.10 Lõpetuseks ei pea N.L õigeks maakohtu otsustust temale kuuluvate dressipükste ja trikotaažkangast kampsuni asitõendina hävitamise osas. Esemed on uued ja neilt avastati vaid tema vere jälgi. Kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p-ga 2 tuleks need asjad temale tagastada. Samuti ei ole süüdistatav nõus, et kohus mõistis O.J. kasuks välja tsiviilhagi 1081.77 eurot, kuigi kannatanu ütluste kohaselt kandis ta R.K. e matusekulud koos hukkunu emaga. Seega ei olnud 1081.77 eurot ainuüksi O.J. kahju. Hagi omaks võttes ta seda ei teadnud. R.K. e ema ei ole haginõuet esitanud ega O.J. t oma huve esindama volitanud. Lisaks on hagisummasse ebaseaduslikult arvatud 112.56 eurot, mis kulus alkohoolsete jookide ostmisele (tl 4). Seega peaks hagi jätma läbi vaatamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2015 määrusega määrati antud kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 25.09.2015, kuid seisukohti ei esitatud.
2. Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, kohtutoimiku materjalidega, sh uurinud kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist N.L süüdimõistmises KarS § 113 järgi ja temalt tsiviilhagi väljamõistmises, kuid kergendamisele kuulub talle mõistetud karistus ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb talle tagastada tema poolt taotletud asitõendiks tunnistatud riideesemed. Seega osaliselt kuulub apellatsioon rahuldamisele.
3. Ringkonnakohus esmalt käsitleb taotlust kuritegu ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi, seejärel taotlust mõista kergem karistus, siis taotlust jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ning lõpuks taotlust osa riideid tagastada.
4. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et taotlus kuritegu ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi oli maakohtule kohtuvaidluste kaudu teada (I kd lk 123 pöördel-129) ning maakohus oma otsuse punktis 3.5 põhjendas, miks see taotlus rahuldamisele ei kuulu.
5. Apellatsioonis on samad seisukohad uuesti väga mahukalt esitatud (vt käesoleva otsuse p 2.1-2.8). 5 Kohtupraktika kohaselt ei nõua ringkonnakohtul lasuv põhjendamiskohustus üksikasjalikku vastamist apellantide igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui esitatakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKm nr 3-1-1-48-12 p 16.3.2 ja RKKKo nr 3-1-1-92-11 p 15.1). Sama printsiip on ka toodud KrMS §-s 342 lg 3 p 1, mille kohaselt juhul, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused. Seejuures on aga vajalik analüüsida apellantide selliseid argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud (RKKKo nr 3-1-1-92-11 p 15.2).
6. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus käsitleb apellandi väiteid seoses viidetega Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-10-13, mille seisukohad apellandi arvates on ka käesolevas asjas kohaldatavad ja annavad aluse kuriteo kvalifitseerimiseks KarS § 115 järgi. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 364 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on eelkõige sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Samas aga tuleb arvestada KrMS § 2 p 4-st lähtuvat Riigikohtu pretsedendiõigusliku tähendusega menetlusõiguslike seisukohtade üldkohustuslikkust kõigis asjades.
7. Apellant vaidlustab maakohtu järeldust, et ta oli tugevas alkoholijoobes ja seetõttu midagi ei mäleta. Apellant jääb selle juurde, et ta oli joonud džinni ja õlut, kuid seda ei saa kuidagi võrrelda 0,5 liitri viina joomise tagajärjel saadud joobega. Tema alkoholijoobe raskusastet pole tuvastatud. Ta leiab, et mälukaotuse põhjuseks oli hoopis see, et teda pähe löödi. Kuna teda on juba aastaid vaevanud peavalud, siis pähe löömine võis tema arvates soodustada hingelise erutusseisundi teket. Apellant viitab, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-10-13 p 10.1 kohaselt alkoholijoobeseisund iseenesest ei saa erutusseisundit välistada, vaid võib teatud juhtudel selle tekkimise tõenäosust isegi suurendada.
8. Ringkonnakohus ei välista, et N.L ebatavaline käitumine pärast tapmise toimepanemist, mida kirjeldavad tunnistajad L.V. , V.K. ja A.A. , võis olla tingitud alkoholijoobest või löökidest pähe või nende mõlema koosmõjust, kuid see ei anna alust kinnitada, et ta viibis äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis.
9. Kohtupraktika kohaselt tugeva hingelise erutuse seisund on juriidilisele hindamisele avatud tunnus, mis tuleb tuvastada eelkõige kriminaalasja tehioludele tuginevalt ning mille tõendamiseks on lubatud kõik tõendid. Selleks võib ka määrata vastava ekspertiisi, kuid ekspert ei saa anda kohtu jaoks siduvat arvamust erutusseisundi esinemise või puudumise kohta. Vägivalla või solvamise mõju süüdlase psüühikale peab olema vahetu ning erutusseisund ja sellest johtuv tapmissoov peab olema tekkinud äkki, s.o vahetult pärast vägivallaakti või solvamist (RKKKo nr 3-1-1-86-04 ja 3-1-1-10-13).
10. Apellant väidab, et kuna teda peksti mitmekesi, sealhulgas ka naisterahva poolt, seejuures kasutati sõimusõnu ja vanglažargooni ning hiljem tassiti turjast nagu koera, siis see kõik mõjus talle väga ränga solvanguna. Füüsiline valu, solvumistunne ja võimetus end mitme ründaja vastu kaitsta kutsusidki tal esile tugeva hingelise erutuse seisundi. Apellant leiab, et RKKKo nr 3-1-1-10-13 p 8 ja KarS § 24 lg 3 mõttes on tema emotsionaalne seisund teo toimepanemise ajal pärast kehavigastuste saamist vastutust kergendav isikutunnus. Maakohus seda aga ei arvestanud.
11. Ringkonnakohus ei leia, et N.L puhul oleks kohaldatav eriline isikutunnus KarS § 24 mõttes. Selleks on vaja äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamist, kuid antud juhul see tuvastatud ei ole.
12. Apellant märgib, et kuigi maakohus asus seisukohale, et tapmine pandi toime kättemaksu ajendil, ei välista see KarS § 115 kohaldamist, sest RKKKo nr 3-1-1-10-13 p 8 kohaselt tapmine on reaktsioon 6 varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele ning KarS § 115 kohaldamist ei välista ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tapmine pandi toime kättemaksu ajendil, kuid ainult sellest ei piisa kinnitamaks väidet, et tapmisele eelnes äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund.
14. Apellant ei ole nõus maakohtu järeldusega,

