Plus Capital kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) esitas 12.08.2021 hagi M S (kostja) vastu võlgnevuse, intressi, lepingutasu, laenuhaldustasu, viivise ja võla sissenõudekulude nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 02.01.2019 väikelaenulepingu nr XXX ning 21.05.2019 kokkuleppe laenulepingu muutmiseks nr XXX, mille kohaselt võimaldas I AS kostjale laenusumma 3816,73 euro kasutamist ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena
) §-st 4031 tuleneb laenuandjale kohustus laenusaajale anda selget ja arusaadavat teavet enne lepingu sõlmimist.
kohustab krediidiandjat seoses tarbijakrediidiga järgmina vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg‑st 3 on Riigikohus järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21). Vastavalt
lg 1 lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Seega on nii laenuandjal kui ka laenusaajal lepingueelsetel läbirääkimistel tõese info esitamise kohustus ning laenusaajal tuleb laenu taotlemise protsessis avaldada laenuandjale relevantset, täielikku ja õiget teavet oma finantsiliste võimaluste kohta, et laenuandja saaks hinnanata laenusaaja krediidivõimelisust ja võimekust laen tagasi maksta.
kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. 3 Kohtu hinnangul ei rikkunud I AS kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 1200 eurot kuus ja igakuisteks kohustusteks 156 eurot ning töökohaks T E AS-i (dtl 46). Lepingu sõlmimise kuupäeval, s.o 02.01.2019 kostjal maksehäired puudusid (dtl 53-54). Kostjal oli seadusest tulenev kohustus esitada hagejale tõest infot tema krediidivõimelisuse hindamiseks (
Kostja taotles laenu 4000 eurot (dtl 46). Hinnates kostja krediidivõimelisust, väljastas hageja kostjale laenu 4000 eurot igakuise tagasimaksega summas 94,28 eurot. Kohus on lähtuvalt eeltoodust seisukohal, et laenuandja täitis oma kohustuse enne laenulepingu sõlmist kostja krediidivõimekuse hindamisel ning ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja oli võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (kostja sissetulekud, kohustused, maksehäirete olemasolu). Kohtu hinnangul oli kostja sissetulek piisav laenu tagamismaksmiseks igakuiste osamaksetena suuruses 94,28 eurot, arvestades kostja sissetuleku suurust, kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustusi 156 eurot kuus ning, et laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal maksehäired.
Vastavalt
lg-e 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole, et I AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on hageja poolt üles öeldud ning kostja ei ole hagejale tagastanud põhivõlgnevust 3721,73 eurot, lepingutasu 25 eurot ja laenuhaldustasu 6 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3721,73 eurot, lepingutasu 25 eurot ja laenuhaldustasu 6 eurot.
Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et kostjal oli laenulepingust tulenev kohustus tasuda hagejale intressi ning intressivõlgnevus on 322,81 eurot. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele intressivõlgnevus 322,81 eurot.
lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vaidlust ei ole, et kostja aadressile on PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälise esindaja poolt saadetud kolm võlateatist 06.02.2020, 12.11.2020 ja 12.07.2021. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele võla sissenõudmiskulu 35 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel on vaidlus viivise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 15.02.2022 seisuga summas 1531,98 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 3721,30 eurolt alates 22.01.2020 viivisemääraga 19,90% aastas. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse, märkides, et tema majanduslik olukord on võrreldes laenu saamise ajaga muutunud. 4 Kohtu hinnangul on sellises määras viivise nõudmine ilmselgelt liigne, sest viivisesumma on kujunenud 22.02.2020 – 15.02.2022. Pooled ei vaidle selles, et kostjal on võlgnevusi ligikaudu 22 000 euro eest erinevate võlausaldajate ees. Tegemist ei ole küll seadusega sätestatud ülempiirist suurema viivisega, kuid hageja on näidanud menetluse käigus ja kohtuvälise menetluse käigus (tl 46) üles soovimatust jõuda kompromissile. Samuti on kostja majanduslik olukord selline, mis annab kohtu hinnangul alust vähendada viivist. Kohus leiab, et põhjendatud on viivise nõudmine seaduses sätestatud määras. Kohus vähendab viivise suurust
lg 1 sätestatud viivise määrani ja peab põhjendatud viivise suuruseks kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o 08.03.2022, 633,69 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3721,73 eurot, intressivõlgnevus 322,81 eurot, lepingutasu 25 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, võla sissenõudekulud 35 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga viivis 633,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis
lõikes 1 ettenähtud ulatuses tasumata põhinõudelt alates 09.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 järgi on tsiviilasja hind 6003,70 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 ja 2 järgi võib kohus jätta hagi osalisel rahuldamisel menetluskulud poolte kanda või selle poole kanda, kes keeldus kompromissi sõlmimisest. Kohus tegi pooltele korduvalt kompromissettepanekuid, millega kostja nõustus. Hageja tegi omapoolse kompromissettepaneku, mis sisuliselt tähendas kogu hageja nõude rahuldamist, mis ei ole kohtu hinnangul kompromiss. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohtu poolt välja pakutud kompromissiga sarnases suuruses. Kohus selgitab, et pooled võivad kompromissi sõlmida kuni kohtulahendi jõustumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik osaliselt tühistatud 20.10.2023 TRK lahendiga 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.