1-14-9226/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-9226 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 25.08.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.E elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja B.E isikukood XXX viibib xxx Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta B.E tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja Nikolai Rõžovi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72 eurot, sh tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot. Välja mõista B.E’lt riigituludesse 72 eurot kaitsjatasu. B.E ’l tasuda menetluskulud 72 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99915700028213 ning selgitus „B.E 1-14-9226 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada B.E-le, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava B.E elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.04.2015 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 17.05.2014 ja karistuse kandmise lõpp 17.11.
2. Kinnipidamisasutuses B.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on põhiharidus eriala omandamine jäi pooleli. Osales Töötukassa poolt pakutud kolmekuulisel koolitusel, kus õpetati tegema lihtsamaid ehitustöid. Riigikeelt xxx tasemel Ei ole varem ametlikult töötanud. Tegi lühikest aega ehitusel juhutöid. Tunnistab, et kooli pooleli jätmise järel oli pikka aega tegevuseta. Enne vangistust oli arvel Töötukassas. Kuna elas koos emaga, siis oli ema ülalpidamisel. Korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (röövimised). Puudub majandusliku toimetuleku oskus. Peale vangistus soovib asuda tööle Metcars OÜ. Vabanemisel toetab materiaalselt ka ema. Vangistuses oli hõivatud xxx, 03.10.2014 - 01.11.2014 ja 04.11.2014 - 04.10.2014 ning tootmistöös 22.09.2016 - 01.04.
3. xxxxalates 21.06.
4. Osales kunstiringis 06.06.2014 02.04.
5. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Samas kuriteod pani toime alkoholijoobes. On rikkunud karistusjärgse käitumiskontrolli nõudeid tarvitades alkoholi. On olnud metadooni asendusravil. Viimane tarvitamine oli 2011 aastal. Alustas
6. klassis kanepi suitsetamisega. On proovinud nuusutada atsetooni ja liimi. 17 aastaselt hakkas süstima kord päevas amfetamiini. Heroiini süstis ligemale pool aastat. Peale vangistust pidas vastu aasta, kuid seejärel asus taas tarvitama. Tunnistab, et seaduserikkumised olid seotud vajadusega saada raha sõltuvusaine soetamiseks. Mõistab, et narkootikumide tarvitamine tekitab kahju nii temale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. On motiveeritud oma käitumist muutma. Läbis sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi xxx 19.08.2015 - 02.10.
7. xxx 06.04.
8. xxxx treening 19.04.2016 - 13.04.
9. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kolm. Vanglas viibinud kolm korda. Hetkel kannab karistust tapmise eest. Varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, röövimise ja omavolilise sissetungi eest. Nii varasemate kui ka viimase kuriteo toimepanemise ajal oli alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 76%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk) Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib B.E asuda elama aadressil xxx Tegu on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Hetkel elab antud korteris kinnipeetava ema üksi. Tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. L. V. on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilise valve nõusolekut. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. L. V.sissetulekuks on töövõimetuspension. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökohta xxx. Äriregistri andmetel ettevõte on asutatud 2006.aastal Tallinnas, seisuga 17.07.2017 on ettevõttel maksuvõlg 78,66 euro ulatuses. Taotluses ja garantiikirjas ei ole märgitud ettevõtte juhatuse kontaktandmeid, seega ei olnud võimalik saada kinnitust, et kinnipeetavale garanteeritakse töökohta. 2 Kinnipeetava elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxx. Tal on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 26.05.2019.a. B.E’t on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral kulges katseaeg rahuldavalt, ühel korral oli katseaeg pikendatud. Kolmandal korral oli B.E määratud karistusjärgse käitumiskontrolli alla, ent katseaja alguses pani kinnipeetav toime rakse isikuvastase kuriteo. Prokurör oma kirjalikus arvamuses on avaldanud, et prokuratuur on B.E vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada B.E vangistusest ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, tema kuritegusid iseloomustab raske vägivaldsus ja impulsiivsus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on B.E kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb isikute ründamises, kellel on vara või kellega tekib konflikt. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma sõltuvusharjumusi ja mõtlemist. Oht on suurem, kui isik satub joobes olles konflikti teiste inimestega. B.E taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Pidi saatma kohtule dokumente, mis kinnitavad tema halva tervist. Põeb kroonilist haigust, möödunud aastal oli probleeme neerudega. Emal on veel astma ja teisi haigusi ka. Pension on väike, palju raha kulub ravimitele. Palub seda arvesse võtta. Palub uskuda teda ja anda veel üks võimalus. Tahab olla vabaduses, elada normaalset elu. Kaitsja leidis, et B.E ja tema ema tervis on halb. Vabaduses on olemas garanteeritud töökoht ja elukoht. Töötab ka vangistuses olles. Läbinud sotsiaalprogramme. On vaid üks distsiplinaarkaristus ja see ei ole raske rikkumine. Võib anda võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et B.E tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.E isikut iseloomustavad andmed kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Samas kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. B.E nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. 3 B.E on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on karistatud vara ja isikuvastaste kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime uue 1 astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo asjaolud (süüdimõistetu pussitas noaga kannatanut, mille tagajärjel viimane suri) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et B.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus hindab positiivselt, et B.E on vangistuse ajal töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas leiab kohus, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja kindla elukoha olemasolu vabaduses. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel töö- ja elukoht ning lähedaste tugi), samuti B.E ja ema terviseseisund ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. B.E oli ka enne kuriteo toimepanemist kindel elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kohus leiab, et toimepandud kuritegu iseloomu ja raskust arvestades ei ole B.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp
10. aastal). Arvestades B.E poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et B.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu B.E vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 4