§ 115

kohaldamist välistab see asjaolu, et peale esialgset konflikti N.L läks tuppa, võttis sealt noad, tuli nendega õue tagasi ja siis tappis kannatanu. Kuigi apellant ise kõike täpselt ei mäleta, toetub ta tunnistaja L.K. ütlustele, et ta väljus toast nugadega juba 2-3 minuti pärast. Seega kõik toimus väga kiiresti. Apellant viitab, et RKKKo nr 3-1-1-10-13 p 10.3 kohaselt KarS § 115 kohaldamisel ei ole oluline tihe ajalis-ruumiline side teo ja provokatsiooni vahel. Oluline on, et tegu oleks toime pandud vägivalla või solvamise mõju all. Tekkiva emotsionaalse reaktsiooni ajaline kestus ei ole indiviidi poolt suurel määral tahteliselt kontrollitav. 17. Ringkonnakohus veelkord märgib, et vägivalla või solvamise mõju süüdlase psüühikale peab olema vahetu ning erutusseisund ja sellest johtuv tapmissoov peab olema tekkinud äkki, s.o vahetult pärast vägivallaakti või solvamist. Seega väga oluline on tuvastada termini „äkki tekkinud“ sisu. Antud juhul on tuvastatud, et peale esialgset konflikti N.L läks tuppa, võttis sealt noad, tuli nendega õue tagasi ja siis tappis kannatanu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (asitõendite kaust lk 18) nähtub, et N.L korter asub III korrusel IV trepikojas. Seega oli vaja minna õuest treppi pidi III korrusele, võtta toast noad ja tulla õue tagasi. Arvestades seda, et N.L oli alkoholijoobes ja eelnevalt peksa saanud, ei ole eluliselt usutav, et ta jõudis toas 2-3 minutiga ära käia ning arvatavasti kulus selleks rohkem aega. See asjaolu aga välistabki termini „äkki tekkinud“ sisu KarS § 115 mõttes. See sisu olnuks täidetud näiteks siis, kui koheselt sündmuskohal peale peksasaamist N.L valu ja alandustunde mõjul haaranuks mingi käepärase eseme (nt kaika) ja hakanuks sellega ründajat peksma. Antud juhul ta aga otsustas tuppa minna ja sealt noad tuua. Seetõttu ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

§ 115

kohaldamist välistab see asjaolu, et peale esialgset konflikti N.L läks tuppa, võttis sealt noad, tuli nendega õue tagasi ja alles siis tappis kannatanu.

1. Karistuse mõistmisel N.L-ile arvestas maakohus, et süüdistatav pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmise motiiviks oli olmetüli alkoholi tarbinud isikute vahel. Samas arvestas kohus aga, et N.L süü aste ei ole suur, kuna ta sooritas kuriteo kaudse tahtlusega, ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes (s.o süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus) ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Viidates karistuse eripreventiivsete eesmärkide arvesse võtmise vajadusele märkis kohus, et N.L näol on tegemist füüsiliselt haige inimesega. Sellele osundavad kaitsja esitatud meditsiinilised dokumendid. Ülaltoodu alusel on põhjendatud mõista süüdistatavale vangistus alla KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra, mõistes karistuseks 8 aastat vangistust.
2. Kaebuses taotletakse karistuse kergendamist, sest 12.01.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ja 31.03.2015 kohtuotsus tõendavad, et hukkunud R.K. ja temaga koos olnud E.N. a lõid teda vahetult enne tema poolt kuriteo toimepanemist, mis on aga karistust kergendav asjaolu vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 6 ning kohus pidanuks seda temale KarS § 113 järgi karistuse määramisel arvestama. Apellant märgib, et lisaks peksmisele nimetatud isikud ka solvasid teda ebatsensuursete sõnadega. Kõik ülalkirjeldatu tekitas talle füüsilist ja moraalset valu ning selline käitumine kutsus temas esile tugeva hingelise erutuse seisundi. Olles sellises seisundis, tundes alandust ja solvumist, ta panigi tapmise toime. Apellant leiab, et RKKKo nr 3-1-1-10-13 p 8 ja KarS § 24 lg 3 mõttes on 7 tema emotsionaalne seisund teo toimepanemise ajal pärast kehavigastuste saamist vastutust kergendav isikutunnus.
3. Ringkonnakohus juba eelpool põhjendas, miks antud juhul ei ole tegemist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja suhtes. Seetõttu ei saa ka nimetatud asjaolu lugeda karistust kergendavaks KarS § 57 lg 1 p 6 mõttes, nagu seda apellant taotleb. Seda asjaolu saab kohaldada ainult siis, kui erutusseisundi mõjul on toime pandud muu süütegu kui seda on tapmine.
4. Ringkonnakohus märgib,

§ 57lg 2 lubab karistuse kohaldamisel arvestada ka lõikes üks loetlemata asjaolusid.

Apellatsioonile lisatud meditsiinilised dokumendid kinnitavad, et N.L kannatab juba pikka aega tugevaid peavalusid, mis algasid tal pärast silmatrauma saamist. Kuna teda peksti ka pähe, siis see veelgi süvendas talle tekitatud valu. Maakohus tuvastas (vt otsuse p 3.6), et vahetult enne R.K. e tapmist oli N.L läbi pekstud R.K. e ja E.N. a poolt. Ringkonnakohus leiab, et kuna N.L pani tapmise toime seetõttu, et teda oli eelnevalt pekstud ning ta tundis end alandatuna ja solvatuna tema suhtes toimunud õigusvastasest käitumisest, siis seda saab lugeda täiendavaks karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 mõttes.

1. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu annab alust mõistetud karistust vähendada, sest karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja esineb mitu karistust kergendavat asjaolu. Lisaks sellele maakohus juba tuvastas, et N.L süü aste ei ole suur ning tegemist on füüsiliselt haige inimesega. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus leiab, et N.L-ile tuleb KarS § 113 järgi karistuseks mõista 6 aastat ja 6 kuud vangistust.
2. Maakohus rahuldas kannatanu O.J. tsiviilhagi ja mõistis N.L-ilt kannatanu kasuks välja 1081,77 eurot (vt käesoleva otsuse p 1.5). Süüdistatav ei ole nõus, et kohus mõistis just O.J. kasuks välja tsiviilhagi 1081.77 eurot, sest kannatanu ütluste kohaselt kandis ta R.K. e matusekulud koos hukkunu emaga. Seega ei olnud 1081.77 eurot ainuüksi O.J. kahju. Hagi omaks võttes ta seda ei teadnud. R.K. e ema ei ole haginõuet esitanud ega O.J. t oma huve esindama volitanud. Lisaks on hagisummasse ebaseaduslikult arvatud 112.56 eurot, mis kulus alkohoolsete jookide ostmisele. Seega peaks hagi jätma läbi vaatamata.
3. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu ja leiab, et maakohtu otsustus tsiviilhagi osas on seaduslik ja põhjendatud. Asitõendite toimikust nähtub (lk 1-7), et O.J. esitas 10.07.2014 tsiviilhagi matusekulude 1081,77 euro nõudes. Tsiviilhagile lisatud arved on kõik väljastatud O.J. nimele ja on seotud matusekuludega, mille hulka kuulub ka peielaud, kus on olnud ka viina 112,56 euro väärtuses. Kohtuistungi protokollist (I kd lk 61 pöördel-63) nähtub, et kannatanu jäi hagi juurde, seletas selle maksumust kujundanud asjaolusid ja seejuures vastas ka kaitsja arvukatele hagi suurust täpsustavatele küsimustele. N.L võttis esitatud tsiviilhagi omaks (I kd lk 61).
4. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis kohus rahuldab hagi. TsMS § 652 lg 7 kohaselt esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses. Kuna apellatsioonis mingeid uusi faktilisi asjaolusid hagi kohta ei esitatud, siis eeltoodust lähtudes pole alust jätta hagi läbi vaatamata, nagu seda taotletakse. 8
5. Maakohus määras asitõendiks tunnistatud N.L riideesemed kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Miks selline otsustus tehti, seda ei ole põhjendatud.
6. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt saab hävitamisele määrata ainult väärtusetu asja. N.L märgib, et talle kuuluvad dressipüksid ja kampsun on uued asjad ning ta ei ole nõus nende hävitamisega ja soovib neid tagasi saada. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus kuulub KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel rahuldamisele, sest tegemist on asitõenditega, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud ning need tuleb omanikule tagastada. Seega tuleb maakohtu otsus asitõendite suhtes kohaldatud meetmetes osaliselt tühistada ning tagastada N.L-ile talle kuuluvad musta värvi spordipüksid PUMA ja trikotaažist dressipluus kapuutsiga Treningssenter Meldal (vt asitõendite toimik lk 48-49). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 9